[kolos]

Ei osanud antud teemat kuhugi mujal postitada, aga ehk mõni loeb.
nimelt on mul soov teada saada lifti mudel, mida nõuka ajal kasutati enamasti haiglates. (osades ka praegu) nn. "saatajaga kaubalift" 500kg tõstevõime. veel viimased võimalused sõita, aga nüüdseks on nad kõik enamasti välja vahetatud. šahti uksed on plekist, kolisevad mõnusasti ja kabiini uksed on voldik-uksed. mootor teeb ka toredat häält. Huvitaks ka see, kas mõnel on õnnestunud saada demonteeritud materjali või on läinud kõik vanarauaks.

[taavi]

kuressaare haiglas peaks praegugi selline lift vedama erakorralisi haigeid ülemistele korrustele

[Tom]

Ohhoo! Tundub, et siit on koorumas uus menukas rubriik: "Harrastame vanu lifte" !

[kolos]

kõike pole vaja harrastada, aga just see mille mudel on täpsustamisel - just seda peaks hakkama harrastama, aga tundub, et kõikjal käib juba hoolas demonteerimine, nii et jäin vist hiljaks. juutuubis ei leidnud igatähes ühtegi videot, nii et kel võimalus , veel viimane minut.

[Sax]

Võin hakata siis järelikult varsti retroteemalisi ekskursioone tegema
Tallinna kesklinnas ja sõitu teeb 10nel erineval korrusel (uksed kolisevad ka mõnusasti)
Kuna ülevaatus varsti tulekul pean dokumendid nagunii varsti välja otsima, siis võin öelda valmistajatehase ja täpse margi (tegemist on 1000kg variandiga)
Tegelikult peaks selliseid pille ikka veel rohkelt liikvel olema, hooldusfirmadest saab vast teada, kui ilusti küsida.

[näkisepp]

terrre,Tallinnas keskhaigla silmakliinikus sõidab 2 sellist klappustega lifti,peamiselt sõidutatakse ratastooliga patsiente ja voodihaigeid.

[Sax]

Kolos`ele vastuseks: et kabiinil on lükand-trellid ja shahtiustel ümargused piiluaknad
Valmistatud 1974, Mosva Teaduslik-Eksperimentaalses Liftitehases.
(legaalset sõitu hakkas tegema alles suvel 1980)

[kolos]

Kolos`ele vastuseks: et kabiinil on lükand-trellid ja shahtiustel ümargused piiluaknad
Valmistatud 1974, Mosva Teaduslik-Eksperimentaalses Liftitehases.
(legaalset sõitu hakkas tegema alles suvel 1980)

Jah, see tüüp on veel teine tüüp, mis on mõeldud ainult kaubaveoks. Jumal tänatud et võru haiglas, vaatamata kibedale remondile õnnestus saada paar pilti.
https://picasaweb.google.com/104541126565508737940

tegu on mudeliga, mille šahtiustel on vaid üks "illuminaator", osad mudelid on kahe illuminaatoriga ja samuti on neil ka väljaspool käepidemed. veel on väike erinevus mootoris ja tema poolt tekitatud hääles. - lõppakord kõlas ülihästi. kabiiniusteks on tavalised vineerist voldik-uksed.

seejuures ei ole juutuubis mitte ühtegi videot. v-a üks http://www.youtube.com/watch?v=JsRAHBPhG8Y&list=UURHJsCVeBX3LnhEhMp7leBw&index=30&feature=plcp

nii, et kel võimalik võiks mõne video teha. samuti palju pilte. oma videod pean veidi valgemaks tegema, sest lisavalgust seekord kaasa ei saanud.

[Kinomees]

Tere! Millest selline huvi just haiglalifti vastu? Kas vajadus või uudishimu? Igal juhul saan aidata ja näidata kui sobib Tartu või Võru.

Kui kellelgi veel on huvi veneaegsete liftide vastu siis küsige julgelt.
omar@liftiteenused.ee

[Regardman]

Kas Mogiljovist tulnud tüüpilised kortermajade liftid erinesid ka kuidagi? Saan aru, et interjöörid võisid olla erinevad ja nii, kuid muu?
Kui seest valgustit tõugata, siis millise jõuga luuk kabiini katusel avaneb?
Kuidas toimis kontakt lifti ja rikkedispetšeri vahel?

