[Martin2140]

Kas keegi on pannud 50 vahekasti kiirendi/aeglusti?
See tähendaks et käigukastile on vaja ette kahte uut flantsi. Käimari ülemine võll (või vanale stopri soon sisse lasta). Siduri võll ning kiirendi/aeglusti lülituskahvel.

Lülituskahvel peaks sobima kuna tihendid on 80-ga samad. otsaflantsid saab käimari otsa panna kuna korpus on 80-ga sama. Kas aga 80 sidurivõll istub 50 vahekasti ja kas see alumise hammasratta flants mahub vahekasti ära?

Ostsin otsaflantsi ja mõõtmiste järgi nagu ei mahu. Praegult jääb jvv tagumine laager ette. Kui see sügavamale pressida siis selle otsaflantsi ots tundub suht täpselt sinna sisse mahtuma. Ja siis peaks üsna milli pealt kõik kokku minema.

[2715]

Kas keegi on pannud 50 vahekasti kiirendi/aeglusti?
See tähendaks et käigukastile on vaja ette kahte uut flantsi. Käimari ülemine võll (või vanale stopri soon sisse lasta). Siduri võll ning kiirendi/aeglusti lülituskahvel.

Lülituskahvel peaks sobima kuna tihendid on 80-ga samad. otsaflantsid saab käimari otsa panna kuna korpus on 80-ga sama. Kas aga 80 sidurivõll istub 50 vahekasti ja kas see alumise hammasratta flants mahub vahekasti ära?

Ostsin otsaflantsi ja mõõtmiste järgi nagu ei mahu. Praegult jääb jvv tagumine laager ette. Kui see sügavamale pressida siis selle otsaflantsi ots tundub suht täpselt sinna sisse mahtuma. Ja siis peaks üsna milli pealt kõik kokku minema.

Käisin vaatasin seda kooslust selle pilguga ja sidurivõll tundub sama pikk olema.
See jõuvõtuvõlli laager on vaja sissepoole koputada toruga ja muu peaks nagu ühtima...
Kas on plaan panna otse/aeglustav või otse/kiirendav käigupoolitaja?
Pikemas perspektiivis on ehk terve vahekast kavalam vahetada et jõuvõtule 1000 pööret saada sest see ei mahu kuidagi alt kandilisest luugist sisse.

[Martin2140]

Kas keegi on pannud 50 vahekasti kiirendi/aeglusti?
See tähendaks et käigukastile on vaja ette kahte uut flantsi. Käimari ülemine võll (või vanale stopri soon sisse lasta). Siduri võll ning kiirendi/aeglusti lülituskahvel.

Lülituskahvel peaks sobima kuna tihendid on 80-ga samad. otsaflantsid saab käimari otsa panna kuna korpus on 80-ga sama. Kas aga 80 sidurivõll istub 50 vahekasti ja kas see alumise hammasratta flants mahub vahekasti ära?

Ostsin otsaflantsi ja mõõtmiste järgi nagu ei mahu. Praegult jääb jvv tagumine laager ette. Kui see sügavamale pressida siis selle otsaflantsi ots tundub suht täpselt sinna sisse mahtuma. Ja siis peaks üsna milli pealt kõik kokku minema.

Käisin vaatasin seda kooslust selle pilguga ja sidurivõll tundub sama pikk olema.
See jõuvõtuvõlli laager on vaja sissepoole koputada toruga ja muu peaks nagu ühtima...
Kas on plaan panna otse/aeglustav või otse/kiirendav käigupoolitaja?
Pikemas perspektiivis on ehk terve vahekast kavalam vahetada et jõuvõtule 1000 pööret saada sest see ei mahu kuidagi alt kandilisest luugist sisse.

Plaanis on panna otse/kiirendav. On neid kiirendavaid komplekte erinevaid ülekandeid või on kõik üks ja sama ülekanne.
Vahekasti vahetusele olen mõelnud, samas hetkel ei ole 1000 pöördest huvitatud. Ei ole eriti otsinud aga vahepeal jäi silma 80 vahekast 800€ ja hind just ei kutsu ostma. Peal oli küll hüdrosüsteem ka aga mul ei ole absull kasu kahest lekkivast hüdrosüsteemist.


