08-04-2012, 16:11 PM
Sama kirjatükk läheb samadel tingimustel ka foorumitesse
http://forum.moped.ee (kui liikmeks võetakse
)
http://www.motokuur.ee/
http://vanaisavokk.4rumer.com
Tere.
Olgu alustuseks ära öeldud, et käesoleva kasutajanime all on see minu esimene, ning ilmselt ka viimane postitus siin foorumis. Tulenevalt töökohast soovin oma tegeliku identiteedi võimalike probleemide vältimiseks jätta anonüümseks. Olen motohuviline, kellele läheb väga korda nii mootorratas kui mopeed. Olles ise tsiklist ja kirglik motomatkaja, ei jäta mind külmaks ka väikese mootoriga kaherattalised. Kuna olen ühtlasi riigiteenistuja Maanteeameti tehnoosakonnas ja töö ajal pean oma igasugustes vastuste lähtuma eelkõige seadusandlusest, siis nagu arvata võite, ei ole see motoinimesele alati just kõige lihtsam - kõigub ju motoasjandus tihti lubatu ja lubamatu piiril ning "halle alasid" jagub ohtralt. Minu paljude tööülesannate hulgas on ka telefoni teel ja e-postiga laekuvate tehnilistele küsimustele vastamine. Ütleme nii, et käesolev on minu parim katse vastata ühele küsijale, kelle vastus andmata jäi.
Seega kirjutama pani mind vahejuhtum mille olin tulenevalt oma tööülesannetest sunnitud läbi tegema 05.04.2012. Telefonikõne, teises otsas oli hääle järgi üle keskea härrasmees. Kahtlustan, et üks käesoeva foorumi austatud liige, kuid kindel selles olla ma ei saa. Teemaks oli D4 mootoriga varustatud jalgratta registreerimise vajadus (et seadusandluses kasutatavate mõistetega seda mitte segi ajada, siis nimetan seda edaspidi tinglikult "liikur"). Nagu vestlusest aru võis saada, siis oli ta enne minuni jõudmist mööda erinevaid telefoninumbreid juba pikemalt vastuseid nõudnud. Kuna teema on küllaltki spetsiifiline, siis tuleb tõdeda, et mingiks adekvaatseks vastuseks võimelisi töötajaid Maanteeametis väga palju ei ole - on kogu mopeedide registreerimise temaatika kõigi osapoolte jaoks samavõrd uus, liiati siis veel sellised "liikurid". Vestlusest sain teada ka seda, et härra on oma liikuriga käinud mitmes liikusregistri büroos, kuid on saanud liikuri registreerimise vajaduse kohta erinevaid vastuseid. Selles väites ma ei kahtlegi - kuna selliste liikurite registreerimise teemat ei ole asutuse sees sügavuti selgitatud, siis võib aravata, et üle Eesti asuvates büroodes olevad töötajad (kelle tööülesanneteks on hommikul ukse avamisest, erinevate kategooriate teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmisest, juhilubade väljastamisest, erinevate kategooriate sõidukite registreerimiseelse kontrolli tegemisest (sh. Veesõidukid) ja registreerimistunnistuste väljastamisest kuni õhtul peale klientide lahkumist põranda pühkimise ja ukse lukustamiseni), et need töötajad ei pruugi ilma spetsiaalselt asja uurimata alati osata kõikidele küsimustele täpselt vastata. Sama kehtib ka minu kohta - kõiki seadusandluse peensusi ei ole võimalik peast teada ja nii püüdsin helistajale anda võimalikult täpset vastust toetudes seadusandlusele. Kuid härra telefoniliini teises otsas oli ilmselt kõigist eelnevatest kokkupuudetest liiklusregistriga ning liikuri registreerimisvajadusega seonduvast segadusest tingituna muutunud koleeriliseks. Ilmselt andis oma osa ka lähenev kokkutuleb. Nii kippus ta minu asjaolusid selgitavatele küsimustele vastamise asemel esitama kõikvõimalikke ja võimatuid süüdistusi ning nii läks meie vestlus ruttu rappa. Olen tänaseks liiklusregistris (nii ARK ajal kui nüüd Maanteeametis) tänaseks kokku töötanud üle üheksa aasta, kuid selle aja jooksul oli see minu jaoks teine kord, kui enda ja kodaniku närvide säästmise nimel pidin kliendile teatama, et lõpetan selle telefonikõne ning toru hargile panemisega seda ka tegin. Eriti halb maitse jäi suhu - pidades ennast motoinimeseks ja jõudes südamelähedasel teemal sellise lõpptulemuseni - seda ei juhtu just tihti.
Olgu siis öeldud, et alljärgnev ei pruugi vastata kõikidele küsimustele "liikurite" registreerimise osas, kuid annan endast parima, et teemale valgust heita ning ühtlasi endal lasuvat süütunnet vähendada.
Alustame algusest.
Liiklusseaduse praegune redaktsioon ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102032012014 ) kehtestab muu hulgas teatud sõidukite liigituse. Võtame esmalt mõiste "mootorsõiduk":
Enne kui edasi täpsustustesse süveneda, siis „mootorsõiduk“ mõistena on registreerimise seisukohalt väga oluline, kuna see, kas „liikur“ peab teeliikluses osalemiseks olema registreeritud või ei ole registreerimine võimalik, on otseselt sellest sõltuv:
Tulles nüüd tagasi mootorsõiduki mõiste juurde, siis siin võib ja ilmselt ka põhjustab segadusi mootorsõidukiks mitteloetavate liikurite loetelus nimetatud „mootoriga jalgratas“ ning „pisimopeed“. Otsides ülejäänud mõistetest „mootoriga jalgratast“, siis sellist ei leidu. Teemat on käsitletud „jalgratta“ mõistes:
Siit saab teha vaid ühe järelduse – mõistes „mootorsõiduk“ mainitud „mootoriga jalgratas“ saab liiklusseaduse tähenduses olla vaid kuni 250W püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga varustatud jalgratas. Kui mootoriks ei ole elektrimootor, vaid näiteks sisepõlemismootor või on elektrimootori püsi-nimivõimsus üle 250W, siis ei ole tegemist enam jalgarattaga (mis täpsemalt sellest allpool). Seejuures – liiklusseaduse järgi ei ole oluline kas mootor on jalgrattale paigaldatud tootjatehases või on see hiljem ise juurde lisatud. Samuti pole täpsustatud kuidas toimub veojõu ülekandmine vedavale rattale/ratastele (veokett, vastu ratast käiv veorullik vms.) .
Seega rääkides D4 mootoriga „liikuritest“, siis D4 mootor on sisepõlemismootor ja seega liiklusseaduse mõistes ei ole D4 mootoriga varustatud jalgratas ei „jalgratas“ ega ka mitte „mootoriga jalgratas“.
Mis see siis on?
Liiklusseaduse mõistetes on on olemas veel veel „mopeed“ ja „pisimopeed“. Väga tõenäoliselt on liikur üks nendest:
Seega sisepõlemismootori korral on olulised mootori suurim kasulik võimsus ja valmistajakiirus. Kui võimsus ei ületa 1 kW ja samuti on valmistajakiirus 25 km/h või alla selle, siis on tegemist pisimopeediga ning sellise sõiduki registreerimine ei ole võimalik (sest see pole mootorsõiduk).
Kui üks või mõlemad nimetatud tehnilistest näitajatest on suuremad, siis on tegemist mopeediga ja kui on soov ka peale 01.07.2012 legaalselt teeliikluses osaleda, siis tuleb ette võtta mopeedi registreerimine.
Millised on D4 mootoriga liikurite vastavad tehnilised näitajad mina öelda ei oska. Ilmselt on siin ja analoogsetes foorumites teadjamaid. Arvata võib, et juhul kui mootor on jalgrattale paigaldatud tehases, siis on tootja määranud ka selle võimsuse ning valmistajakiiruse. Omavalmistatud sõidukitega on veidi keerulisem kuid mitte võimatu – mootoriks on üldjuhul ikkagi mõni selline, mille võimsus on teada ja valmistajakiiruse määrab valmistaja – sel juhul siis see, kes liikuri kokku pani.