[Kinomees]

Mogiljovi toodang oli kõik sama. Erinevused on põhimõtteliselt ainult kabiini seinte mustrites, valgusti kujus ning käsupaneelides. Ajam, kabiini raam, uksed, rööpad jms on kõigil kortermajade liftidel samad.

See luuk, mille kohta kõik alati küsivad, käib originaalis spetsiaalse võtmega seestpoolt lahti. Mingil ajal elimineeriti kampaania korras kõik need seestpoolt avamise võimalused. Põhjuseks oli poisikeste huvi, et mis seal pealpool näha ka on ning kui üks tegelane oli pea üle luugi välja pistnud ning üle kabiini ääre alla vaatas, liikus vastukaal parajasti alla ning kabiini kukkus tagasi elutu keha ....

Lifti liikumiskiirus on kas 0,63 või 0,72 m/s. Kabiini liigutab 3,7kW mootor ning vastukaal (800kg) liigub üldjuhul kabiini taga, mõnel juhul ka külje peal.

Proovin leida mõned pildid kah lähiajal.

[Regardman]

Mogiljovi toodangu kohta liikuvat pilti selle kasutaja kontol:
https://www.youtube.com/user/AndreyanovD

Tüüp paistab selline entusiast olema, et toauksegi liftiajamiga käima pannud.

Aga järgmised küsimused:

Kas on mogiljovlastel on kaks sõidukiirust? Kõrva järgi eristub periooditi erinev hääl.

Väljahüppavad nupud, millal need tekkisid? Enamasti on need majades, mis ehitatud ajajärgul 1980+.

Kas korrusel uste avamine käsitsi on jätkuvalt sama lihtne, kui vanasti?
Protseduuri igaks juhuks ei hakka kirjeldama.

Aga poisikestest ja nende sõitmisest. Mind hirmutati hoopis juttudega poistest, kes kabiini ja šahti lae vahele jäänud või kabiini ja seina vahel lõpetanud.

[Kinomees]

Kiirusi on jah kaks. Mootoril on topeltmähised ning u 50 cm enne korrust lülitatakse asi väikese kiiruse peale ümber, et peatumine oleks sujuvam ja täpsem. Kiirused mootoril siis vastavalt 960 ja 280 p/min.

Nn "väljahüppavate" nuppudega on nii, et erinevatel aegadel ja tehastel olid natukene erinevad skeemid. Samal kümnendil ehitatud majadesse paigaldati nii kõige uuemaid kui ka aastaid laos seisnud lifte. Seetõttu ongi vahest ka erinevates trepikodades erineva skeemiga liftid.

Kabiini peal sõitmise ohtlikkusest pole ilmselt vaja täiskasvanud inimesele pikalt rääkida. Kuna kabiin ise sõidab ja kõik ümbritsev on paigal. Seal on miljon kohta mille vahele kinni jääda ning pealegi pole seal eriti kusagil seistagi. Lisaks puudub sinna ronides kontroll lifti liikumise üle. EI SOOVITA.

Liftide kabiini peal ja all on alati olemas piisav vaba ruum just taolisteks olukordadeks aga .... Hädaolukordadeks mõeldud asjadega on nii, et need pole mugavad ja ei pea olema tervislikud. Kui on valida surm või jäseme kaotus siis valitakse viimane ja kedagi ei huvita, et see on teie oma. Standardi järgi peab ohutu ruum olema 40x50x60 cm.

[zazik]

Lasnamäe majadel vist seda ruumipuuduse ohtu lifti ülaosas ei olnud. Neil oli minu mälu järgi see nn. teeninduskorrus, seda siis 9. korruse peal.
Suht varasest lapsepõlvest, kui veel lasnamäel elasin, mäletan et osadel majadel olid seal üleval need uksed lahti ja uudistamist oli omajagu. Tollal oli üldse põnev, ka katustele viivad uksed olid valdavalt lahti, siis sai poisikestena ikka hulle tagaajamisi tehtud mööda trepikodasid ja katuseid.

Aga Mustamäe liftide katuseluukidega ka oma kogemus olemas. See võis olla 2003. aasta, mis minu jaoks saabus ühe Vilde tee maja liftis. Seitsmekesi.
Eks meil oli marukiire, sest mõni minut enne täistundi jõudsime sihtkohaks olnud maja juurde kambaga... kõik korraga lifti, üks sajakilone jurakas veel hüppas ka paar korda... Nii see uus aasta kuskil 2. ja 3. korruse vahel tuligi
Kuna liftiabi ootamine muutus igavaks ja täissuitsetatud liftis enam eriti õhku polnud, siis saigi juhuslikult avastatud, et katus käib lahti. Igatahes seda ma mäletan, et kui ma lifti katuselt trepikotta ronisin, olid maruvihased montöörid mul vastus. Neile vist üldse ei meeldinud see väljakutse...
Kusjuures kui mälu ei peta, oli selles kambas ka üks kaasfoorumlane, eks ta ise teab kui loeb ja ennast ära tunneb

[martinmannik]

Mind huvitaks, et kas kunagi on Eestis mõni lift õnnetul kombel alla kukkunud? Kuigi tean, et allakukkumise vältimiseks kasutatakse spetsiaalseid kiilumismehhanisme jne, aga mingi imeväike võimalus on siiski alati olemas...
Kui lift peatub, võib veel mingi aja jooksul kuulda masinaruumist erinevaid releeklõpse. Millest need klõpsud "kõnelevad"?
Kas kõigis nõukogudeaegsetes liftikabiinides kustub valgus mingi aja jooksul pärast lifti seismajäämist või ainult nendes, mis on varustatud vastava raskusanduriga?
Mille järgi lifti mootor "teab", mis korrusel parasjagu lift asub? Kas info võetakse igal korrusel paiknevalt stopplülitilt šahtist või on masinaruumis mingi spetsiaalne seade?

[Kinomees]

Alla on neid ikka kukkunud. Isegi on paaril korral relakaga trosside kallal oldud Aga tegelikult pole kuulnud just selliseid kukkumisi. Küll on sadanud inimesed šahti kui uksed pole korralikult lukustunud. Ja nii on ka surma saadud. Trosside kandevõime on ikka korraliku varuga: 10-12 korda. Enne hakkab asi libisema kui raskuse mõjul trossid purunevad. Lisaks kontrollitakse trosse vähemalt korra aastas, ilmselt rohkemgi.

Need kõpsud, mis peale peatumist kuulda on, on aegreleed. Pärast peatumist lift "ootab" mingi aja ja siis sulgeb uksed, siis ootab veel natukene ja kui ühtegi kutset pole siis ta lihtsalt passib. See ootamine on selle jaoks, et ei saaks teha liiga palju sõite.... annab mootorile aega jahtuda.

Kuidas mootor teab kus lift asub? Vene liftil on enamasti igal korrusel selline vändaga lüliti. Kui kabiin liigub siis ta järjest lõkkab neid väntasid teise asendisse. Kabiinist ülevalpool asuvad on õhes asendis ja allpoolsed on teises asendis. Uuematel liftidel on juba magnetandurid ning enkoodrid jne.

Valgus pidi neis liftides mingi aja pärast osaliselt kustuma. Valgustis olid 24V ja 110V pirnid. Sõidu ajal põlesid kõik aga seistes kustusid 110V omad mingi aja möödudes ära. "Tõhusa hoolduse" tagajärjel on tavaliselt jäänud tööle ainult 110V osa ning kabiin jääb ooteasendis lihtsalt pimedaks

Küsige veel!

[Regardman]

Alla on neid ikka kukkunud. Isegi on paaril korral relakaga trosside kallal oldud Aga tegelikult pole kuulnud just selliseid kukkumisi. Küll on sadanud inimesed šahti kui uksed pole korralikult lukustunud. Ja nii on ka surma saadud. Trosside kandevõime on ikka korraliku varuga: 10-12 korda. Enne hakkab asi libisema kui raskuse mõjul trossid purunevad. Lisaks kontrollitakse trosse vähemalt korra aastas, ilmselt rohkemgi.

Need kõpsud, mis peale peatumist kuulda on, on aegreleed. Pärast peatumist lift "ootab" mingi aja ja siis sulgeb uksed, siis ootab veel natukene ja kui ühtegi kutset pole siis ta lihtsalt passib. See ootamine on selle jaoks, et ei saaks teha liiga palju sõite.... annab mootorile aega jahtuda.

