Adra seadistamine
#21
Kes ütles, et vihmaga künda ei saa. Saab küll...[Pilt: 1]
Tegelikult tuleks esialgsel väljareguleerimsel ka esiratta alla pakk panna. [Pilt: 1]
Põlvamaalt saime lõpuks toreda adra, mis traktori värviga ühtib! 1600 raha eest kuluosi vahetatud (tegi olemasolevatega enne meil 15 ha sügiskündi ära). [Pilt: 215766412b9f4f_l.jpg]
Nüüd peaks teda aastateks jätkuma.
Vasta
#22
Kolmene Lemkeni pöördader on tavarussile rängavõitu tõsta... Pikk ju.

Tasub kindlaks teha, miks on esimese vannase kivikaitse vedrud lääbakil. Kui seal on mõra või poldid lahti, siis tuleb kiiresti korda teha. Loksuvate poltidega töötades rikub loksumine kiiresti kogu saha... Lemken ei kannata lolli või ihnsat omanikku kaua.Toungue

Miks on hõlmapikendid igal sahal erinevas asendis? Kas hõlmad on nii rikutud juba, et muudmoodi viilu võrdselt keerama ei saa?

Tegelikult ei pea tasasel reguleerides esiratta all klotsi olema - kui rehvirõhk künnivääriliselt madal, siis istub traktor vedama hakates parajasti samavõrra allapooleWink Aga võib ka klotsi panna - siis tuleb põllul kontrollida, et ader kündes ettepoole ei nõjatuks.
Ühesahalisel pole väga muret (kuigi jooksu teeb raskemaks küll), kuid mitmesahalistel on pikikalle üsna oluline.

Muide, ise atra tehes tasub haakelatt kinnitada saha külge nurga all - siis on veolatid rõhtsalt (püsttõmmitsad võrdsest) ja adra veopunkt satub hõlpsamini pikiteljele.
Vasta
#23
Kui hobuadrast põkale t-25 ise ader teha siis palju peaks kahe hõlma vahe olema?Suvaline netist leitud joonisel on 20 cm on see ok või peaks suurem olema?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#24
To Muska: hobuader on jah 19-20 cm kanti, nii et sobib. Iseasi, kas sa kahte identset leiad. Oleksid sa siin Eveliini kandis, siis oleks sinna rauaärika juurde juhatanud, kust omale ühe jupi täisvindiga lõikasime. Usun et ülejäänud neli tal raamil alles.
To Meelis: NH 6060. Eks me natuke purki kukkusime. Ostes uurisime, et sellele saab sahakaupa raamijuppe vahele panna. Kuid seda ei teadnud veel, et üks uus sektsioon maksab 4k€. Ehk rohkem kui adra ja kuluosade eest välja käisime!
To Võsa: Eks me sellepärast saimegi, et müüja Jumzi mootoriga T-40 (esimest korda nägin sellist) ei saanud hakkama. Ära tõime sõiduauto kärus- nii et võimatult raske ta pole. Lemkenit eelistasime ka sellepärast, et sama firma randaal meil on end pommi(kivi ikka)kindlana aastaid ülal pidanud- saada või Afganistani. Vaat nende vedrude silmariivavat lääbakilolekut ei oska enne lahkamist kommenteerida. Niisama heebliga ei nihuta-loksuta seal midagi. Oleme kahevahel, kas eelmise omaniku poolt vannasele keevitatud piirajad maha pügada- olla muidu kaitsepolte lõhkunud... Hõlmapikendi- üks oli pooleks, selle asendasime. Esimese omaga püüdsime vahevagu paremini täita. Umbes 60 cm laiust papujälge ei täida kuidagi- ikka adartäie vahe aimatav. Isegi keerasime sahad kõige laiemale(raamis valida neli 16 mm poldiava). Päevas kord ikka kutsutakse mõnd sissekraapinud künnimeest laevaköiega päästma- meie laia rehvi eelis et ise ei ole abi vajanud veel.
Vasta
#25
(21-10-2012, 21:20 PM)muska71 Kirjutas: Kui hobuadrast põkale t-25 ise ader teha siis palju peaks kahe hõlma vahe olema?Suvaline netist leitud joonisel on 20 cm on see ok või peaks suurem olema?

Kolmnurka pead arvutama... Ühe kaateti saad sama ristilaiusest (ehk saha töölaiusest) enamasti see 20 cm kanti on, kuid leidub ka erandeid. Hüpotenuusi o´pikkuse annab valitud nurga abil täisnurkse kolmnurga lahendamineWink Kui liiga lähestikku saab (>2 saha kaiuse peaks olema, et ei ummistuks), tuleb nurka muuta.

Pead valima, kas tahad lõpuni läbi lõikavat (sellel ei ole tegelikult suurt eelist aiamaad tuhnides) või jätad 3-5 cm läbilõikamata viilu (aitab viilu keerama sundida).

Teadmata adrahõlma kuju (murdev-kobestav, universaalne või keerav) on raske öelda piire, kuid rusikareeglina suudab sahk talutavalt käsitseda viilu, mille sügavus on 1/3 kuni 2/3 laiusest.

(21-10-2012, 22:23 PM)pen.skar Kirjutas: To Võsa: Eks me sellepärast saimegi, et müüja Jumzi mootoriga T-40 (esimest korda nägin sellist) ei saanud hakkama. Ära tõime sõiduauto kärus- nii et võimatult raske ta pole. Lemkenit eelistasime ka sellepärast, et sama firma randaal meil on end pommi(kivi ikka)kindlana aastaid ülal pidanud- saada või Afganistani. Vaat nende vedrude silmariivavat lääbakilolekut ei oska enne lahkamist kommenteerida. Niisama heebliga ei nihuta-loksuta seal midagi. Oleme kahevahel, kas eelmise omaniku poolt vannasele keevitatud piirajad maha pügada- olla muidu kaitsepolte lõhkunud... Hõlmapikendi- üks oli pooleks, selle asendasime. Esimese omaga püüdsime vahevagu paremini täita. Umbes 60 cm laiust papujälge ei täida kuidagi- ikka adartäie vahe aimatav. Isegi keerasime sahad kõige laiemale(raamis valida neli 16 mm poldiava). Päevas kord ikka kutsutakse mõnd sissekraapinud künnimeest laevaköiega päästma- meie laia rehvi eelis et ise ei ole abi vajanud veel.

Lai see rehv siis on? Ja mis rõhuga künnate?

Viimasele sahale saab lisada noa, mis lõikab kündmata põllu servast siivu künnivao põhja ja teeb nii pesa rehvile. Kuna kasutatav muld võetakse järgmise töökäigu esimese arvelt, siis jääb tulemus täitsa talutav.

Paratamatult ei õnnestu laia rehviga vaost kündes ilusat kündi saada nii, et kvaliteet ei kannataks, kuid pigem kannatagu künni üldilme (laia rehvi jälg on arusaadav mure), kui künni kvaliteet... Trikitada saab ju mitmeti - panna ader ettepoole nõjatuma, keerata põllu poole kaldu, viia esimese saha töölaius suuremaks, kuid need kõik tekitavad tõsiseid probleeme edaspidi.

Seda lisatükki raamile tasub otsida euroopast. Sealkandis täitsa liigub sihandset kaupa...

Lemkeni vannas (väidetavalt vedruteras) ja keevitus ei käi kokku! Ning kui t-40 suutis kaitsepolte lõhkudaSad, siis just selliseid imemehi Lemken kaua ei talugi... Meie kandis on üks POÜ, mis Lemken Rubini 6 km/h mööda põldu vedades on suutnud mitmed kettad-vannased puruks ajada...Sad
Vasta
#26
Mulle tundub, et lisaks auto keretööde alastele õppepäevadele peaks foorumi raames korraldama ka ühe kündmise alase õppepäeva... Smile Viimane aeg teha, enne kui maa ära külmub.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#27
To Aspelund: Muuseas, kergelt külmunud, kahutanud maad on väga hea künda! Ja autoplekki õhemaks nühkida siis kui väljas päris tuiskab. To Võsa- kummirõhku pole mõnekümne ha künniks aega torkida- põhitöö ikka rapsi vastuvõtmine-vallitamine laos. Noakohad on raamil olemas, vaja uurida, millised ja kuidas saab. Selle saksa raua omapära pärast ei julgegi tehtud keevitusi puutuda.
Vasta
#28
[Pilt: 1] Ader hakkas põllule jõnkse tegema. Varsti selge- tõmmitsa korpuse ühe otsa keere maas! Kaotada midagi, nagunii uut vaja. Traktor akna alla, laualamp seinast välja, inverter asemele, juhtmed õue ja müts tagurpidi pähe. Elga siin ei pea. Ahju otsast pakk tolmunud vene Yoni`sid ja varsti jälle põllul. Kiire. Ülehomme tulevad Tatoli mehed mõlemale NH esimest hoolet tegama. Kureparv läks üle ja imede ime- üks valge luik koos hallide kurgedega vehib ka lõunasse. No vene teejuhi deltaplaan see küll polnud...
Vasta
#29
Need laia rehvi jaoks olevad asjad on müügil ka eestis. Peetri talutehnikas olevatel överum atradel see lisavarustusena täitsa saadaval
http://www.talutehnika.ee/uploads/userfi...dadrad.pdf
Sellelt lingilt leiate õige asja üles kui vähe sirvida.
Lisavarustuse all 7.ndal lehel
Vasta
#30
Ei tea kas lume sees peab kuidagi teistmoodi seadistama? Big Grin

http://www.youtube.com/watch?v=0uwh7-kCkAo
Vasta
#31
Praeguste atradega pole enam seda jama, et raudratas lund külge korjab Big Grin
On küntud ka -10 ja siis polnud lund, kuid savi oli juba panka külmunud, no oli tegu sellel väikesel valtral adra vedamisegaRolleyes
Vanaisa ütles, et lume sissekündmine pidi väga hea olema, pidavat lämmastikku kuidagi mullasisse viima või paremini vilja kasvama panema, täpselt ei mäleta enam. Aga ennemuistsel ajal oli ikka lund küntudWink
Vasta
#32
(26-10-2012, 23:29 PM)ivanvillis Kirjutas: Ei tea kas lume sees peab kuidagi teistmoodi seadistama? Big Grin

http://www.youtube.com/watch?v=0uwh7-kCkAo

Ei pea, kui kokkusurutud lume kiht rataste all märkimisväärset paksust ei saavuta. Vajadusel tuleb selle kihi võrra sügavust suurendada.

Kas Fendt künnab ikka mõlema rattaga põllult, rooli hoiab automaat? Või on nii kindla käegaCool juht?

Aga, praegu on maa sula... Seega ei ole künd mulla jaoks mitte mõistlik tegu. Märg maa ja raske traktor (8 hõlma ja kiirus 10+ km/h --> traktor 200+ kW, paratamatult 10+ t eluskaalus) põhjustavad probleeme kaua.

See on sama halb, kui künda vihmas vettinud põldu... Aga teistsuguseid meil sel sügisel ei olegi.Sad

Kahutanud maa (külmumise sügavus kuni 5 cm) on teine asi, kuid ka siis tuleb endale aru anda, et iga hinnaga metalliga maad vägistades tehakse mullale palju kurja ja loodetav kasu ei pruugi mitte tehtud kahju üles kaaluda. Aga see on pikem jutt, mis adra seadistamisest üsna kaugele läheb...

Lämmastikku nüüd lume abil maasse ei vii - lumehelves koostises on endiselt vaid H2 ja O2. Ning üleüldse ei jää sügisesest lämmastikust taimedele miskit, kõik mullaelustikule kasutamata jäänu läheb veega kaasa.Sad
Kevadise künni puhul võib mulla aktiveerimine tõepoolest hästi mõjuda, kuid ka siis ei tule seda lisalämmastikku kusagilt (kui just mingeid taimejäänuseid/sõnnikut mullapinnalt sisse ei künta).

(22-10-2012, 11:44 AM)pen.skar Kirjutas: To Võsa- kummirõhku pole mõnekümne ha künniks aega torkida- põhitöö ikka rapsi vastuvõtmine-vallitamine laos.
...