Käimakasti jupid hakkavad kokku saama ja küsimuseks. Mis arvestusega pannakse paika käbi eelping? Ning kui kõvasti käib kinni käbi mutter ja alumise võlli mutter?
Keermeliim panen kindlalt nendele vahele.
Raamat küll olemas aga vene keel pole päris see ja suutsime siit välja lugeda et käbi mutter on 500-600Nm ja laagri eelping oli 50Nm ringis. Endale tundub see eelping ikka kole suur. Vene auto difril oli 3-6Nm kui mälu ei peta ja seetõttu tundub 50Nm eelpingeks liiga suur.

[2715]

Seda eelpinget laagritele umbes nii vaadanud, et 36 võti oma raskusega alla ei vaju aga palju puudu ka pole.
Kas nii õige või mitte aga senini pole see millegi lagunemist põhjustanud.
Mutter käib kinni samuti tundega ja kellel selline võtigi on millega seda mõõta...
Käbi nuudist loksub siis kipub lahti tulema ja panin laagriliimi nuutide vahele et äkki on abiks.
Mutri stoperdamiseks splinti ei soovita panna vaid torutifte 2 tükki üksteise sisse.
Pärast laagrite reguleerimist on vaja ka sobiva paksusega seibi et käbi kaugus kasti pinnast õige oleks.

Alumise võlli mutrit aga pole mõtet mingi suure jõuga venitada vaid ilma pikendamata konksvõtmega käe jõul kinni ja ära stoperdada.

[Martin2140]

Ei hakka uut teemat tegema. Tagasillas käivad silindri kronsa jaoks kaks puksi. Plaan panna kaan ilma tihendita. Kas need puksid lähevad sissepoole või on neid vaja lühemaks lasta et need kaks polti saaks kronsa kinni tõmmata?
Lisak, kas on keegi leidnud ka m20x2.5 tikkpolte mis oleks teisest otsast tiheda keermega või ongi ainult tavakeermega saada?

[_rein_]

Ei hakka uut teemat tegema. Tagasillas käivad silindri kronsa jaoks kaks puksi. Plaan panna kaan ilma tihendita. Kas need puksid lähevad sissepoole või on neid vaja lühemaks lasta et need kaks polti saaks kronsa kinni tõmmata?
Lisak, kas on keegi leidnud ka m20x2.5 tikkpolte mis oleks teisest otsast tiheda keermega või ongi ainult tavakeermega saada?

Ostad m20 12.9 kõvadusega poldi ja tuttav treial treib teise otsa sobiliku keerme.

[2715]

Ei hakka uut teemat tegema. Tagasillas käivad silindri kronsa jaoks kaks puksi. Plaan panna kaan ilma tihendita. Kas need puksid lähevad sissepoole või on neid vaja lühemaks lasta et need kaks polti saaks kronsa kinni tõmmata?
Lisak, kas on keegi leidnud ka m20x2.5 tikkpolte mis oleks teisest otsast tiheda keermega või ongi ainult tavakeermega saada?

Sportlikust huvist, et kuhu need ühest otsast "tihedama keermega" poldid seal käivad?
20mm keermeid on Belarus tüüpi traktoril 9 tükki ja kõik on tavakeermega.

[Martin2140]

Ei hakka uut teemat tegema. Tagasillas käivad silindri kronsa jaoks kaks puksi. Plaan panna kaan ilma tihendita. Kas need puksid lähevad sissepoole või on neid vaja lühemaks lasta et need kaks polti saaks kronsa kinni tõmmata?
Lisak, kas on keegi leidnud ka m20x2.5 tikkpolte mis oleks teisest otsast tiheda keermega või ongi ainult tavakeermega saada?

Sportlikust huvist, et kuhu need ühest otsast "tihedama keermega" poldid seal käivad?
20mm keermeid on Belarus tüüpi traktoril 9 tükki ja kõik on tavakeermega.

Olid mõeldud tikkpoldidena. Tavakeerme ots läeb sillakorpusesse ja tiheda keerme otsa käib mutikas. Kipuvad need silindri kronsa poldid lahti tulema.

[2715]

Olid mõeldud tikkpoldidena. Tavakeerme ots läeb sillakorpusesse ja tiheda keerme otsa käib mutikas. Kipuvad need silindri kronsa poldid lahti tulema.