Kuidas mootor teab kus lift asub? Vene liftil on enamasti igal korrusel selline vändaga lüliti. Kui kabiin liigub siis ta järjest lõkkab neid väntasid teise asendisse. Kabiinist ülevalpool asuvad on õhes asendis ja iallpoolsed on teises asendis. Uuematel liftidel on juba magnetandurid ning enkoodrid jne.

Valgus pidi neis liftides mingi aja pärast osaliselt kustuma. Valgustis olid 24V ja 110V pirnid. Sõidu ajal põlesid kõik aga seistes kustusid 110V omad mingi aja möödudes ära. "Tõhusa hoolduse" tagajärjel on tavaliselt jäänud tööle ainult 110V osa ning kabiin jääb ooteasendis lihtsalt pimedaks

Küsige veel!

Siin pool töötab see 24V valgus siiani. Olen spetsjomm seda jälginud.

Millest võis tingitud olla situatsioon, mille olen tatikana läbi elanud? Kaheksandalt korruselt hakkasin alla sõitma. Lift peatus aga igal vahepealsel korrusel. Uksed käisid korra lahti ja siis kohe kinni ka. Allasõit võttis tunduvalt rohkem aega, kui tavapäraselt.

Mäletan, et kõige lihtsam oli lifti töökorda hetkega saboteerida nii, et uste avanemisrl aitasid jõuga kaasa. Siis kiilusid uksed kinni pooleldi avatuna ning põlema jäi vaid 24V valgus.

Ahjaa. Õismäe 16kordsete majade liftides on välistatud lifti sihilik tühisõit põrandakontakti näol. Milleks see vajalik?

[olli]

Mind huvitaks, et kas kunagi on Eestis mõni lift õnnetul kombel alla kukkunud?

Minule meenus kohe see kord: http://uudised.err.ee/index.php?06221818
Kuigi päris kukkumiseks seda ilmselt ei saa nimetada (pigem vajus vast?), aga põhja ta jõudis.

[Kinomees]

Mõnel liftil on selline juhtimine, et ta "jätab meelde" korrustel sissevajutatud kutsenupud ning alla sõites korjab ta "ootavad reisijad" peale. Kui antud liftil pole sellist süsteemi siis ilmselt on mingi elektriline rike.

Selle ustega lifti saboteerimise koha pealt võiks öelda ainult seda, et need asjad pole niimoodi mõeldud ja siis pole ime kui miskit ei toimi nii nagu peaks

Põrandakontakt on jah neil selleks, et lift teaks kuna on keegi kabiinis ja kuna mitte. Kui kedagi kabiinis pole siis käsunuppudele ei reageerita ja minnakse ainult kutsele. Remondi ja hoolduse seisukohalt on paras tüütus.

Liftišahti põhjas on vene liftil suured vedrud. u 15cm läbimõõt ja 40cm kõrgus. Kui kabiin mingil põhjusel ei peatu alumisel korrusel siis rakendub lõpplüliti ja kabiin pidurdub nendel vedrudel. Pidurdus on suhteliselt ebameeldiv ja siis tulevadki elamused, et "lift kukkus 5 korrust ja pani täiega põhja". Veel hullem pidurdus on püüdeseadme rakendumine: 3-4cm jooksul täiskiiruselt nulli. See pauk on järsem ja jällegi reisijad arvavad, et enne sellist pauku pidi ikka pikalt kukkuma.

[aavu]

Esimene kokkupuude liftiga toimus 56-ndal aastal selles majas. Vähemalt asukoht oli see: Hariduse tänavalt vaada üle praeguse Prantsuse lütseumi (7. keskkool) spordiplatsi. Lift oli ilmselt tsaariaegne, malmist valatud võredega olid välisuksed, seal taga olid veel mingid uksed. Liikus ta eriti sujuvalt. Kas kasutati elekrilisi vintse või oli seal inglismaal kasutusel veega liikumine, mina ei osanud uurida. Käisin külas koolivennal Kaupol.
Huvitab, kas see lift on veel alles ja töökorras. Läheks teeks ühe nostalgiasõidu. Ega vist sisse pääse, uksed ju nüüd igal pool lukus.
Pilt googel-moogelist.