Adra seadistamine
#61
Seda nalja tahaks näha, palju sul põkale kaalu lisatud on, et rattad maha hakkaksid ja kuidas künni kiirusega lood on?
Ära karda gaasi!
Vasta
#62
(18-09-2015, 22:50 PM)huvi5 Kirjutas: Seda nalja tahaks näha, palju sul põkale kaalu lisatud on, et rattad maha hakkaksid ja kuidas künni kiirusega lood on?

Põkal vahele pistetud Volvo FL6 mootor 162kw ja taha panime vähe suuremad ja laiemad rehvid (E kombaini omad) ning lisaraskuse umbes 500kg.
Ette sai orgunnitud 150 rehvid (sild miinimub kõrgus) ja umbes 700 kg raskust ja E hüdrorool ja toimetab väga hästi.
Lisaks sai paigaldatud kolb hüdropump jne.
Vasta
#63
Siis ma pole kindlasti, ainuke kes "Belarus traktorid" teemasse sellest imeloomast pilte ootab.
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#64
russi käigukast karjub appi juba poole väiksema mootori juures, 160kw viskab pooltelje koos käisega päris kaugele masinast...  Kui juba mul väike fiskars haakes suutis mitmel russil taga puhta töö teha siis mis veel juhtub kui selline ader taga istub?  Big Grin
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#65
russil on juba alates 100hp uus käigukast 3x4 +reevers, see võibolla peab midagi vastu. Selle 105hp russiga olen kündnud ka 5hõlmalise poolripp tsehhikaga. Tõmbas küll kuid savi peal jäi kaalu väheks. Turbo oli põhja keeratud ja väntvõlli vahetus oli üle paari aasta, murdis puruks. 
Aga seda ime russi tahaks näha jah
Vasta
#66
(18-09-2015, 23:00 PM)Qunts Kirjutas: Põkal vahele pistetud Volvo FL6 mootor 162kw ja taha panime vähe suuremad ja laiemad rehvid (E kombaini omad) ning lisaraskuse umbes 500kg.
Ette sai orgunnitud 150 rehvid (sild miinimub kõrgus) ja umbes 700 kg raskust ja E hüdrorool ja toimetab väga hästi.
Lisaks sai paigaldatud kolb hüdropump jne.

Midagi sellist?  

[Pilt: 12045541_825859477534344_7217994659796121883_o.jpg]
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#67
(18-09-2015, 20:35 PM)tungla Kirjutas: Sai soetatud mtz 82 nüüd on soov hankida traktorile sobiv ader.Milline ader oleks sobiv kas 2-3 või 4 hõlmaga ja mida peaks ostmisel jälgima (kivikaitse süsteem(vedru,hüdro või polt),ketaslõikurite olemasolu,tootja).Ei ole suuri pinda künda umbes 1 hektar.

3 tavaader või kahene pöördader. Neljane tavaline või kolmene pöörd eeldab korras hüdrosüsteemi ja ajudega juhti kangide taha. Jaksab mööndustega ka suuremaid, kuid mitte rippadrana.

Automaattagastusega kivikaitse (vedrusüsteem või pneumohüdraulika) on puhtalt mugavuse küsimus. Mina paeküngastel peaks polte iga paari meetri järel vahetama, mõnel mägi-eestlasel kestab mitu aastat enne, kui läbi ampsab. Kui pidev poldivahetus ei häiri, on säärane odav pidada. Kui "kõvem" polt panna, saab peagi atra õgvendada.

Tootjatest on vaid Kvernelandile kõike saada, Fiskarsi ja teiste "ülevõetutega" võib hätta jääda. Hiinlaste "tarvikkuluosad" ei hiilga just sobituvusega...
Vasta
#68
(18-09-2015, 22:19 PM)Qunts Kirjutas:
(18-09-2015, 21:58 PM)maisalup Kirjutas: korralikku fiskars või kvereland atra tõmbab bellaruss 4hõlma ilusti, oleneb muidugi rehvide seisust mullast ja künnisügavusest. Kui nii väike pind künda, siis 3 hõlmane on soodsam soetada ja kindlapeale minek, et traktor tõmbab vabalt igas olukorras. 

Minul vähe ümber tehtud Bellaruss tõmbab Kverelandi 8 hõlmast ilusti ja selge see, et rehv peab olema mustriga ja kuna savine maa siis üle 25cm ei taha ülesse keerata muidu maa sinine .

Ilmselt siiski 8*35 töölaiusega poolrippatra. Lahja 3 meetrit töölaiust on igatahes muljetavaldav saavutus...
Vasta
#69
(20-09-2015, 22:11 PM)v6sa Kirjutas:
(18-09-2015, 22:19 PM)Qunts Kirjutas:
(18-09-2015, 21:58 PM)maisalup Kirjutas: korralikku fiskars või kvereland atra tõmbab bellaruss 4hõlma ilusti, oleneb muidugi rehvide seisust mullast ja künnisügavusest. Kui nii väike pind künda, siis 3 hõlmane on soodsam soetada ja kindlapeale minek, et traktor tõmbab vabalt igas olukorras. 

Minul vähe ümber tehtud Bellaruss tõmbab Kverelandi 8 hõlmast ilusti ja selge see, et rehv peab olema mustriga ja kuna savine maa siis üle 25cm ei taha ülesse keerata muidu maa sinine .

Ilmselt siiski 8*35 töölaiusega poolrippatra. Lahja 3 meetrit töölaiust on igatahes muljetavaldav saavutus...
Kindlasti on rohkem töölaiust kui 3 meetrit.
Just tulin maalt linna ja kui oleks varem näinud postitust oleksin kindlalt ära mõõtnud aga puusalt pakkuks 4,5-5 meetrit.
Mingi vene ader on ja kindlasti ei ole pöördader !

Aga ärge pöörake minu saanile tähelepanu vaid soovitake teema algatajale midagi asjalikku !!!
Mina pärisin traktori koos maadega vanaisalt ja künnan vaid oma lõbuks ja soovitajat minust ei ole !!!
Vasta
#70
kõige laiema vahega adral tuleb 8 hõlma puhul 3,6meetrit, 5 meetrise töölaiuse puhul peaks olema juba 11-12hõlma... Cool
Või oli midagi sellist http://www.starfeld.ee//failid/File/toot...023361.pdf
Vasta
#71
(20-09-2015, 23:09 PM)maisalup Kirjutas: kõige laiema vahega adral tuleb 8 hõlma puhul 3,6meetrit, 5 meetrise töölaiuse puhul peaks olema juba 11-12hõlma... Cool

No kui sa nii ütled aga puusalt pakkudes oligi rohkem kui 3 meetrit aga ju siis on 3,6m kui nii väidad !
Ma ei ole põline põllumees aga tean, et kahaksa asja pööravad maad segamini !
Millest milleni seda mõõtu võetakse ? Esimese hõlma servast kaheksanda hõlma esimese servani ?
Lähen järgmine nädal maale ja mõõdaksin üle !!!
Vasta
#72
(20-09-2015, 23:28 PM)Qunts Kirjutas: ...
Millest milleni seda mõõtu võetakse ?

Kas kahe järjestikkuse saha talla ja ketasnoa/vannaseserva vahelt, viilu laius töösügavusel oleva adra kahe järjestikkuse saha vahelt või kogu masina töölaius põllu pinnalt. See viimane on täpseim, kuna atra on võimalik panna vägisi tuhnima oluliselt laiemalt ehituslikust töölaiusest. Kõige täpsemalt saab selle kätte kahe mõõtmisega enne ja pärast möödumist.

Kütus on praegu ju odav...
Vasta
#73
Misasi on valesti, kui ader surub traktori nina paremale, küntud ala suunas ja esiratastega peab pidevalt vastu hoidma? 
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#74
adra tald on selleks, et ei suruks traktorit risti. Tallad on kulunud liiga lühikeseks. Talla tagumises otsas on mõnel adral veel poltidega käivad kannad ka mida kulumisel vahetatakse. Kõige taguminr kand on esimestest umbes 20cm pikem... 
Vasta
#75
(25-10-2015, 19:43 PM)hannest Kirjutas: Misasi on valesti, kui ader surub traktori nina paremale, küntud ala suunas ja esiratastega peab pidevalt vastu hoidma? 

Äkki ader viltu taga?Olen sama täheldanud,aga pole viitsinud kruvima hakata.Kui ader otse taga siis ka kand paraleelne ja sõidab otse,kui aga viltu taga siis nagu hakkab kiskuma.Selline minu arusaam asjast.
Vasta
#76
Äkki on esimese saha töölaius liig suur, peaks olema võrdne teise saha omaga või ühe sahalisel väiksema traktori adral kuni 30 cm.
Ära karda gaasi!
Vasta
#77
adra otse jooksmist saab kverelandi puhul timmida veovõlli keeramisel kuna veootsad on ekstsentrilised
Vasta
#78
Mul on kolmene Fiskars Agromat ja samuti ekstsentriline veovõll. Seega oleks siis vist vaja seda keerata selliselt, et ader suunata paremale? 
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#79
Aiskade tõmmitsad on ikka vabad?Kruti võlli kuni aisad on võrdsed.
Vasta
#80
kui on kolmene, siis peaks 3.nda hõlma tald jooksma vasakpoolse tagaratta siseküljega paraleelselt. Keera esirattad ka otseks ja siis vaata, kas tagumine tald lookseb tagarehvi siseküljest otse esiratta sisekülge? Kui veab traktorit paremale poole, siis on vaja keerata nii, et adra tagumine ots liigub just vasakule poole. 
Praegu tundub et taga ots hoiab rohkem paremale poole ja hõlmal on võimalik lõigata vasakule poole, kuna adra tald ei kanna. Kui keerad vasakule poole taga otsa, siis läheb adra kand rohkem vastu vao äärt, hakkab kandma ja hõlm/tera lõikavad vähem vaoserva ning ei lase adral traktorit vaost välja vedada.  
Jutt on keeruline, kuid nii asi käib. Lisaks peab ader olema taga vabalt külgsuunades liikuv mitte tõmmitsatega jäigalt kinni pingutatud. 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne