[v6sa]

Kas võiks tekkida probleeme adra jooksmasaamisega, kui 3-sektsioonisel võtta ära kaks tagumist sektsiooni?
...
Kasutada oleks ka üks vanemat tüüpi vene kahehõlmline ader, millel puudub kivikaitse. Kas selle puudumist annaks kompenseerida sellega, kui ülemise tõmmitsa kinnituspolt asendada millegi lihtsamalt purunevaga (näiteks alumiiniumist tapp)?

Kui tõstad pika talla tagumiselt järgijäävale ringi ja nihutad haakelatti võimalikult paremale, võiks õnnestuda. Aga pead katsetama. Kusjuures ma ei imestaks, kui korralikult haljaste terade-hõlmadega Överumi jaksaks see ülemõõduline aiatraktor vedada ka niisama. Sõltub mullast ja põksinäksi ballastimisest.

Kui see ader on jäik PLN, siis sellega tuhnimisel ei ole vahet, kas kivikaitse on või mitte, korralikku kündi sellega ikka ei tee, ole või Mitchell... Kartulimaa tuhnimisel ei ole vahet.
Kui midagi üldse ülemise tõmmitsa asemele aretada, siis vast 8 või 10 mm polt, 3 tihedalt paikneva puksi sees. Siis hakkab polt lõikele töötama ja vaevalt seal rohkem jõudu on, kui kümnese poldi läbilõikamiseks kulub. Põksinäpksi tapp peaks olema 22.

[corvus]

Kui tõstad pika talla tagumiselt järgijäävale ringi ja nihutad haakelatti võimalikult paremale, võiks õnnestuda. Aga pead katsetama.

Tänan, kui valik selle adra kasuks langeb, siis kindlasti proovin. 

Kusjuures ma ei imestaks, kui korralikult haljaste terade-hõlmadega Överumi jaksaks see ülemõõduline aiatraktor vedada ka niisama. Sõltub mullast ja põksinäksi ballastimisest. 

See ader oma kolme korpusega jääks vist paljuks T25 rippsüsteemile. Överumi spetsifikatsiooni pole hetkel käepärast aga sarnase lihtsa kivikaitsmega ja umbes samast ajastust pärit Fiskars Agrosta atrade kaaluks on antud 203, 360 ja 510 kg, vastavalt 1, 2 ja 3-hõlmalisele. Ja pikk on see kah. Samuti on maa rentnikud suutnud pikaajalise minimeeritud põlluharimisega tekitada 20 cm sügavusele kõva paakunud kihi. Künda oleks kartulimaad vaid 0.1ha, nii et üks korpus oleks piisav.

Kui see ader on jäik PLN, siis sellega tuhnimisel ei ole vahet, kas kivikaitse on või mitte, korralikku kündi sellega ikka ei tee...

Sellel vene adral on ammu kõik sildid ja tublisti muud metalli küljest roostetanud, ei teagi mis selle mark on.

Kui midagi üldse ülemise tõmmitsa asemele aretada, siis vast 8 või 10 mm polt, 3 tihedalt paikneva puksi sees. Siis hakkab polt lõikele töötama ja vaevalt seal rohkem jõudu on, kui kümnese poldi läbilõikamiseks kulub. Põksinäpksi tapp peaks olema 22.

Mõtlesin samuti peenema poldi ja pukside peale. Keskmise puksi saaks teha väiksema läbimõõduga, siis peaks saama ka osaliselt läbilõigatud poldiga tapi kätte.

[v6sa]

...
Samuti on maa rentnikud suutnud pikaajalise minimeeritud põlluharimisega tekitada 20 cm sügavusele kõva paakunud kihi.
...

Ei klapi - harimise minmeerimisel tekib tihenenud kiht vahetult harimisriista alla. Rullrandaalil siis kuhugi 15cm kanti, igasugustel kõbladel sõltuvalt sügavusest 20+ kanti. Millega hariti?

Küll püsib hoole ja armastusega tekitatud künnitihes üle 10 aasta...

Ülemõõdulise aiatraktori rippsüsteem peab suutma teha tuule alla pea 800 kilole. Asi see nuditud ööverumm siis maast lahti rebida on. Pealegi kaalub üks kompletne sahk (ja mitte korpus!) koos vannasega julgelt poolsada kilo.

[linnuke]

v6sa kirjutas

Ülemõõdulise aiatraktori rippsüsteem peab suutma teha tuule alla pea 800 kilole. Asi see nuditud ööverumm siis maast lahti rebida on. Pealegi kaalub üks kompletne sahk (ja mitte korpus!) koos vannasega julgelt poolsada kilo.


Pange teinekord pilt kah kõrvale.Linnavurle saaks siis kah ehk terminitest aru Ntks,mis on ÖÖVERUMM Ärge nüüd naerma hakake,igalmehel omad tegemised,aga huvitav teada ikkagi,teinekord hea naabrimeest õpetada )

[Marko]

Ma küsiks jälle linnavurlena, et mismoodi selle tiheda alusega siis võideldakse igal harimisel? Kihvad jooksevad järgi?

[maisalup]

http://www.konekesko.com/Global/He-Va/Le...uage=et-EE
Leheküljel 13 on näidatud subsoiler parempoolsel pildil, see on adra talla küljes ja kergitab tihest

[linnuke]

Pildid annavad võhikutele ikka kõvasti infot.Peaksite neid püsikorraldusena saatma Toompeale,ehk saavad nemadki aru.PS(hinnakiri pane ikka juurde )

[corvus]

...
Samuti on maa rentnikud suutnud pikaajalise minimeeritud põlluharimisega tekitada 20 cm sügavusele kõva paakunud kihi.
...

Ei klapi - harimise minmeerimisel tekib tihenenud kiht vahetult harimisriista alla. Rullrandaalil siis kuhugi 15cm kanti, igasugustel kõbladel sõltuvalt sügavusest 20+ kanti. Millega hariti?

Ega ma nii täpselt joonlauga mõõtnud, võib ka 15 cm olla. Samuti pole ma enamsti kohal, kui põlluharimist teostatakse. Nüüd on olnud mõni aasta järjest teravili ja raps, siis randaalitakse ja käiakse kultivaatoriga üle. Peale ristikut vist ka künti aga ei tea mis riistapuuga ja minu arusaama kohaselt mitte eriti sügvalt. Kartulit pole sellel põllul 25 aastat kasvatatud.

Igal juhul motoblokk MTZ-05, mis seni edukalt aiamaal toimetas, sellest pinnasest läbi ei murra, raudratastega kaevub lihtsalt kohapeal sisse. Ka on maapind veidi kruusane, nii et iga kivi taga on stopp.

[v6sa]

...
Igal juhul motoblokk MTZ-05, mis seni edukalt aiamaal toimetas, sellest pinnasest läbi ei murra, raudratastega kaevub lihtsalt kohapeal sisse. Ka on maapind veidi kruusane, nii et iga kivi taga on stopp.

Massi vähe. Pane nii 50 kg juurde ja siis peaks vedama küll.

Aiamaa liivakast on üks asi, selle lasuvustihedus on heal juhul 1,1 Mg/kant. Põllumaal võib olla rahulikult 1,5 ja taimedel on veel täitsa mõnus olla. Aga säärast enam hargiga hingeldamata ei kaeva. Rääkimata olematu kaaluga aiatraktoriga kündmisest.

[v6sa]

Pildid annavad võhikutele ikka kõvasti infot.Peaksite neid püsikorraldusena saatma Toompeale,ehk saavad nemadki aru.PS(hinnakiri pane ikka juurde )

Miks Toompeale?

Huvilistel tasub lugeda näituseks Rodnase foorumit. Seal lahatakse erinevate preparaatide pruugitavust üsna usinasti Üldiselt viisakaid inimesi sealkirjutavad põllumehed väga kõvasti ei hammusta...

VariOpal näikse maksvat 25-30 tuhat (https://epria.pria.ee/epria2/app/#/hinna...lideeritud). Samas suurusjärgus oma konkurentidega. Vaopõhjakobesti maksab mõned sajad € juurde. Ning meie oludes kipub olema kulukaup ka hoolikal mehel. Suvalisel sulasel läheb täitsa ise katki juba pelgast pealevaatamisest.

Samasuguseid põhjakobesteid on ka teistel pakkuda, tuleb ainult küsida.

Paslik viljavaheldus ja sellega kaasnev võimalikult vähene harimine (ja üleüldse võimalikult vähene trampimine põllul) ei lase tihesel tekkidagi. Aga see nõuab teadmisi ja selgroogu.

[pen.skar]

Kündma ikka peab 3-4 aasta järel, muidu maa muutub trepplikuks. Ilmselt süüdi traktori suur liikumiskiirus(15-17 km/h ), lase kui nurgeti tahes. Randaalil laiust on, aga traktoril jõudu veel rohkem ja iga aasta võimendab neid treppe.
PS Pria nõudel sai soetatud plastist kütusehoidla. Sellega kaasas toas pistikussekäiv vastuvõtja, mis peaks häiret andma kütusetaseme kiire languse(varguse ) või lekke puhul topeltseina vahele. See sunnik hakkab vilkuma ja 5 tonni kaotsiminekut peamiselt siis näitama kui arvutiga (läbi wifi) automoto foorumisse lähen... Jookse püssaga välja- pole kedagi-midagi.
Sel häirekarbikesel taga hunnik imepisikesi lüliteid. Ei julge puutuda-olen viimaks niisama hädas kui niiskusemõõtjaga, mille öösel kuivatis ajaviiteks korraks Läti keelele toksisin ja tagasi sõnastikuta ei kuidagi...

[v6sa]

Kündma ikka peab 3-4 aasta järel, muidu maa muutub trepplikuks. Ilmselt süüdi traktori suur liikumiskiirus(15-17 km/h ), lase kui nurgeti tahes. Randaalil laiust on, aga traktoril jõudu veel rohkem ja iga aasta võimendab neid treppe.

Trepi tekkimise põhjus resonantskiirusel töötamine. Kõik ketasriistad hakkavad mingil kiirusel hüppama. Piirkiirus on igal riistal erinev, samuti mõjutab muld ja selle niiskus. Masina omadust võimendab rippsüsteemi kiire ja intensiivne reageerimine ning töötamine tõmbekontrolli asendis.
Rullrandaali rahustamiseks on vaja rippsüsteem panna võimalikult aeglaselt ja rahulikult tõstma ja töötada kõrgusreguleerimisel.
Samuti mõjub hästi kiiruse tõstmine või langetamine - otsi paslik kiirus, mis põllu erinevates osades võib olla erinev mullatingimuste muutumise tõttu.

Kui põllul on teada mingis suunas ebatasasused, siis järgmine harimine peakb toimuma nendega nii 30-kraadise nurga alla. siis ei pääse perioodiline ebatasasus masinat nii palju loopima. Kindasti vältida ristitöötamist!!!

Kui traktoril on jõudu liiast, on tegu alamõõdulise tööriistaga (või ülemõõdulise traktoriga ). Aga jõukus polegi häbiasi ja väike reserv on alati kasuks. Muu hulgas saab siis töötada pöördemomendi tõusu alas, kus kütuse erikulu on vähim   Mitte maksimaalse võimsuse alas, kus erikulu järsult tõuseb.

Rullrandaalide puhul on oluline veel üks asi - tuleb jälgida, et kettad töötleks kogu pinna. Pahatihti jäetakse see kontroll tegemata ja osa põldu jääb tegelikult töötlemata, sest tagumise rea kettad jooksevad osaliselt esimeste jäljes ja osa põllupinnast jääb pelaevisatud mulla all läbi lõikamata. Neis kohtades jäävad talvituvad ja pikaealised umbrohud tõrjumata ja jälle on pool tööd asjata tehtud.

On rullrandaale, mis küsivad lisaraskust ebatasasel pinnal töötamiseks. Aga iga masina raam jälle seda ei talu. Üldiselt mida õblukesem raam ja lühemad keevitused, seda tõenäolisemalt raam lisaraskust välja ei kanna.

Kündma ei pea, need näited on Eestis olemas juba teistkümmend aastat. ei muutu need põllud treplikuks, ei ole neil naabritest suuremat häda tülikate umbrohtudega. Aga kõigis neis kestavad masinad hästi ja saagid on stabiilselt head. Õnneasi? Pigem siiski teadmiste ja oskuste aastatepikkuse järjekindla rakendamise tulemus.

Aga künda võib, kui aega ja raha jätkub. Lihtsalt kündma peab hästi ja kvaliteetselt. Suvaliselt hõlmadega asja mööda maad vedades tehakse küll kõvasti käivet, aga sisuliselt tehakse vaid kahju.

Ning tõsiselt per$ekeeratud maad tasub tõepoolest I kord adraga teisipidi keerata püüda - lõhub vähem tehnikat. Aga siis ei tohi seda "kündi" unustada, vaid harida enne roheliseksminemist, vajadusel korduvalt. Muidu läheb jälle venepäraseks tööks ära: loome endale ise raskused, mida ennastsalgava tööga seejärel ületame.

Vabandust OT pärast, aga mullaharimine on nii tähtis asi, et sellest rääkimine ei ole kunagi liiast.

[pen.skar]

Roheliseksmineku vastu nädal enne kündi karate, roundup. See harv kündmine ja vähene rohumaa all olemine soodustab ka tuulekaera. Ei mäleta, et Nl ajal oleks teda näinud. Rukkilille veel oli.

[v6sa]

Roheliseksmineku vastu karate, roundup. See harv kündmine ja vähene rohumaa all olemine soodustab ka tuulekaera. Ei mäleta, et Nl ajal oleks teda näinud. Rukkilille veel oli.

$itale künnille (sest jäätmaad ei anna viisakalt künda) keemiaga peale? Taimekaitsepritsi peale oled vihane või? Keskkonnast ma ei räägigi.

Tuulekaer on  üheaastane taim , mille levikut künd iseenesest ei vähenda. See on üldise kultuurituse indikaator. Kasvab rõõmsalt näiteks rohestamisvööndites, teeäärtel, "teadlike omanike" kasutamata lappidel ja mujal vaiksetes nurkades. Samuti levib rõõmsalt räpakamate põllumeeste OTS-seemnega.

NL ajal ei olnud ka mitmeid muid asju - näiteks kartulimardikat ega PRIA kontrolle. Ning kultuurtaimede väävlipuudus oli tundmatu mure - seda sai õhust piisavalt.

[aavu]

Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Nii räägib vikipedia. Mul ka meeles, et oli teda vene ajalgi (lehed kirjutasid), ise ei juhtunud nägema, sest just sellest ajast maatööga enam kokku ei puutunud igapäevaselt.

[Harrastaja]

Tere

Läheb küll künni teemast välja, aga roundupi kasutamine võidakse üldse keelata:

"Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai selgitas, et mittepõllumajandusliku kasutamise all mõeldakse ennekõike avalikes parkides, mänguväljakutel, tee- ja raudteehoolduses tehtavaid taimekaitsetöid, mitteprofessionaalse kasutuse puhul kasutamist koduaedades, vahendab Hiiu Leht.
Roundupil on leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ning verevähki ja munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes, teatud lümfisüsteemi kasvajate sagenemises, pankrease ja maksavähi tekkes, silmakae tekkes ning läätsekahjustustes, rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises.
Mulla ja vee kaudu imendub glüfosaat taimedesse ja sealt toiduainetesse ja seega võib see loomsetes produktides püsida kaks aastat. Põllud on pärast Roundupiga töötlemist küll umbrohuvabad, kuid tarbija saab pestitsiididega saastatud toidu.
Glüfosaat ei lagune looma organismis ja satub inimese toidulauale liha, piima ja munadega, ühtlasi koguneb ka nisuteradesse ega lagune saia ja leiva küpsetamisel."

Ehk saab ka puhas toit õiglasema hinna.

[corvus]

...
Igal juhul motoblokk MTZ-05, mis seni edukalt aiamaal toimetas, sellest pinnasest läbi ei murra, raudratastega kaevub lihtsalt kohapeal sisse. Ka on maapind veidi kruusane, nii et iga kivi taga on stopp.

Massi vähe. Pane nii 50 kg juurde ja siis peaks vedama küll.

Ma nii optimistlik ei oleks, et +50 kg lisamisega probleem laheneks. Selle asjanduse kaal koos rataste lisaraskustega peaks juba olema ~170kg. Parem juba minna kindla peale välja ja lisada veel 1500 kg.
Samas selle vastu üldse ei vaidle, et väiksema aiamaa harimiseks on see motoblokk väga kõlbulik tööriist.

[pen.skar]

Herr Võsa, et sul seesamune otsa ette kasvaks! Ristiku seemneks regloonitamisel läkski pritsi plastist rõhuregulaator rikki. Kogu krempli sai kohe uue, aga hind...
Kas küüslaugukergitaja ka adraliste alla käib? Tuli tellimus kähku 3500 kuusetaime üles võtta. Rohu seest sai kunagi küüslaugu ülesvõtmiseks tehtud ruut välja otsitud. Väiksele järgi ja lisaraskust klapitama. Nüüdsetel traktoritel ju pole sundallalaset. Alles 400 kg juraka pealepanemisel sai 5 rida kuuski nii kergitatud, et juured jäid terveks ja traktor veel rooli kuulas. Ruudu laius tahab küll väga täpset aeglustiga sõitmist- mõlemal pool 10 cm ruumi taimeni.

[meli666]

Allpool pildil 2-se Fiskarsi selline mudel Eestiski suht levinud. On kellegil kogemust, on talle kuluosasid ka veel kuskilt saada?
Veel huvitab, et kui hästi tal see kivikaitsesüsteem toimib? Saan aru, et viskab mõlemad hõlmad ülesse?
Vaja lihtsat atra, et aiamaad, kartulimaad künda MTZ-82. Võibolla veaks ka T-25 selle 2-se ära.
Olemasolev 3-ne Överum on paraku sellisesse seisu jõudnud, et kõik ziletiks kulunud. Vaid vana tüübi peitleid oli veel saada, muud mitte. Lisaks hüdrokivikaitsme osaga probleemid. Rõhk jookseb akust välja poole aastaga. Käi ja otsi siis, kes lämmastikuga jälle täidaks.

[v6sa]

Kivikaitsesüsteem kipub töötama liiga hästi - alailma on ninuli. Siis pingutad vedru või sätid hoobaisd, kuni üldse enam ei toimi. Väga ettevaatliku mehe riist üldiselt.

Kuluosi kellegi laos ei ole, Dotnuvast võid ju küsida. Neil on igasugust huvitavat manti kataloogides.

Överumi Kvernelandi lehtedele ümber sättida ei kannata?