Julgeks siiski soovitada lahendust, kus keere puhastatakse korralikult ära ja keeratakse kuni põhjani sisse keermelatist tikkpoldid 10.9 tugevusega ning sinna peale pisut lühendatud pikad mutrid.
Enne tuleb tagasilla malmi seest keere kaasa kui selle poldi ära venitab.
[attachment=97184]

[Daff]

Siin on ju tähtis, et poleks lokse ja lõtke. Polt töötab lõikele koos puksiga. Kui kronsa istub tihedalt puksi otsa ja puks omakorda tagasilda siis polt on lihtsalt julgestus, et augu peal kaant minema ei viska.

[mutikas]

Kui töö iseloomust saab see silindrikinnitus kõva valu,siis võiks kasutada mtz 100 kaant.

[Martin2140]

Läksid kõva keermelatt ja kõvad mutikad kronsale. Muretsen varsti endale 80 vahekasti et saada jvv 1000 pööret. kui juba vahetan siis vaatan siduri üle ning arvestades kui kulunud siiamaani kõik olnud on on ilmselt vaja ka uut sidurit. kas 80 hoorattas istub 50 vända otsa? ning mida arvestada siduri ja korvi ostmisel. kõik kiruvad et sidurikäpad on kehvast materjalist. kas leidub sidurikorvi millel pole sidurikäppasid vaid on nagu tavaline auto korv?

[Brrr]

On selliseid korve https://www.periko.ee/et/a/siduri-komple...agriga-luk ,seal neid rohkem, lamellsiduriga peaks leidma.

[Martin2140]

Oskab keegi juhendada mind mingi pumba raamatuni mis käsitleks belarussi pumba andmeid. surved kogused ning kuidas käib regull. viiks end asjaga kurssi.
Lisaks oli külmkäivitusega natu jama kuna kuigi käima läks hästi 50 kohta siis päris õige ei ole. nimelt kui panna parajad pöörded peale siis läheb käima ära ja sureb välja kuna regulaator tõmbab kütte maha. nii paar korda vähemalt. kui käsigaas põhja lükata siis läheb käima aga pöörded käivad üles alla paar korda. kõikumine on ikka nii suur et silma järgi pakuks 1500-700 pööret. ise pakuks süüdlaseks regulaatori, samas pihustid polnud ka kindlasti enam esimeses nooruses ja kindlalt ei oska öelda kas pump oli õiges seades. soojast peast kõik ilus, ei suitse, käivitus normaalne, pöörded ei kõigu.
võtsin regulaatori osa pumbalt maha ja tekkis paar küsimust.
Üleüldiselt saan põhimõttele pihta. kaaluvihid pöördesuurenedes pressivad hoovale nr1 peale mis on ühenduses kütusereguleer vardaga ja tõmbavad õige pöörde saabudes kütust vähemaks. hoob nr1 toetub hoovale nr 2 ja suurendades pinget jämmusel vedrul (lisad gaasi juurde) pressid kaaluvihte rohkem kokku ja saad pööret juurde. vot millele pihta ei saa on miks peab olema hoova 1 ja 2 omavahel 8mm vaba liikumist. (hoiad hooba nr 2 paigal siis hooba nr 1 saab liigutada umbkaudu 8 milli mõõdetud ülevalt tiftist). hooba nr 1 tõmbab peale ainult pisike nõrk vedru. kas see vaba liikumise maa peaks olema käivituse rikastaja ning on tal mingi etteantud mõõt kui palju ta liikuma peab? see oli ainuke loogiline seletus mis mina välja mõtsin.
ning parandage kui ma eksin. tagaotsas alumine polt reguleerib kütusesurvet ning küljepeal mille vasta läheb gaasihoob on max pöördekruvi. mis kruvi aga on tagaotsas ülemine. (pildil näha, seespool on otsas ainult lühike vedrujupp).
lisan pildi kui siin on midagi olulist mida vaadata

[gruppen]

Treipingis stendimisest-reguleerimisest-koguste mõõtmisest oskab üks kaasfoorumlane rääkida.

Muidu kasutatakse päris stendi ja kontrollseadmeid, mille abil saab kontrollida pöörded-tsüklid-kogused süsteemis aga noh see on niikuinii mõttetu peenutsemine..

Andmed leiad nt Belesti kodulehelt, seal on (vähemalt oli) üleval vastav kirjandus, mis sisaldas erinevate pumpade andmeid. Lisas on nõukogude aegsetes käsiraamatutes need andmed ka olemas D-50/240 mootorite pumpade kohta. S.h reguleerimine. Raamatukogudes võiks neid veel olla. 

Järgmine variant on panna Volkswageni kütusepump ja seejärel Cumminsi mootor sest, et noh... MTZ. Vastavad teemad on interneeduses ja vist siin foorumiski olemas.

[2715]

Ma üldjoontes võin kirjeldada selle krempli toimimist aga selle häälestus käib kütusekoguste baasil ja mingeid mõõte pole.

14 on jah käivitusrikasti vedru mis peaks suutma ületada startiva mootori pööretel regulaatori vastupanu ja peale käivitumist liigub see värk vastu korrektorit 5.
See korrektor on selline päästepakett, kus on puusse pandud regulaatori peavedru 3 jäikuse ja regulaatori vihtide 10 massikeskmetega.
Kui mootor lõhub töötada 2200 pöördega(52 mootori andmeid ei tea peast) siis ta hingab juba halvasti, silindris on õhku vähe ja põlemine halb ning et mitte tekitada päikesevarjutust ja raisata asjatut kütust surutakse korrektori vedru kokku ja kütuse etteanne väheneb umbes 6cm3.
Kui mootorit koormata tema maksimaalse väände piirkonda vahemikus 1300-1800 pööret suudab ta selle kütuse ära põletada ja seal on see korrektori pulk väljas ning suurendab kütusekogust.
Külmkäivituseks sobiva etteande saab ilma numbrita poldiga reguleerida.
Poldi 6 keeramisega pannakse paika maksimaalne kütusekogus ja üleval on minu pildil lihtsalt piirajapolt, mis ei lase hammaslatti rohkem tagasi kui kütuse andmise lõpetamiseks tarviline.
Uuemas versioonis pandi talle vedru otsa ja sellega saab muuta gaasi maha lastes ja pöörete langedes tühikäigule uuesti tööle hakkamise üleminek sujuvamaks ja vähendada mootori kalduvust "haukuma" hakata.
Kõiki neid asju on ka kodusel teel võimalik reguleerida vastavalt oma mootori võimetele ja soovile, aga see on kannatust nõudev tegevus kuid kui eelnev mõttega läbi lugeda täiesti jõukohane.
Esiteks mootor soojaks, siis kütusetorud lahti ja starterit andes vaadata kas see käivitusrikasti vedru hoiab hammaslatti rikastuse peal kui gaasihoob on tühikäigupöörete asendis.
Siis ülemine piirdekruvi keerata et tühikäigul toetaks peaaegu vastu vedru ja kui regulaator korrigeerib ta ka vedrut puutuks, mis summutab resonantse.
Siis veel alumine kruvi keerata nõnda, et järsult gaasi andes must suits jääks soovitud vahemikku ning kõige keerukam on korrektori häälestus.
Selleks on vaja leida mootorit parajalt koormav töö kus esineb kerge suitsemine aga mootor jõuaks ka maksimaalpööreteni.
Kui keskpööretel suitseb mõõdukalt aga pöörete tõustes suits järjest suureneb on vaja korrektori vedru kõvemaks keerata.

NB! ülemise vedruga piirdekruvi keeramisel sisse peab olema valmis, et pöörded võivad ootamatult tõusta üle lubatu ja saaks hammaslati käega tagasi tõmmata kui pöörded ei lange.

[Martin2140]

Selleks on vaja leida mootorit parajalt koormav töö kus esineb kerge suitsemine aga mootor jõuaks ka maksimaalpööreteni.
Kui keskpööretel suitseb mõõdukalt aga pöörete tõustes suits järjest suureneb on vaja korrektori vedru kõvemaks keerata.

Korrektori vedru on pildil nr 4?
Vedru ikka nõrgemaks keerata et kütusekogust vähemaks tõmbaks minu loogika järgi?

[2715]

Korrektori vedru on pildil nr 4?
Vedru ikka nõrgemaks keerata et kütusekogust vähemaks tõmbaks minu loogika järgi?

Nõrgemaks ikka jah, sattus viga sisse...

[Martin2140]

On selliseid korve https://www.periko.ee/et/a/siduri-komple...agriga-luk ,seal neid rohkem, lamellsiduriga peaks leidma.

Jätkuks siduri teemale. Ühed väidavad et 80 hooratas sobib 50 vända otsa, teised jällegist et ei sobi. Kumb on tõene?

[2715]

Põgusa proovimise tulemusena julgen väita et poldiaugud küll sobivad.