Valmistajakiiruse juures on oluline ka selle definitsioon. Tegemist ei ole siis selle kiirusega, mida on liikuriga „allamäge ja taganttuulega“ võimalik saavutada. Mõiste on liiklusseaduses kirjeldatud nõnda:
Seega kui näiteks mõne liikuri tootjadokumentides on öeldud, et „suurim kiirus kruusateel on 15-20 km/h ning kõvakattega teel 25-30 km/h“, siis siit tuleb võtta suurim kiirus. Antud näite korral oleks ka alla 1 kW kootori korral tegemist mopeediga ja sõidukit ootab ees registreerimine. Seda muidugi vaid juhul kui on soov teeliikluses osaleda, sest vitriinis klaasi taga seisva sõiduki registreerimist ei kohusta miski.
Valmistajakiiruse osas tuleb veel öelda kahte.
Esitaks seda, et sõiduk võib ka tehaseseades olla võimeline saabutama kiiruseid, mis ületavad tunduvalt valmistajakiirust – mõned aastad tagasi kui ARK-le pakuti sponsorkorras mopeedieksamite sooritamiseks mopeede SYM, sai tehtud nendega katseid – tehaseseades oli võimalik sirgel teel saavutada kiiruseks 63 km/h, kuid valmistajakiirus sellest ju ei muutu, jäädes ikkagi 45 km/h-le.
Teiseks seda, et erinevalt eelmisest liiklusseadusest on tänases liiklusseaduses ka sõnaselge keeld sõita kiiremini valmistajakiirusest. Ja selle kohustuse paneb liiklusseadus juhile. Seega esimeses punktis korratud katset täna avalikul teel korrates rikuksin liiklusseaduse nõudeid.
Ning tagasi „liikuri“ registreerimise juurde.
Kui eelkirjeldatud nõuete järgi olete jõudnud selgusele, et „liikur“ liigitub „pisimopeediks“, siis registreerimise mõttes ei ole vaja midagi teha – liiklusregistrisse sellega tulla vaja ei ole, sest registreerimisele see ei kuulu. Liiklusregistris registreeritakse „mootorsõidukeid ja nende haagiseid“. Aga et „pisimopeed“ ei ole liiklusseaduse järgi „mootorsõiduk“, siis seda ei registreerita. (Tuleb küll mainida, et hetkeseisuga on liiklusregistrisse kantud üks „pisimopeedi“ definitsioonile vastav elektrisõiduk, mis oli registrisse kantud eelmise liiklusseaduse ajal (kui pisimopeedi definitsiooni veel olemas ei olnud).
Pisimopeedile ette nähtud tehnilised nõuded tulenevad liiklusseadusest ja on:
Seejuures ei pea need tuled ja helkurid olema ei E-sertifitseeritud ega ka mitte püsivalt kinnitatud. Vanatehnikahuvilistel, kel vajadus jalgrattaga/pisimopeediga sõita ka pimeda ajal/halva nähtavuse korral ning pole vähimatki soovi oma jalgratta/pisimopeedi ehitust püsivalt muuta, siis minu soovitus on muretseda kaubandusest patareitoitel valgustid mida saate paigaldada või ära võtta vastavalt vajadusele – nii olete liikluses teistele liiklejatele nähtavad, kuid kokkutulekul või näitusesaalis pole põhjust häbeneda lisajuhtmestikku ja/või kinnitusauke/mitteoriginaalseid detaile. Sama kehtib ka helkurite kohta.
Kui aga eelkirjeldatud liigituse järgi on „liikuri“ näol tegemist „mopeediga“, siis on edasine elu keerulisem. Kui on soov mopeediga teeliikluses osaleda ka peale 01.07.2012, siis kuna mopeed on liiklusseaduse mõistes „mootorsõiduk“, siis tuleb sõiduk enne seda kuupäeva liiklusregistris registreerida. Minu suur soovitus on see, et registreerimist ei jäetaks viimasele minutile, eriti tegu on vähelevinud mopeediga – tehniliste andmete kokkusaamine võib võtta oma aja ja viimasel hetkel esitatud mopeedi registreerimisega võib nii ette tulla suuri probleeme.
Mopeedi registreerimiseks tuleb see esitada mistahes liiklusregistri büroos kontrolliks – määratakse sõiduki raaminumbrid (vajadusel omistatakse), tehnilised andmed ning koostatakse registreerimiseelne akt. Kui mopeed on komplektne ja täidab kehtivaid nõudeid, siis on võimalik selle registreerimine. Registreerimise riigilõiv (sisaldab registreerimismärgi väljastamist) on 15.97 €.
Kui puuduvad soetamisdokumendid, siis tuleb juurde kirjutada seletuskiri, milles taotleja kirjeldab kunas ja kuidas ta on selle omanikuks saanud ning kinnitab et tegemist ei ole ebaseaduslikult omandatud sõidukiga.
Peale registreerimist ootab ees veel kulutus mootorsõiduki kohustuslikule liikluskindlustusele. Kindlustusmakse summad varieeruvad sõltuvalt kindlustusandjast ka samade teh.andmetega sõidukil.
Korralisi (igaaastaseid) tehnoülevaatusi mopeedile ette nähtud ei ole ning hetkeseisuga ei ole ette näha ka lähemas tulevikus millegi sellise tekkimist. Ainuke korraline kontroll on juba mainitud registreerimiseelne kontroll ning see on riigilõivuvaba. Edaspidi kontrollib sõiduki korrasolekut enne teele asumist ja teel oleku ajal juht ning vajaduse korral ka liiklusjärelvalve käigus ka politsei.
Mopeedide tehnilised nõuded kuni 01.07.2012 registreeitavatel mopeedidel on lihtsustatud ja leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri määruse nr. 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisast number 3 ( https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/116..._lisa3.pdf ). Enamiku nõuete korral on aluseks see kas tootja mingi detaili sõidukile paigaldas või jättis paigaldamata. Enamkõneks olnud detailidest on kohustuslikud:
Kood 202. Lähitulelatern
Kood 210. Tagumine ääretulelatern
Kood 604. Kaherattalise mopeedi sõitja käepide (muidugi vaid juhul kui tegu kahekohalise mopeediga)
Kood 605. Kaherattalise mopeedi tugihark
Piduritulelatern ei ole kohustuslik, kui tootja pole seda ette näinud. Tahavaatepeegel ei ole nõutud, kui mopeedi valmistaja ei ole peeglit ette näinud. Kui mopeedile on paigaldatud kiirusmõõdik, siis peab see vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
Üldiselt täidavad igasugused tehaseseades teeliikluseks ette nähtud mopeedid neid nõudeid. Tehaseseades nõuete mittetäitmisi võib esineda päris ammusel ajal toodetud ja eelkõige tootja poolt „abimootoriga jalgrattaks“ nimetetevatel. Nende korral on nõutavate detailide paigaldamisel sama soovitus, mis eespool „pisimopeedi“ juures – originaalkomplektsuse säilitussoovi korral kasutage kiirelt paigaldatavaid-eemaldatavaid osi – jalgrattalaternad ja jalgrattatugihargid on siin enamasti omal kohal.
Kokkuvõtteks.
Jutt sai pikk, kuid loodan siiralt, et sain nii mõneltki jalgratta/mootoriga jalgratta/pisimopeedi/mopeedi omanikult pingeid maha võtta ja asjasse veidi selgust tuua. Nagu nägite, siis vastust küsimusele, kas konkreetne isend registreerimisele kuulub või mitte ma anda ei saanud, andsin vaid „retsepti“ - edasine sõltub juba iga mehe „liikurist“ ja selle andmetest. Ning muidugi ka mehest (naisest) endast.
Kohtumiseni teedel.
Riigiteenistuja
http://forum.moped.ee (kui liikmeks võetakse
)http://www.motokuur.ee/
http://vanaisavokk.4rumer.com
Tere.
Olgu alustuseks ära öeldud, et käesoleva kasutajanime all on see minu esimene, ning ilmselt ka viimane postitus siin foorumis. Tulenevalt töökohast soovin oma tegeliku identiteedi võimalike probleemide vältimiseks jätta anonüümseks. Olen motohuviline, kellele läheb väga korda nii mootorratas kui mopeed. Olles ise tsiklist ja kirglik motomatkaja, ei jäta mind külmaks ka väikese mootoriga kaherattalised. Kuna olen ühtlasi riigiteenistuja Maanteeameti tehnoosakonnas ja töö ajal pean oma igasugustes vastuste lähtuma eelkõige seadusandlusest, siis nagu arvata võite, ei ole see motoinimesele alati just kõige lihtsam - kõigub ju motoasjandus tihti lubatu ja lubamatu piiril ning "halle alasid" jagub ohtralt. Minu paljude tööülesannate hulgas on ka telefoni teel ja e-postiga laekuvate tehnilistele küsimustele vastamine. Ütleme nii, et käesolev on minu parim katse vastata ühele küsijale, kelle vastus andmata jäi.
Seega kirjutama pani mind vahejuhtum mille olin tulenevalt oma tööülesannetest sunnitud läbi tegema 05.04.2012. Telefonikõne, teises otsas oli hääle järgi üle keskea härrasmees. Kahtlustan, et üks käesoeva foorumi austatud liige, kuid kindel selles olla ma ei saa. Teemaks oli D4 mootoriga varustatud jalgratta registreerimise vajadus (et seadusandluses kasutatavate mõistetega seda mitte segi ajada, siis nimetan seda edaspidi tinglikult "liikur"). Nagu vestlusest aru võis saada, siis oli ta enne minuni jõudmist mööda erinevaid telefoninumbreid juba pikemalt vastuseid nõudnud. Kuna teema on küllaltki spetsiifiline, siis tuleb tõdeda, et mingiks adekvaatseks vastuseks võimelisi töötajaid Maanteeametis väga palju ei ole - on kogu mopeedide registreerimise temaatika kõigi osapoolte jaoks samavõrd uus, liiati siis veel sellised "liikurid". Vestlusest sain teada ka seda, et härra on oma liikuriga käinud mitmes liikusregistri büroos, kuid on saanud liikuri registreerimise vajaduse kohta erinevaid vastuseid. Selles väites ma ei kahtlegi - kuna selliste liikurite registreerimise teemat ei ole asutuse sees sügavuti selgitatud, siis võib aravata, et üle Eesti asuvates büroodes olevad töötajad (kelle tööülesanneteks on hommikul ukse avamisest, erinevate kategooriate teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmisest, juhilubade väljastamisest, erinevate kategooriate sõidukite registreerimiseelse kontrolli tegemisest (sh. Veesõidukid) ja registreerimistunnistuste väljastamisest kuni õhtul peale klientide lahkumist põranda pühkimise ja ukse lukustamiseni), et need töötajad ei pruugi ilma spetsiaalselt asja uurimata alati osata kõikidele küsimustele täpselt vastata. Sama kehtib ka minu kohta - kõiki seadusandluse peensusi ei ole võimalik peast teada ja nii püüdsin helistajale anda võimalikult täpset vastust toetudes seadusandlusele. Kuid härra telefoniliini teises otsas oli ilmselt kõigist eelnevatest kokkupuudetest liiklusregistriga ning liikuri registreerimisvajadusega seonduvast segadusest tingituna muutunud koleeriliseks. Ilmselt andis oma osa ka lähenev kokkutuleb. Nii kippus ta minu asjaolusid selgitavatele küsimustele vastamise asemel esitama kõikvõimalikke ja võimatuid süüdistusi ning nii läks meie vestlus ruttu rappa. Olen tänaseks liiklusregistris (nii ARK ajal kui nüüd Maanteeametis) tänaseks kokku töötanud üle üheksa aasta, kuid selle aja jooksul oli see minu jaoks teine kord, kui enda ja kodaniku närvide säästmise nimel pidin kliendile teatama, et lõpetan selle telefonikõne ning toru hargile panemisega seda ka tegin. Eriti halb maitse jäi suhu - pidades ennast motoinimeseks ja jõudes südamelähedasel teemal sellise lõpptulemuseni - seda ei juhtu just tihti.
Olgu siis öeldud, et alljärgnev ei pruugi vastata kõikidele küsimustele "liikurite" registreerimise osas, kuid annan endast parima, et teemale valgust heita ning ühtlasi endal lasuvat süütunnet vähendada.
Alustame algusest.
Liiklusseaduse praegune redaktsioon ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102032012014 ) kehtestab muu hulgas teatud sõidukite liigituse. Võtame esmalt mõiste "mootorsõiduk":
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis;
Enne kui edasi täpsustustesse süveneda, siis „mootorsõiduk“ mõistena on registreerimise seisukohalt väga oluline, kuna see, kas „liikur“ peab teeliikluses osalemiseks olema registreeritud või ei ole registreerimine võimalik, on otseselt sellest sõltuv:
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:§ 76. Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimine
(1) Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
Tulles nüüd tagasi mootorsõiduki mõiste juurde, siis siin võib ja ilmselt ka põhjustab segadusi mootorsõidukiks mitteloetavate liikurite loetelus nimetatud „mootoriga jalgratas“ ning „pisimopeed“. Otsides ülejäänud mõistetest „mootoriga jalgratast“, siis sellist ei leidu. Teemat on käsitletud „jalgratta“ mõistes:
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule;
Siit saab teha vaid ühe järelduse – mõistes „mootorsõiduk“ mainitud „mootoriga jalgratas“ saab liiklusseaduse tähenduses olla vaid kuni 250W püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga varustatud jalgratas. Kui mootoriks ei ole elektrimootor, vaid näiteks sisepõlemismootor või on elektrimootori püsi-nimivõimsus üle 250W, siis ei ole tegemist enam jalgarattaga (mis täpsemalt sellest allpool). Seejuures – liiklusseaduse järgi ei ole oluline kas mootor on jalgrattale paigaldatud tootjatehases või on see hiljem ise juurde lisatud. Samuti pole täpsustatud kuidas toimub veojõu ülekandmine vedavale rattale/ratastele (veokett, vastu ratast käiv veorullik vms.) .
Seega rääkides D4 mootoriga „liikuritest“, siis D4 mootor on sisepõlemismootor ja seega liiklusseaduse mõistes ei ole D4 mootoriga varustatud jalgratas ei „jalgratas“ ega ka mitte „mootoriga jalgratas“.
Mis see siis on?
Liiklusseaduse mõistetes on on olemas veel veel „mopeed“ ja „pisimopeed“. Väga tõenäoliselt on liikur üks nendest:
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:42) mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:56) pisimopeed on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;
Seega sisepõlemismootori korral on olulised mootori suurim kasulik võimsus ja valmistajakiirus. Kui võimsus ei ületa 1 kW ja samuti on valmistajakiirus 25 km/h või alla selle, siis on tegemist pisimopeediga ning sellise sõiduki registreerimine ei ole võimalik (sest see pole mootorsõiduk).
Kui üks või mõlemad nimetatud tehnilistest näitajatest on suuremad, siis on tegemist mopeediga ja kui on soov ka peale 01.07.2012 legaalselt teeliikluses osaleda, siis tuleb ette võtta mopeedi registreerimine.
Millised on D4 mootoriga liikurite vastavad tehnilised näitajad mina öelda ei oska. Ilmselt on siin ja analoogsetes foorumites teadjamaid. Arvata võib, et juhul kui mootor on jalgrattale paigaldatud tehases, siis on tootja määranud ka selle võimsuse ning valmistajakiiruse. Omavalmistatud sõidukitega on veidi keerulisem kuid mitte võimatu – mootoriks on üldjuhul ikkagi mõni selline, mille võimsus on teada ja valmistajakiiruse määrab valmistaja – sel juhul siis see, kes liikuri kokku pani.
Valmistajakiiruse juures on oluline ka selle definitsioon. Tegemist ei ole siis selle kiirusega, mida on liikuriga „allamäge ja taganttuulega“ võimalik saavutada. Mõiste on liiklusseaduses kirjeldatud nõnda:
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:92) valmistajakiirus on sõidukile valmistaja määratud suurim kiirus;
Seega kui näiteks mõne liikuri tootjadokumentides on öeldud, et „suurim kiirus kruusateel on 15-20 km/h ning kõvakattega teel 25-30 km/h“, siis siit tuleb võtta suurim kiirus. Antud näite korral oleks ka alla 1 kW kootori korral tegemist mopeediga ja sõidukit ootab ees registreerimine. Seda muidugi vaid juhul kui on soov teeliikluses osaleda, sest vitriinis klaasi taga seisva sõiduki registreerimist ei kohusta miski.
Valmistajakiiruse osas tuleb veel öelda kahte.
Esitaks seda, et sõiduk võib ka tehaseseades olla võimeline saabutama kiiruseid, mis ületavad tunduvalt valmistajakiirust – mõned aastad tagasi kui ARK-le pakuti sponsorkorras mopeedieksamite sooritamiseks mopeede SYM, sai tehtud nendega katseid – tehaseseades oli võimalik sirgel teel saavutada kiiruseks 63 km/h, kuid valmistajakiirus sellest ju ei muutu, jäädes ikkagi 45 km/h-le.
Teiseks seda, et erinevalt eelmisest liiklusseadusest on tänases liiklusseaduses ka sõnaselge keeld sõita kiiremini valmistajakiirusest. Ja selle kohustuse paneb liiklusseadus juhile. Seega esimeses punktis korratud katset täna avalikul teel korrates rikuksin liiklusseaduse nõudeid.
Ning tagasi „liikuri“ registreerimise juurde.
Kui eelkirjeldatud nõuete järgi olete jõudnud selgusele, et „liikur“ liigitub „pisimopeediks“, siis registreerimise mõttes ei ole vaja midagi teha – liiklusregistrisse sellega tulla vaja ei ole, sest registreerimisele see ei kuulu. Liiklusregistris registreeritakse „mootorsõidukeid ja nende haagiseid“. Aga et „pisimopeed“ ei ole liiklusseaduse järgi „mootorsõiduk“, siis seda ei registreerita. (Tuleb küll mainida, et hetkeseisuga on liiklusregistrisse kantud üks „pisimopeedi“ definitsioonile vastav elektrisõiduk, mis oli registrisse kantud eelmise liiklusseaduse ajal (kui pisimopeedi definitsiooni veel olemas ei olnud).
Pisimopeedile ette nähtud tehnilised nõuded tulenevad liiklusseadusest ja on:
LIIKLUSSEADUS Kirjutas:§ 87. Jalgrattale, tasakaaluliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
(1) Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2) ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.
[---]
(3) Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.
[---]
(5) Pisimopeed ja tasakaaluliikur peavad vastama valmistaja tehnonõuetele.
Seejuures ei pea need tuled ja helkurid olema ei E-sertifitseeritud ega ka mitte püsivalt kinnitatud. Vanatehnikahuvilistel, kel vajadus jalgrattaga/pisimopeediga sõita ka pimeda ajal/halva nähtavuse korral ning pole vähimatki soovi oma jalgratta/pisimopeedi ehitust püsivalt muuta, siis minu soovitus on muretseda kaubandusest patareitoitel valgustid mida saate paigaldada või ära võtta vastavalt vajadusele – nii olete liikluses teistele liiklejatele nähtavad, kuid kokkutulekul või näitusesaalis pole põhjust häbeneda lisajuhtmestikku ja/või kinnitusauke/mitteoriginaalseid detaile. Sama kehtib ka helkurite kohta.
Kui aga eelkirjeldatud liigituse järgi on „liikuri“ näol tegemist „mopeediga“, siis on edasine elu keerulisem. Kui on soov mopeediga teeliikluses osaleda ka peale 01.07.2012, siis kuna mopeed on liiklusseaduse mõistes „mootorsõiduk“, siis tuleb sõiduk enne seda kuupäeva liiklusregistris registreerida. Minu suur soovitus on see, et registreerimist ei jäetaks viimasele minutile, eriti tegu on vähelevinud mopeediga – tehniliste andmete kokkusaamine võib võtta oma aja ja viimasel hetkel esitatud mopeedi registreerimisega võib nii ette tulla suuri probleeme.
Mopeedi registreerimiseks tuleb see esitada mistahes liiklusregistri büroos kontrolliks – määratakse sõiduki raaminumbrid (vajadusel omistatakse), tehnilised andmed ning koostatakse registreerimiseelne akt. Kui mopeed on komplektne ja täidab kehtivaid nõudeid, siis on võimalik selle registreerimine. Registreerimise riigilõiv (sisaldab registreerimismärgi väljastamist) on 15.97 €.
Kui puuduvad soetamisdokumendid, siis tuleb juurde kirjutada seletuskiri, milles taotleja kirjeldab kunas ja kuidas ta on selle omanikuks saanud ning kinnitab et tegemist ei ole ebaseaduslikult omandatud sõidukiga.
Peale registreerimist ootab ees veel kulutus mootorsõiduki kohustuslikule liikluskindlustusele. Kindlustusmakse summad varieeruvad sõltuvalt kindlustusandjast ka samade teh.andmetega sõidukil.
Korralisi (igaaastaseid) tehnoülevaatusi mopeedile ette nähtud ei ole ning hetkeseisuga ei ole ette näha ka lähemas tulevikus millegi sellise tekkimist. Ainuke korraline kontroll on juba mainitud registreerimiseelne kontroll ning see on riigilõivuvaba. Edaspidi kontrollib sõiduki korrasolekut enne teele asumist ja teel oleku ajal juht ning vajaduse korral ka liiklusjärelvalve käigus ka politsei.
Mopeedide tehnilised nõuded kuni 01.07.2012 registreeitavatel mopeedidel on lihtsustatud ja leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri määruse nr. 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisast number 3 ( https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/116..._lisa3.pdf ). Enamiku nõuete korral on aluseks see kas tootja mingi detaili sõidukile paigaldas või jättis paigaldamata. Enamkõneks olnud detailidest on kohustuslikud:
Kood 202. Lähitulelatern
Kood 210. Tagumine ääretulelatern
Kood 604. Kaherattalise mopeedi sõitja käepide (muidugi vaid juhul kui tegu kahekohalise mopeediga)
Kood 605. Kaherattalise mopeedi tugihark
Piduritulelatern ei ole kohustuslik, kui tootja pole seda ette näinud. Tahavaatepeegel ei ole nõutud, kui mopeedi valmistaja ei ole peeglit ette näinud. Kui mopeedile on paigaldatud kiirusmõõdik, siis peab see vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
Üldiselt täidavad igasugused tehaseseades teeliikluseks ette nähtud mopeedid neid nõudeid. Tehaseseades nõuete mittetäitmisi võib esineda päris ammusel ajal toodetud ja eelkõige tootja poolt „abimootoriga jalgrattaks“ nimetetevatel. Nende korral on nõutavate detailide paigaldamisel sama soovitus, mis eespool „pisimopeedi“ juures – originaalkomplektsuse säilitussoovi korral kasutage kiirelt paigaldatavaid-eemaldatavaid osi – jalgrattalaternad ja jalgrattatugihargid on siin enamasti omal kohal.
Kokkuvõtteks.
Jutt sai pikk, kuid loodan siiralt, et sain nii mõneltki jalgratta/mootoriga jalgratta/pisimopeedi/mopeedi omanikult pingeid maha võtta ja asjasse veidi selgust tuua. Nagu nägite, siis vastust küsimusele, kas konkreetne isend registreerimisele kuulub või mitte ma anda ei saanud, andsin vaid „retsepti“ - edasine sõltub juba iga mehe „liikurist“ ja selle andmetest. Ning muidugi ka mehest (naisest) endast.
Kohtumiseni teedel.
Riigiteenistuja