Kui künniks kasutatav traktor laos rapsi vaid lükkab, siis on madalast rehvirõhust vaid abi - pinnaga kokkupuutuv rehvipind suureneb ja võimaldab suuremat veojõudu.Cool
Ning muld tänab madala rehvirõhu eest.Cool

Aga kui tuleb ka koormaga transporti teha, siis tuleb muidugi rehvi eluea huvides piisavat rõhku hoida. Kuigi tasub uurida, millised on konkreetse rehvi koormuse ja rõhu tabelid - praegu müüdavatel sõõridel lubatakse täiskiirusel (mis on uuematel traktoritel enamasti 40+ km/h) rõhu 0,9-1 bar juures kandevõimet 4+ t...Cool

Nii nühamine kui mulla pinnakihi kahjustamine on aga 0,9 bar juures oluliselt väiksemad, kui 1,4 või suisa 2 bar Sad juures...
Vasta
#33
(27-10-2012, 16:41 PM)v6sa Kirjutas: Kas Fendt künnab ikka mõlema rattaga põllult, rooli hoiab automaat? Või on nii kindla käegaCool juht?


Künnan ikkagi ratas vaos. Kui piisavalt sügav vagu siis püsib vabalt ise vaos. Kui pikk ots siis võib vahepeal raamatutki lugeda Toungue
Vasta
#34
(28-10-2012, 19:47 PM)ivanvillis Kirjutas: Künnan ikkagi ratas vaos. Kui piisavalt sügav vagu siis püsib vabalt ise vaos. Kui pikk ots siis võib vahepeal raamatutki lugeda Toungue

Usun.

Põllultkündmisele pole mõelnud? 8 sahka annab selleks kenasti võimaluse...Rolleyes Tõsi, siis oleks roolimisautomaadist abi. Silma järgi sõitmine on paras PITA ja igaühelt ei õnnestugi (omad kogemused pole kah kiitaSad)
Vasta
#35
Kuidas saab 8 sahka anda kena võimaluse künda "rattad põllul"kui selle pöördhõlmkoorli esi osa pole selliseks tehtud?
Soovitan v6sal vaadata http://www.youtube.com/watch?v=6_LV-Wz5N...re=related
Vasta
#36
(01-11-2012, 21:21 PM)Rapsijuurikas Kirjutas: Kuidas saab 8 sahka anda kena võimaluse künda "rattad põllul"kui selle pöördhõlmkoorli esi osa pole selliseks tehtud?
Soovitan v6sal vaadata http://www.youtube.com/watch?v=6_LV-Wz5N...re=related

Pardon, ei vaadanud esmase video haakeseadet näitavat kolme sekundit korralikult - selle haakepeaga tõesti ei saa põllult künda.

EDIT:
Ning nüüd, kus ma seda videot korralikult puurisin, pean tunnistama eksimust - tõepoolest seal ei künta, vaid tehakse pindmist harimist pöördhõlmkoorliga Ecomat.
Otsapidi seegi kerge künd, üsna kobestava hõlmaga.

Ups...Sad
Vasta
#37
(02-11-2012, 11:12 AM)v6sa Kirjutas:
(01-11-2012, 21:21 PM)Rapsijuurikas Kirjutas: Kuidas saab 8 sahka anda kena võimaluse künda "rattad põllul"kui selle pöördhõlmkoorli esi osa pole selliseks tehtud?
Soovitan v6sal vaadata http://www.youtube.com/watch?v=6_LV-Wz5N...re=related

Pardon, ei vaadanud esmase video haakeseadet näitavat kolme sekundit korralikult - selle haakepeaga tõesti ei saa põllult künda.

EDIT:
Ning nüüd, kus ma seda videot korralikult puurisin, pean tunnistama eksimust - tõepoolest seal ei künta, vaid tehakse pindmist harimist pöördhõlmkoorliga Ecomat.
Otsapidi seegi kerge künd, üsna kobestava hõlmaga.

Ups...Sad

Selgita palun mulle, kui künnist teadmisi mitteomavale inimesele, miks ei saa seal videos nähtavat protsessi lugeda künniks? Kas küsimus on sügavuses?
Minu jaoks kerkis see küsimus, kuna protsessi käigus mätas ju ikkagi maasse kaob (või saan ma asjast valesti aru?).
Video ise on huvitav, kuna saha valmistamisprotsessi on näha.
Vasta
#38
Siuke info kodulehelt

Madalkünniader Kverneland Ecomat on sobiv masin mulla kiireks ja efektiivseks külvieelseks ettevalmistamiseks Töösügavus 10-18 cm ning töökiirus 8-12 km/h. Tootlikkus kuni 4 ha tunnis.

Ecomati võib võrrelda minimeeritud mullaharimise riistadega. Kuid Ecomati suur eelis on, et silinderhõlm pöörab mulda 180° ning peale jääb kiht musta mulda. Tänu sellele segab ja matab Ecomat põhu ning taimejäänused väiksemal töösügavusel kui tavaline ader. Seemnete idanemine ja kasv puhtal mullakihil on parem.
Ecomati sahk on väiksem, madalam ja 20 kg kergem kui tavaline adrasahk. Hõlmad saate valida kas terasest või plastikust. Plastikhõlm on küll kallim, kuid töötab paremini savistel muldadel, kus on probleeme kleepuvusega.

Kuue-, seitsme- ja kaheksasahaline Ecomat on saadaval ainult koos pakkeriga. Pakkeri esimesed piid lõhuvad mullakamakad ja tasandavad. Kaks rida tihendusrulle purustavad allesjäänud mullapangad ja tihendavad külvialuse. Tagumine äke tasandab ja kobestab. Seega tihendusrull valmistab kohe põllu ette külviks - see on tihendatud ja tasandatud. Viiesahaline Ecomat on müügil ilma pakkerita ja see sobib kasutamiseks 90 hj Belarus traktoritega.

Ecomati võib kasutada orgaanilise väetise muldaviimiseks. Peale põllule laotamist saab Ecomatiga viia selle kiiresti ja odavalt õigele sügavusele. Lisaks sobib Ecomat kõrrekoorimiseks. Optimaalne töösügavus oleks siis 6-10 cm ning kiirus 10-15 km/h.
Vasta
#39
(02-11-2012, 23:40 PM)Jahimees Kirjutas: Selgita palun mulle, kui künnist teadmisi mitteomavale inimesele, miks ei saa seal videos nähtavat protsessi lugeda künniks? Kas küsimus on sügavuses?
Minu jaoks kerkis see küsimus, kuna protsessi käigus mätas ju ikkagi maasse kaob (või saan ma asjast valesti aru?).
Video ise on huvitav, kuna saha valmistamisprotsessi on näha.

Vahe on üsna tinglik...Rolleyes
Sügavuse piiriks on tõmmatud 12 cm - alla selle on koorimine, üle künd...

Künd on põhimullaharimine, koorimiseks nimetatakse koristusele järgnevate esimest mullaharimist, mille ülesandeks on kiirendada taimejäänuste lagunemist, provotseerida varis ja umbrohuseemned kasvama, tasandada põldu tekkinud jälgedest ja hõlbustada järgnevaid harimistöid.

Videos nähtava kohta ei teagi, kumb see on. Aga tundub, et pigem kerge künd, viilul tundub paksust olema.

Aja järgi on pigem künd - praegu enam midagi tärkama ei provotseeri, taimejäänuste lagundamise ajast on mitu kuud kaotatud.

Ecomati hõlm on tugevalt mulda murendav. Enamus meil müüdavatest atradest on pigem viilu keerava hõlmaga.
Kuigi, eriti kõrretüüd, tasub pigem murendava kui keerava hõlmaga künda - lähevad loomulikud protsessid vähe kiiremini käima.

Osa inimesi peab kõiki hõlmaga kõblasid atradeks ja tehtavat künniks. Eks oma tõetera siin on, kuid VM hõlmakestega koorlit ju keegi adraks ei nimetaks...
http://www.starfeld.ee/vm-3500

Samasugust kaupa on teistelgi.
Vasta
#40
Kui 12 cm, siis mulle tundub küll, et seal videos on sügavus umbes 15cm peal. Võin muidugi eksida.
Kui lugeda veel ivanvillise poolt nimetatud maksimumsügavuseks 18cm, siis millegipärast kerkib küll küsimus, et miks see meil rohkem levinud ei ole? Meil pole ju mingisugused poolemeetrised künnisügavused vajalikud (vaadates ka enda maad).
Ma just vaatan, et kvaliteet jääb paistma kuidagi väga korrektne (visuaalselt), justkui väga valmis.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne