Rakett ahi
#21

Tunnistan, et panin teadmatusest veidi pada. Aga palun kergemat karistustSmile Asi puudutab seda tünni/ümaruse teemat. Postituses nr 12 toodub puupliidi taoline asi on seest siiski kandiline. Oli hariv ja praktilise suunitlusega vestlus raketikorüfee hr Jaanus Viesega (kelle juures ka koolitusel käisin). Nii et asi ei pea tingimata ümar olema, saab ka heat riseri ümber laduda tellised (vahele muidugi isolatsioonikiht - kergkruus, kuumakindel vill vms) ja selle ümber väliskestaks samuti tellised. Seega on täiesti võimalik teha ka esteetiliselt vastuvõetav lahendus, mis ka eluruumidesse sobib. Rõhutan veel, et plekkvaat on populaarne oma saadavuse ja odavuse tõttu, lisaks sellele hakkab ta kohe peale kütmise algust sooja kiirgama, seega vägagi kohane ruumis, kus pidevalt ei elata ega köeta.

Niipalju veel, et pädevad mehed olid spetsiaalse sondiga mõõtes saanud raketis temperatuuriks 1127 kraadi. Tünnist väljudes pidi gaas olema 300 kraadi ja temperatuur langeb 10 kraadi iga lesotorustiku meetri kohta.

Igatahes hakkan selles liinis tegutsema ja annan aeg-ajalt teada, kuidas asi edeneb. Täieliku pildi asja toimivusest saab muidugi peale seda, kui külm talv on üle elatud.
Vasta
#22

(20-06-2012, 10:51 AM)oltsberg Kirjutas:  ...Niipalju veel, et pädevad mehed olid spetsiaalse sondiga mõõtes saanud raketis temperatuuriks 1127 kraadi. Tünnist väljudes pidi gaas olema 300 kraadi ja temperatuur langeb 10 kraadi iga lesotorustiku meetri kohta...
Kütke millise küttekehaga tahate, aga just seda temperatuuri peab jälgima. Korstna otsast peab välja tulema üle 100 kraadi. Siis on asi jätkusuutlik. Alla selle tekib pigi ja lõpeks on torud umbes ja korstna/torude põlengud käes.
Ekstra mõõtes saab ju temperatuure kätte, aga seda peab oskama/tahtma hoida iga kütja. Ka see, kellel pole spets mõõteseadmeid ja teadmisi.

Vasta
#23

vabandust, nüüd läeb raketist väga kaugele, aga ei saa jätta imestamata eelmise väljuva tossu temperatuuri pärast.
minul on kodus ühe lõõriga kahekivi korsten ja kui toas on ahi pikalt täiega põlemas siis olen oma käega veendunud, et korstnast tuleb vaevu leiget lebra.
korsten on toimind juba varsti sada aastat ja pitsi ladusin uue mõne aja eest, kuna vanad kivid olivad pehkinud.
muidugi on korsten seest must aga pühkida pole säält kunagi midagi olnud. kivide vuugid keik kenasti näha ja saastakiht on sümboolse paksusega.
kus nüüd kala on?
Vasta
#24

Raketi puhul peaks korstna pigitumine olema välistatud, sest see hirmus temperatuur põletab kõik saasta ära. Raketist tuleb midagi suitsutaolist ainult kütmise alguses. Siiski ei soovitata raketti ainult männiga kütta, hea oleks segapuu (muidugi ka kasetoht on tahmaja). Ja igasugusele küttekoldele mõjub puhastavalt haab. Ja nagu juba eespool ütlesin, pole raketile põhimõtteliselt korstnat vajagi.

Raketi torustiku pikkusele seab piirid see, et lõpuossa lihtsalt soojust ei jätku. Ei ole hetkel vastavaid materjale käepärast, täpsemaid numbreid ei mäleta, aga 25 cm läbimõõduga saab teha maksimaalselt 12 m pikkuse torustiku. Ka vee soojendamine võtab üsna palju võimalikku pikkust maha. Tulenevalt minu "kiuslikest" soovidest ja ruumide spetsiifikast sai otsustatud, et tuleb teha 2 küttekollet, ühega lihtsalt ei mängi välja, soe saab otsa. Inimese seisukohalt võttes on kasulik, kui võimalikult palju soojust akumuleerub ja tuppa jääb. Meie esivanemad elasid suitsutatredes (kui keegi on "Kevadet" lugenud, siis teab, et ka Kuslap elas suitsutares) ja vaatasid mõisnikku nagu lollakat: rumal inimene, laseb sooja korstnasse!
Vasta
#25

(20-06-2012, 12:36 PM)diesel Kirjutas:  ...kus nüüd kala on?
Midagi on su jutus valesti. Alla 78 kraadi (võin veidi kraadidega eksida, aga see pole punkti pealt oluline) hakkab suitsugaasidest välja settima vesi, võttes omaga kaasa tahmaosakesi (põlemata osakesi). Need siis settivadki pindadele ja tekitavad nõge.
Ja vanasti oli see elu ahjudel/korstendel pisut kergem. Majad olid soojustamata ja köeti rohkem. Kõigi küttekollete suits läks enamjaolt ühte lõõri. Selle võrra ka korstnad seisid soojana ja setteid oli vähem (korsten ei jahutanud gaase nii maha). Pliita all oli tuli peaaegu päev läbi. Puud olid odavad ja kütmisega ei koonerdatud.
Vali nüüd omale sobivam lahendus, sest füüsikaseaduste vastu me ei saa.

Vasta
#26

Veel kord, Motamees on asja korralikult sõnastanud - "Kütke millise küttekehaga tahate, aga just seda temperatuuri peab jälgima. Korstna otsast peab välja tulema üle 100 kraadi. Siis on asi jätkusuutlik. Alla selle tekib pigi ja lõpeks on torud umbes ja korstna/torude põlengud käes."

Olen isegi ahjundusega seonduvat juba 20 a hoolega jälginud ja sellele mõttele kirjutan alla. Diesel, egas siiber kogemata kinni pold?
Mõni moodne küttekolle ju iseenesest olla üliöko, enamik neist vajab meie kliimas aga korstna käivitamiseks-puhastamiseks korstnajalga lisatule tegemist. Või muidu on naised peagi tossu ja korstnapigi kätte hullumas.
Vasta
#27

(20-07-2012, 11:58 AM)myrakaru Kirjutas:  Diesel, egas siiber kogemata kinni pold?
ehh, närb on raketi teemat järjekordselt risustada, aga tuluk saab pliita alla tehtud ja säält sõidab läbi soojamüüri toss taeva poole. ja kõetud saab nõnnakaua, kuni müüri päramine ots lämm on, siis läeb müüri siiber kinni ja otsesiiber urvakile. varasema ajaga on kütmise erinevus ainult suvekasutuses. mõnekümne aasta eest sai suiti ka pliitat kõetud, kui seakardulaid tuli keeta.
nii, et mina ei tea, aga sisteem toimis siiamaani ja küllap toimib ka edaspidi.
Vasta
#28

(20-07-2012, 11:58 AM)myrakaru Kirjutas:  Veel kord, Motamees on asja korralikult sõnastanud - "Kütke millise küttekehaga tahate, aga just seda temperatuuri peab jälgima. Korstna otsast peab välja tulema üle 100 kraadi. Siis on asi jätkusuutlik. Alla selle tekib pigi ja lõpeks on torud umbes ja korstna/torude põlengud käes."

Ja mina ei saa jätta veelkord ütlematta, et pool aastat töös olnud rakett ahju korsten nägi seest välja nagu eile valmis saanud.
Leso oli sellel raketil küll lühike ja ma ei tea palju seal korstnast välja tuleva gaasi temp oli, aga korstna puhtus oli ikkagi hämmastav.

Mul vanamees tegi omale tellis ahju ja korstna jalas on temp 75C. ei ole ka pigi probleeme olnud. Kui talvel kaks kütmist teeb siis läheb kütmise lõpuks midagi üle 100* aga seda vaja vaid kõva külmaga. Korstna otsast ta ei ole viitsinud mõõta.

Ja siin toetaks ka seda kohta, et on sammuti korsten vana kui kurat ja kaks kivi suurust. Eile võtsin korstnajalast välja mingi koguse täiesi kuiva tahma laadset ollust, aga sama korstna järgi on pliit ja ahi millest pliiti köetakse kinnise siibriga(õnneks harva). Ahju kütan mina ja lahtise siibriga. Korsten on soojustamatta ja pööningu osa nii külm nagu õues on. korstna otsast tuleb paras peeruleige vuss. Seda vussu tulekut on päris huvitav jälgida kui on tuulevaikne ilm. Siis näed kuidas tasa ja targu mingi asi sealt välja hõljub.
Ühe sellise korstna otsas käisin uurimas tema tervist ja selle järgi oli pliit ja ahi millest pliiti köeti tõesti päevläbi, sest maja oli hõre kui kalavõrk ja ei tuld sealt korstnast ka teab mis hirmsat kuuma. Soendas parasjagu käsi. Võrdluseks minu 1,9m2 pinnaga päikse koguja andis märtsi päiksega niipalju kuuma, et kätt ei kannatanud puhuri ees hoida.

Või siis on asi lihtsalt nii lihtne, et minul ja minu vanamehel on ühine komme, kaks aastat kuuri seisnud puud kolm-neli päeva toas ette soendada?
Vasta
#29

(23-07-2012, 00:02 AM)karvik Kirjutas:  Või siis on asi lihtsalt nii lihtne, et minul ja minu vanamehel on ühine komme, kaks aastat kuuri seisnud puud kolm-neli päeva toas ette soendada?
Kui õuest toodud külmad puud koldesse panna, siis need tõmbavad hetkeks temperatuuri alla. Paar päeva toas olnud puud seda niipalju ei mõjuta.

Vasta
#30

(23-07-2012, 17:27 PM)Martti Kirjutas:  
(23-07-2012, 00:02 AM)karvik Kirjutas:  Või siis on asi lihtsalt nii lihtne, et minul ja minu vanamehel on ühine komme, kaks aastat kuuri seisnud puud kolm-neli päeva toas ette soendada?
Kui õuest toodud külmad puud koldesse panna, siis need tõmbavad hetkeks temperatuuri alla. Paar päeva toas olnud puud seda niipalju ei mõjuta.

Mina teen sedasi sellel põhjusel, et tuppa toodud külm puu kogub imekiiresti toast niiskust ja puud on mõndaega täiesti tuntavalt märjad. Kui nüüd sinna puuse kogutud niiskust hakata küttekoldes välja aurutama, siis ju läheb palju kaotsi. Kolde temp madalam ja vee aurutamine tahab ka oma osa.

See puhtalt minu loogika. Kas ka tõsi peavad targemad seletama.
Vasta
#31

(24-07-2012, 12:44 PM)karvik Kirjutas:  
(23-07-2012, 17:27 PM)Martti Kirjutas:  
(23-07-2012, 00:02 AM)karvik Kirjutas:  Või siis on asi lihtsalt nii lihtne, et minul ja minu vanamehel on ühine komme, kaks aastat kuuri seisnud puud kolm-neli päeva toas ette soendada?
Kui õuest toodud külmad puud koldesse panna, siis need tõmbavad hetkeks temperatuuri alla. Paar päeva toas olnud puud seda niipalju ei mõjuta.

Mina teen sedasi sellel põhjusel, et tuppa toodud külm puu kogub imekiiresti toast niiskust ja puud on mõndaega täiesti tuntavalt märjad. Kui nüüd sinna puuse kogutud niiskust hakata küttekoldes välja aurutama, siis ju läheb palju kaotsi. Kolde temp madalam ja vee aurutamine tahab ka oma osa.

See puhtalt minu loogika. Kas ka tõsi peavad targemad seletama.

Kaalumine enne ja pärast aitaks kinnitada või siis ümber lükata hüpoteesi.
Vasta
#32

(24-07-2012, 13:01 PM)speedsta Kirjutas:  Kaalumine enne ja pärast aitaks kinnitada või siis ümber lükata hüpoteesi.

Siis tuleks teha mitu kaaumist.
Üks õues.
Teine toas.
Kolmas näiteks tund/paar peale tuppa toomist
Neljas mingi ajapärast veel ja siis kui ahju hakkan toppima. Ehk siis kolme nelja päeva pärast.

Kindel asi on see, et kui ma puud tuppa toon ja kohe ahju topin ei sütti nad nii kergelt kui vähemalt päeva toas olnud puud ja kõrva järgi on tuli ka lahjem.
Vasta
#33

Tervitus!
Loen siin mõnuga igasugu kogemusi sellise imeahju ja tema nippide kohta. Tekkis aga sund sekkuda teemasse hoopis teise külje pealt.

Et mis rakett ahi ja heat riser? Kas meie oma keel on siis liiga vaene peale tuhandete aastate pikkust kogemust erinevate küttekolletega? Mõnus on lugeda, et vähemalt leso on täiesti kinnistunud termin.
Lisaks on inglisekeelne rocket selles kontekstis veidi teise tähendusega kui meie rakett.

Teen ettepaneku võtta kogu süsteemi nimetuseks KORSTENKOLDEGA AHI. See iseloomustab süsteemi tööpõhimõtet väga täpselt ja kuumaeritaja sobituks paremini ka ritta: umbkoldega ahi, restkoldega ahi ... jne
Heat riser siis omakorda näiteks kolde korsten, kuumakorsten, kuumkorsten?

Muidu jääme pudistama inglishi segu nagu miski koloniaalmaa Smile
Vasta
#34

(31-07-2012, 10:21 AM)Mudagolf Kirjutas:  Teen ettepaneku võtta kogu süsteemi nimetuseks KORSTENKOLDEGA AHI. See iseloomustab süsteemi tööpõhimõtet väga täpselt ja kuumaeritaja sobituks paremini ka ritta: umbkoldega ahi, restkoldega ahi ... jne
Heat riser siis omakorda näiteks kolde korsten, kuumakorsten, kuumkorsten?

Muidu jääme pudistama inglishi segu nagu miski koloniaalmaa Smile
See vist ei ole hea plaan. Mõiste "Korstenkoldega ahi" on kasutusel ka vanast ajast ja selle teine nimetus on mantelkorstnaga ahi. Mantelkorsten on ikkagi natuke midagi muud , kui rakettahi. Kuigi on ka teatavaid sarnasusi.
http://www.panoramio.com/photo/61461707
sellel pildil siis mantelkorstnaga ehk korstenkoldega ahi
Vasta
#35

(31-07-2012, 10:51 AM)sass Kirjutas:  See vist ei ole hea plaan. Mõiste "Korstenkoldega ahi" on kasutusel ka vanast ajast ja selle teine nimetus on mantelkorstnaga ahi. Mantelkorsten on ikkagi natuke midagi muud , kui rakettahi. Kuigi on ka teatavaid sarnasusi.
http://www.panoramio.com/photo/61461707
sellel pildil siis mantelkorstnaga ehk korstenkoldega ahi
Mantelkorstna puhul ei ole ju kolle korstnas, ehk seal ei toimu otsene põlemine. Mantelkorsten on muidugi hoopis midagi muud kui rakettahi. Rakettahju ehk korstenkoldega ahju puhul toimub esmane põlemine J-kujulises, tõmbekorstnana töötavas koldes (heat riser) ja leek ulatub sealt isegi välja. Kõik mis leegist ja gaasidest edasi saab, ei oma enam põlemise juures rolli. Siit võib alata siis lõõristik, näiteks leso või siis kohe suitsukorsten(pocket rocketi puhul), või kõik gaasid hoopis ilma lõõristikuta vabadusse lasta.
Kolle on ju küttesüsteemi see osa, milles toimub otsene põlemisprotsess ja mille ehitustüüp määrab ära põlemise iseärasused. Peale põlemiskollet tulev lõõrisüsteem ei oma põlemise juures enam nii suurt rolli. Sama ka ju umbkolde ja restkolde puhul.
Ma ei mõtle rahvapärast üldnimetust kolle, millega nimetatakse tervet küttesüsteemi (kuni korstnani).

Kui öelda vanale, kõiki ilma imesid näinud pottsepale sõna rakettahi, siis ta võib arvata, et leek käib alt välja ja asjandus mingi metsik sõiduvahend onSmile
See nimetus ei kanna endas midagi muud, kui otsetõlget. Sõna rakett ei ole meie keeles vuhiseva põlemisega seotud, nagu ta seda inglishi keeles on.

Vasta
#36

(31-07-2012, 11:33 AM)Mudagolf Kirjutas:  Kui öelda vanale, kõiki ilma imesid näinud pottsepale sõna rakettahi, siis ta võib arvata, et leek käib alt välja ja asjandus mingi metsik sõiduvahend onSmile
See nimetus ei kanna endas midagi muud, kui otsetõlget. Sõna rakett ei ole meie keeles vuhiseva põlemisega seotud, nagu ta seda inglishi keeles on.

Loll-Ivan sõitis ahjuga, nüüd sõidab rakettahjuga, kosmosesajandist pärit uuendus. Kahjuks miskit tarka pakkuda pole. Ehk vaid priimuse või leeklambi poole vaadata. Need hakkavad moest minema ja nimetused võivad kunagi vabaks jääda. Meenutame kasvõi sõna"lehkav" kasutamist Koidula poolt ja selle sõna tänast tähendust.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#37

Samas ei ole ka sellel rakettahjul nimel suurt midagi valesti selles mõttes, et põlemine seal koldes kõlab natuke nagu raketi mürin.
See ei tähenda muidugi koheselt seda, et maja täitub valju mürinaga, kui ahi köeb. Valjus on u. sama mis igal normaalselt küdeval ahjul, aga kõla on teine lihtsalt.
Vasta
#38

Tervitusi siinsele rahvale üle hulga aja!

Põhjus, miks mul siin foorumis plõksutamiseks aega pole jätkunud, ongi selles, et minu päevad on möödunud kosmodroomil. Sillad on põletatud, taganemisteed enam ei ole. Aga praegu veel ei saa ma esitada raportit Juri Gagarini ja Valentina Tereškova edukast stardist, sinnani kulub veel aega.

Juhuslikult kohtusin peremehega, kelle talus koolitusel käisin. Selle ahju pilti näeb siit: http://www.juured.ee/content/pages/popup...pic_id=532. Küsisin muljeid, hinnang valdavalt kiitev. Miinuspoolele kandis ta selle, et alguses kipub suitsu sisse ajama. Üldiselt pidigi see 15 cm torusüsteemi puhul probleemiks olema. Teine põhjus ka selles, et suvekodus köetakse seda vaid nädalavahetusel, pideval kütmisel ilmselt probleemi ei oleks. Teisalt jälle suitsusauna eesruumis pole suits ju probleemiks.

Käisin ka ühte teist raketti vaatamas. Sisulises mõttes nägi süsteem välja nagu keskküte: "katel" ehk jäle tünn oli kõrvalises kohas, kus ta silma ei riivanud, edasi läks üks pikk toru läbi mitme ruumi. Seega annab rakett märkimisväärse loomingulise vabaduse. Hetkel ma küll ei tea, kui hästi ta töötab. Tolle ahjuga oli ka üks naljakas lugu: ühel hetkel hakkas mees loodi otsima ja selgus, et see oli koldesse jäänudSmile Ega teda enne kätte ei saa, kui ära sulab või koguni põleb (tänapäevased loodid on võrreldes sotsialistlikega üsna "paberist" tehtud).

Augustikuu Eesti Naises oli ka ühest raketist möödaminnes juttu ja pilti. Teostuselt nagu klassikaline pliit. Pererahvas oli igaks juhuks vinguanduri soetanud, aga tegelikult mingit reaalset vajadust selle järele ei olnud, mingit suitsu-vingu tuppa ei tulnud. Üldhinnang taas positiivne.

Seni, kuni mul midagi konkreetset ette näidata ei ole, tekitan väikese offtopicu teemal "Mida peidab endas vana maja". Samas ei saa öelda, sellel rakettahjuga mitte mingit pistmist ei ole. Huvitav on võrrelda kasutatud materjale, tehnoloogiaid ja töökultuuri eri ajastutel. Ajal, mil Lenin oli kena lokkispäine poisike nagu oktoobrilapse märgil, kasutati ahju vundamendiks sellist materjali:

   

Andis kahe mehega tõsta...

Huvitav oli vaadata, kuidas oli laotud müüri Leonid Iljitši ajal. Ka tollest tegin pilti, aga fotol polegi asi nii kole kui reaalsuses ja seetõttu pilti ei pane. Samal ajastul oli tundmatu pottsepp jätnud ahju sisse oma visiitkaardid, milleks oli viinapudeli kork ja Belomori koni.

Aga kõige huvitavam oli fakt, ahjude all, suurte kivide vahel elas tõeline kõrgtsivilisatsioon, haritud ja intelligentne rahvas. Nad olid mänginud doominod ja kaarte, ilmselt ka kabet, sest miks muidu olid nad tundnud huvi venekeelse kabekirjanuse vastu. Lisaks pidasid nad lugu eestikeelset jumalasõnast ja ajalehest Rahva Hääl. Seletamatult haiglane huvi oli neil sigarettide Priima ja paberosside Sever vastu. Nende pealik oli tähtis tegelane, mõne vaarao või vähemalt Lenini kaliibriga mees. Miks muidu peeti teda vajalikuks muumia kujul säilitada:

   

Kuigi võiksin veidi ka konkreetst infi tilgutada, jäägu see esialgu magustoiduks. Seni tegutsen ja jätkan reportaaže Baikonuurilt sedamööda, kuidas asjad arenevad.

PS: Kõik, kes seda teemat loevad ja siin sõna võtavad, on "äravalitud" rahvas. Palju õnne teile! Asi selles, et vesteldes oma sugulaste-sõprade-tuttavatega selgus, et 100% neist pole rakettahjust mitte mitte midagi kuulnud, esimene info on minu käest. Tegelikult hakkab juba kergelt tüütuks muutuma, kuid pead ikka ja jälle seletama mis asi rakettahi on.
Vasta
#39

(05-09-2012, 07:54 AM)oltsberg Kirjutas:  Üldiselt pidigi see 15 cm torusüsteemi puhul probleemiks olema
Kui jämedat süsteemi ehitad?


Ma tegin purjuspeaga omale 120x130mm ahju ja puude pikkus peab olema lühike, et tuli tagasihoidliku tõmbe tõttu mööda puud liiga kõrgele ei roniks ja tossupahmakaid ruumi ei viskaks.
Muidugi oli ahi alles vett täis ja võis natuke mõjutada.
4h jooksul suutsin ära põletada kaks rusika jämedust halgu mille algne pikkus oli 50cm. Need saagisin kolmeks ja raiusin neljaks.
Sooja andis see kaks halgu päris arvestatavalt. Võib jääda mulje nagu tuleb puitu vinnutada seal koldes, et ta niikaua põleks, siis see on ekslik. Puit põleb koldes nii suure kuumusega, et koldese on valus vaadata.
Selle nelja tunni möödudes oli ka vesi ahjust otsa saanud aga ei hakanud enam pikemaid puid proovima.

Väikeste 150mm ja alla selle süsteemide ehitamisel tuleb olla võimalikult hoolas,et kõik saaks sest ilusti sile ja võimalikult ühejämedune. Alla 100mm süsteem ei pidavat õiget vunki üldse sisse saama.
See jutt siis kehtib kivist ahjude kohta. (info pärit www.permies.com)

Plekkist ahjusi tehakse ka tollistest torudest ja konservi purkidest. Siis on ainult hirmus tüütu pidev puude hakkimine.
Alumiinium õlle purgi sisse ei soovita isegi proovida mitte. Peale esimest käivitumise moodi asja sulab purk.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#40

Tervitusi/uudiseid Baikonurilt!

Hakatuseks vastus ksf! karvik´ule. Mina ehitan nii 20 kui ka 25 cm süsteemi.

Kommentaariks niipalju, et ega ma oma eelmisse postitusse ilma asjata neid lõbusaid pilte ei lisanud. Need peaks veidi illustreerima kogu asja töömahukust ja ajakulu. Esiteks selle kõrgtsivilisatsiooni eluteguvuse jääkide koristamist. Ja teiseks seda, et sellise kivihunniku kohta otsa vundamentide tegemine on paras sürrealism, kohati tuli kasutada meelevaldseid nippe. Keegi kuskil kiitles, et rakettahju viskab valmis kahe päevaga. Ei kahtle. Aga see eeldab, et on paras ports rahvast ja pädev projektijuht, kes teab täpselt, mida ja kuidas teha ning oskab teisi juhendada. Mina aga toimetan sisuliselt üksinda, kattes kogu vahemiku abitöölisest projektijuhini, maavarade kaevandamisest arvutuste/joonisteni (mõttetööni), rääkimata kõigi operatsioonide praktilisest teostusest. Ja naine karjub nagu multifilmis: "Kiiremini, Griša! Ma olen sinu õnnetus!" Big Grin

Aga peamine on see, et Juri Gagarin on startinud ega kavatsegi enam alla tulla. Pilti kah:
   

Algus oli kõike muud kui paljutõotav, võiks öelda masendav. Asi läks nagu ilusti käima, aga mingil hetkel oli tunne, et toas põleb lõke. Kui esmakütmise järel esimesest puhastusluugist sisse vaatasin, lainetas tuharuumi põhjas kena luikede järv. Vett tilkus ka ühest torude keevituskohast, mis oli saanud ebahermeetiline. Antud kontekstis oli see muidugi hea. Tasahilju läks asi muidugi järjest paremaks. Aga jälle: kui soojust tekkis niipalju, et see jõudis vett aurutama hakata, tekkis temperatuurilangus ja oli "lõke keset põrandat" tunne. Muidugi olin ise ka natuke loll, alahinnates korstnaga seonduvat. Oleks pidanud korstnat ette soojendama ja teise kolde jaoks tehtud augud korralikult kinni toppima. Kui seda tegin, läks sai tunduvalt paremaks.

Sai konsulteeritud ka ühe "kaaskannatajaga". Sealt kõlas alguse kohta lause: "Vea nagu traktoriga," ja peas oli idanenud ka mõte kogu see "lollus" maha lõhkuda. Tema oli kõgõnudsija (võrukeelne vaste kõigeimejale) abil saanud kätte üle kolme liitri (!) vett. Siinkohal kerkis pähe vallatu mõte, oh kui hea oleks segu tegemiseks kasutada vee asemel mõnd väikese aurustumissoojusega vedelikku, näiteks bensiini või eetrit Big Grin Muuseas, teeklaasitäie vee jahtumisel 100st 20ne kraadini pidi vabanema nii palju energiat, et sellest piisab Moskvitši tõstmiseks 5,2 meetri kõrgusele. Ja kuna soojendamiseks tuleb see energia "sisse panna", siis pole ime, et algus on vaevaline, sisuliselt tuleb tulel vee aurutamiseks liinibusse "katusele tõsta". Ega siin muu ei aita, kui kütmine, kütmine ja veelkord kütmine.

Aga ega enne värk täie rauaga tööle ei hakkagi, kui torude ümber olev saviliiva mass läbi kuivanud ei ole. Ses suhtes pole vahet, kas toru on "alasti" nagu lisatud pildil või ümbritsetud niiske massiga. Mõlemal juhul tekib kiire jahtumine. Spetsialist soovitas isegi puhvaikad lahtiste torude peale visata, mida ma siiski ei teinud.

Nüüd sain ka aru, miks kasutatakse seda jäledat tünni. Asi edeneb tunduvalt kiiremini ja on lihtsam. Pole ju probleemi otsida või lasta valmistada mõni esteetiline (tulekindlast/roostevabast) tünn. Telliste puhul, nagu mina tegin, läheb kõvasti rohkem aega. Peab arvestama vuukide paksusega ja kivide lõikamine, eriti kui pole spetsiaalset pinki, on üks nüri tegevus. Ja kondentsi peaks tünni puhul kah vähem tekkima.

Teine nüanss on vanade telliste kasutamine, mis eeldab kõigi kivide individuaalset diagnostikat, seda nii esteetilises kuid veelgi enam sisulises mõttes. Seega minu siiras soovitus: kui keegi tahab sellist vägitükki korrata, siis kasutage uusi kive. Aga ka need teatud kuju/mõõduhälvetega. Tean pottseppi, kes ka mitutuhat kivi ükshaaval üle mõõdavad ja millimeetrite kaupa eri hunnikutesse sordivad.

Aga vanad Võrukivid on sellised, mis ajavad peast halliks ja lolliks. Sirgeid tahke on ainult 3 (kui sedagi) ja otsast vaadates ei meenuta nad mitte ristkülikut vaid pigem poolkuud. Sellistest asjadest millegi sirge tegemine on paras katsumus, eriti väheste kogemuste puhul. Ma mõtlesin välja ka teooria, miks selliseid kõverikke üldse toodeti. Ilmselt arvestati, et õige nõukogude töömees on nagunii pastajanna purjus või pohmellis. Kui talle sirged kivid kätte anda, on tulemus kõver. Kõverate kivide puhul tuli loota, et kivide kõverus ja töölise "kõver" silm sattuvad vastandfaasi ja tulemus saab enam-vähem sirge.

Telliste ja pliidiraua kombinatsiooni puhul mainin veel seda, mõistlikum on kasutada rauda nr 4. Minul on nr 3 ja lapiti telliste puhul pidin "torni" laduma 4cm paksustest šamottidest ja isolatsiooni jaoks jäi ikkagi üsna vähe ruumi. Samas on lapiti tellised "ahjulikumad", salvestades rohkem soojust. Veel startimata "Tereškova" tuleb serviti tellistes ja "normaalsetest" šamottidest, aga sealgi jääb isolatsioon ruumipuudusel minimaalseks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne