Rakett ahi
#81

Annan teada, et ei ole külma- ega tulesurma surnud, aga... Eks üks pilt räägib rohkem kui 1000 sõna.

   

   




Pildid tehtud samadest kohtadest ca aastaste vahedega. Ehk siis lõpetasin selle põneva sotsiaal-bioloogilise eksperimendi ära. Tõsi, köögis on hetkel veel Valentina Tereškova ehk 25 cm kolle püsti, aga see kuulub üsna pea asendamisele klassikalise pliidiga.

Seni, kui eksperiment veel jõus oli, pidasime naisega umbes selliseid dialooge, nagu kaks eakat härrasmeest omaaegses telesaates.

NAINE: Saad sa aru, Hillar, mul on külm!
MINA (originaaliga äravahetamiseni sarnase hääle ja kõnemaneeriga): Aga ega inimene tegelikult sooja ei vajagi... Näiteks polaaruurija Fridtjof Nansen, väga erakordse saatusega mees...
N: Kuule, Palamets, mis jura sa mulle ajad!
M: No võtame siis lihtsama näite. 1941. aastal Moskva kaitsmisel...
N:Issand Jumal, Palamets! Minul on külm ja sina räägid mulle ajaloost!
Big Grin

Vot see see on, kui ahjufüüsikast midagi ei jagaSad Seni on ahi olnud minu jaoks tavaline "kast nurgas", mille parameetrite ja hingeelu vastu pole ma suuremat huvi tundnud. Teisest küljest on ahi tundunud jälle millegi väga keerulise ja müstilisena, millest arusaamist ja veel vähem oma kätega valmis ehitamist ma eriti võimalikuks ei pidanud. Seega langes "raketiseeme" minu jaoks viljakasse pinnasesse. Eriti, kui raketil "ei ole" ühtegi puudust ja sinna juurde käib lihtsuse, odavuse ja tohutu efektiivsuse jutt.

Kokkuvõte on see, et põleta seal hiirev*tu suuruses augus neid puid nii efektiivselt kui põletad, tuba sellega soojaks ei saa. Leso ja kogu see torusisteem ei anna toasoojusesse mingit arvestatavat panust. Ehk nagu suvalise rauast saunaahju või buržuikaga: tuli kustus, p**se härmasSmile

Loomulikult võib raketi kolde ju suurema teha, tehaksegi: http://www.juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=183 Aga siis tuleb teekannu juures käia redeliga, nii suurt tünni iga kuuri taga ei vedele ja üleüldse: kui teha rakett tavaahjuga samasse mõõtu, siis ei oma ta ei hinnalt ega teostuse keerukuselt tavaahju ees enam mingit eelist. Näiteks moodustub ahju ette ahju põhjapindalaga võrreldavas suuruses "noku", mis raiskab asjatult põrandapinda, aga samas sooja ei anna. http://juured.ee/content/pages/popup_pic.php?pic_id=668

Samas mina seda raketiideed päris maa sisse ei tambi, omad võlud sellel on. Tulelont ja vuhin on tõesti võimas, olen 20cm süsteemil pliidiraua punaseks saanud. "Ninalabori" järgi peaks põlemine tõesti puhas olema, väljuval gaasil on hoopis teine lõhn kui "tavalisel" suitsul. Ja kusagil suvilas, saunaesikus, töökojas/garaažis või mujal, kus pidevalt ei elata, on asi omal kohal. Ja siiski, kui keegi eksperimenteerida tahab, siis alla 25 cm süsteemiga ei soovita "kõvaks ajada". Tundub, et mida suurem sisteem, seda mõistlikumalt aretis käitub.

Vähemalt olen mina asja oma naha peal ära proovinud, minu kogemusest võivad teisedki õppida. Seda enam, et googeldades on on see teema üsna "esireas". Samas ma ei kahetse. Eksperimendi käigus omandasin palju väärtuslikke tarkusi, oskusi ja kogemusi, mida keegi minult ära võtta ei saa. Nagu aru olen saanud, algas ka ksf! motamehe pottsepakarjäär bullerjanist... Sellega ei taha öelda, et mina pottsepaks hakkan, õlised käed meeldivad mulle siiski rohkem kui savised... Aga kogu see (rakett)ahjutegu on võtnud niipalju aega ja tekitanud ka stressi, et viimasel ajal pole käsi eriti õliseks saanudki. Isegi siinse foorumi vastu kadus vahepeal huvi ära Sad
Vasta
#82

Lisan mõned kommentaarid veel, seda nii enda mõtete korrastamiseks kui lugejatele infoks.

Vaatlen "ühegi puuduseta" raketi eeliseid.

Ehitamine on tõesti lihtne, igaüks, kel käed ja pea vähegi töötavad, saab hakkama.

Ökonoomsusega on põnevad lood. Nagu raketi puhul tüüpiline, tuleb info suure kangutamise peale. (Mõned asjad jäävadki saladuseks, kui ise järgi ei proovi.)

Tavalise ahju kütmine käib nii: puud koldesse, tuli otsa ja õigel ajal siiber kinni. Üldjuhul kütmise ajal puid ei lisata. Praktikas seda siiski tehakse, aga ahju tervisele see hea ei ole. Kui ühest koldetäiest ei piisa, on mõistlikum mõned tunnid vahet pidada ja siis järgmine koldetäis ära kütta.

Raketiga on aga nii, et üks küttekord võrdub 3...4 koldetäit puid, siis hakkab mingit sooja tulema ja lesogi saavutab mingi tagasihoidliku leiguse. 2012 jõulude paiku (tolle talve kõige külmemad ilmad) tuli 20 cm aretist kütta isegi 3 korda päevas, sest teine süsteem veel ei töötanud. Ja ikkagi oli hommikul toas muljetavaldav +13 kraadiWink Kui Tereškova tööle sai, siis tuli mõlemaid koldeid ikkagi 2 korda päevas kütta. Nii et mingit suurt puude kokkuhoidu võrreldes vana süsteemiga (2 ahju+pliit) ei olnud, pigem vastupidi. Ja kui nüüd võrrelda kulutatud kütuse hulka saavutatud toatemperatuuriga, siis... Väikeste (15 ja 20 cm) süsteemide puhul on veel see pull, et puud tuleb üsna peenikeseks lõhkuda, et kolle tihedalt täis oleks ja tuli vuhiseks. Kui neid pilpaid kord nädalas (näiteks suvilas) valmistada, elab üle, aga iga päev mitu korvitäit tehes viskab ikka siibri ette küll.

Nüüd teine ökonoomsusaspekt, raketi odavus. Koos koolituse, konsultatsiooni ja materjalidega kulus mul kahe raketi peale ligi 900 ühikut kehtivat raha. Kivimaterjalidest ostsin poest ainult šamotte ja neile vajalikku mörti (ühe kotiga sai täpipealt 2 koldesüdamikku valmis). Savi, liiv ja tellised tulid kätte "tasuta", ainult transpordikulud. Torudega nii hästi ei läinud. Siinkohal ka avalik tänu kaasfoorumlasele MANKS, kes mind kasuliku kontaktini juhatas. Ja siiski tuli palju torundusega seonduvat poest osta. Vaatamata sellele, et sain neid sisuliselt hulgikliendi hinnaga, kasvasid summad pikapeale üsna suureks.

Vahemärkus: torudega "mängimine" on esmapilgul küll väga lihtne, aga praktikas see päris nii ei ole (vt eelmise postituse alumist pilti). Ehk kui torud peab limiteeritud ruumi ära mahutama, siis on see, viisakalt öeldes, paras seksuaalvahekord. Tsingitud pleki keevitamine on mõnna-mõnnaBig Grin Omaette spektaakel on puhastusluukide paigaldamine, sest enamasti ei kattu luukide "kaelad" toru küljes välismüüritise ridadega. See tähendab igasugu põnevate telliseviilakate lõikamist...

Võrdluseks lisan, et kahe ahju jaoks materjale ostes ladusin esmasel poeskäigul 1000 letile. Hiljem sai küll üht-teist juurde ostetud, aga need summad olid suurusjärgu võrra väiksemad (tšekid alles, kokku ei ole löönud). Suureks "päästjaks" olid vanade ahjude uksed, mis peale liivapritsi/värvimist tulid kätte hinnaga 8 euroruublit per uks. Vot siinkohal on raketil tõesti suur eelis: ust kui kallist komponenti pole vajaSmile

Ahjuteost jäi telliseid üle ka pliidi jaoks, metallosad ostsin küll uued. Õigluse huvides olgu küll märgitud, et raketiteo käigus said paika ka ahjude/pliidi vundamendid (mida tuli/tuleb veidi ümber teha), aga need summad suhteliselt marginaalsed.

Kui nüüd osta raketi jaoks "viimne kui liivatera" poest, siis summasid ja tulemust kõrvutades võib igaüks järeldusi teha...
Vasta
#83

Targutan veel... Kuna mul on infot, siis pean seda vajalikuks ka teistega jagada.

Raketi puhul ei õnnestu ka suure kangutamise peale saada mingeid konkreetseid numbreid. Et rakettahi suursega x on suuteline kütma ruumi mõõtmetega y. Ainult üks 1000. kraadi ja tohutu efektiivsuse jutt, mis mõjub maagiliselt ja lummavaltSmile 25 cm süsteem pidi koguni nii erakordselt võimas olema, et istu sadulasse ja põruta orbiidile, nagu Jura, Valja või Laika Big Grin

Järgnevaga ei taha ma kedagi süüdistada, sest otsuse oma kodukatuse alla kosmodroom rajada võtsin vastu ise. Tõsi, spetsialisti soovitusi järgides. Ma ju usaldan spetsialiste. Kui ikka arst ütleb, et pean mingit ravimit manustama või et mul tuleb üks muna maha lõigata, siis küllap on tal õigus.

Alguses oleksin peaaegu piirdunud vaid 25 cm süsteemiga, siis aga sai ka 20 cm igaks juhuks mängu võetud. Sel juhul pidi asi väga hää saama.

Eesti esiraketnik isand Viese on juhtumisi III kategooria pottsepp. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister...d/10454081

Kuidas suhtuda? Lähtuda sellest, et mingi ala tulihingelised fanaatikud minetavad sageli adekvaatsuse? Seada pädevus kahtluse alla? Või lihtsalt küüniline äri, kasutades ära inimeste teadmatust?

Nüüd väiksed arvutuskäigud, nagu mina need enda jaoks olen selgeks teinud. Meie kliimas vajame eluruumi kütmiseks sõltuvalt soojapidavusest 33...66 kg ahjumassi 1 m2 kohta (neist piiredest väljuda pole ratsionaalne). Keskmiselt siis 50kg/m2. Ehk 30m2 "keskmise" ruumi puhul peaks ahi olema 1500 kg.

Kus on raketil selline mass (tünn või seda asendav telliskuup ei kaalu suurt midagi)? Õige, leso! Sinna võib torude ümber kuhjata tonnide kaupa savimassi, kuid on üks "aga"... Alla 45 kraadine ahjupind tuba ei küta. Kõik ülespoole on teretulnud kuni säädustes määratud piirini 80 kraadi (vanasti oldi ses suhtes mõnevõrra lahkemad).

Nett on täis pilte raketilesol külitavast ja raamatut lugevast onklist. Kui leso oleks 80 kraadi, siis onkel ei loeks, vaid käituks nii, nagu oleks talle tärpentini taguotsa kallatudSmile

Ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga tulistan puusalt valemi raketi kohta: köetava ruumi pind m2=torusüsteemi diameeter*0,5...1,0. Ehk kui ehitame väga hea soojapidavusega majakese 5*4=20m2, siis peaks 20 cm süsteemiga rakett päris hea olema. Ainult üks väike häda... Kui me sinna raketi ja leso teeme, pole enda jaoks enam ruumi... Muidugi, kaval võib ka olla, mina proovisin. Torud võib ju seina peale püsti keerata. Klassikalisel küttekoldel on asi lihtne: kuum gaas soojendab vahetult telliseid, need omakorda ruumi. Raketi lesol on hulga "vahendajaid": gaas-toru-savimass-väismüüritise tellis. Ja tollele viimasele paraku sooja ei jätkugi, sest soojus levib meelsamini mööda savimassi. Seega tavapliidi soemüüri imiteerival konstruktsioonil soojeneb kõige enam pealispind, küljed jäävad leigeks ja toasoojusesse ei panusta. Mina õnneks neid kavalaid konstruktsioone lõpuni valmis ei saanudki, oligi vähem lõhkuda. 20 cm aretist ehk Juri Gagarinit lõhkusime terve perega 3 päeva. Ka siit tuleb plusspunkt tavalise ahju kasuksWink
Vasta
#84

Ühe müüdi kummutan veel. Nimelt selle, et raketi ehitab valmis väga kiiresti.

Arvutame. Oletame, et aktsioonis osalevad 10 inimest. Nad töötavad 3 päeva a 6 tundi. Kokku siis 10*3*6=180 inimtundi. Üksinda järelikult... See number tähendab 8-tunnise tööpäeva korral 22,5 päeva ehk terve kuu. Nüüd mõtleme, mida pottsepp kuu ajaga suudab teha... Ikka midagi üsna suurt ja erilist, mis raketist kordades rohkem sooja annab.

Üksinda raketitades tekib ikka meeletu stress. Vanad kõverad kivid, määramatute omadustega savisegu, kummalised töövõtted, sooja käes kahanev kergkruus jne.jne. Mis viga tavalist ahju teha: lisad kuivsegule õige koguse vett, teed vispliga tsurrr! võtad uue sirge ja kindla mõõduga (noh, enamvähem) kivi ja ahi ehitab ennast peaaegu ise.

Aga promo ikka aeg-ajalt käib: http://maaleht.delfi.ee/news/maakodu/maa...d=67528390

Lugesin seda juttu paberkandjalt (Maakodu, vist 1/2014). Sealt jooksis läbi, et Ianto Ewans olevat selle geniaalse idee peale tulnud Aafrikas, nähes, kui ebaefektiivselt ja -ökonoomselt sealsed tädikesed leent vaaritavad. Meid ei saa Aafrikaga võrrelda ei kliimalt, nahavärvilt ega riistapikkuselt, küll aga sissetulekuteltBig Grin

Mina ei ütle, et ärge raketti ehitage, aga enne alustamist võiks eelnevat siiski mõttega lugeda.

Tänan tähelepanu eest!
Vasta
#85

Kui kunagi ise asja uurisin siis jäi minul asi proovimata. võib olla ju tuhat kraadi aga ei saanud mina aru kuidas seda saaks salvestada, põleb seal tünnis ja teeb toast korraks sauna (bursuika noh) ja tuli kustus siis külm kohe see leso värk mnjah, mul istumiseks toolid/diivan neid saan ka liigutada kus vaja. Kui oleks selline rakett ahi mis lükkab 3 tonni kivi soojaks nagu tavaline ahi aga väikema puudekogusega siis oleks see lisajurkas talutav toas aga nagu ma aru saan siis hetkel sellist töötavat asja , mis poolt maja ei täida leso näol, ei ole keegi oma silmaga näinud. Aga maailmas on veel huvitvaid asju mida leidnud olen nt ilma lõõriteta sooemüür kas töötab ei tea ja veel see britide/roomlaste põrandaalune "soemüür" kus suits käib siis põrada alt läbi.
Vasta
#86

Ise ei ole küll kiviraketiga koos elanud, aga tuttava arvamus on täpselt vasupidine. Olen tal ka kaemas seda käinud ja ei ole küll märganud, et tuba külm oleks. On tal seinadki suht hõredad.
Muidugi iga li*s kiida ikka oma pu*si.

Selle peaaegu ilma lõõrideta soemüüri ehitas mul vanamees valmis ja toimib. Ühtegi külma kohta või aeglasemalt soenevat kohta nagu ei märka.
Teoorja selle juurde oli miski sellist, et esimene tõusev lõõr peab olema mida mööda soe üles läheb ja edasi toimub loomulikul viisil gaasid liiguvad sealt kus kõige jahedam. Kuna see jahedam koht nüüd soenes, siis tuleb järgmine jahedam koht valikusse jne. Müür on nn. pioneer pliidi järgi ja laiust on natuke üle meetri. tõusev lõõr on pikuti pool kivi suurusega.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#87

(29-04-2014, 23:31 PM)karvik Kirjutas:  ... Teoorja selle juurde oli miski sellist, et esimene tõusev lõõr peab olema mida mööda soe üles läheb ja edasi toimub loomulikul viisil gaasid liiguvad sealt kus kõige jahedam...
Gaaside väljundava peab olema all.
   
Vasta
#88

(29-04-2014, 23:31 PM)karvik Kirjutas:  ...tuttava arvamus on täpselt vasupidine. Olen tal ka kaemas seda käinud ja ei ole küll märganud, et tuba külm oleks. On tal seinadki suht hõredad...

Üks asi on kaemas käia, teine asi on pidevalt elada. Äkki tegi tuttav Sulle pakazuuhatWink Loomulikult on ka raketiga tuba soe, kui tuli parasjagu all, või kui kütmisest on vähe aega möödas. Rakett ju ei salvesta või vähemalt ei ole see salvestunud soojus "kasutamiskõlblik" (kirjutasin, arvutasin, Looduse seaduste vastu ei saa).

Inimesi muidugi erinevaid. Olen kuulnud 90m2 hõredast palkmajast, mida köetakse 20 cm raketiga ega kurdeta. Äkki Fridtjof Nanseni sugulane või reinkarnatsioonWink Minu jaoks on aktsepteeritav toatemperatuur 22..24 kraadi, siis tunnen ennast hubaselt (naine on veelgi suurem "külmavares"). Võibolla ealised iseärasused, hakkan "vanaks" jääma. Homme kukub üks nulliga number...

See temperatuur on "mõõtepunktis", mujal võib see olla hoopis erinev. Praeguses elamises pole viitsinud mõõta, aga lapsepõlves ahiküttega kivimaja korteris oli üheaegselt akna all põrandal +8, siseseinas lae all aga +25.

Ja seda ka, et näiteks Teleturu jms edu põhineb sellel, et inimesed ei tihka tunnistada, et on tünga saanud.

Kirjeldan oma kogemust, ega välista, et keegi patseerib raketiseeritud eluruumis alasti, higi tilli otsast tilkumasSmile
Vasta
#89

(29-04-2014, 23:31 PM)karvik Kirjutas:  Selle peaaegu ilma lõõrideta soemüüri ehitas mul vanamees valmis ja toimib. Ühtegi külma kohta või aeglasemalt soenevat kohta nagu ei märka.
Teoorja selle juurde oli miski sellist, et esimene tõusev lõõr peab olema mida mööda soe üles läheb ja edasi toimub loomulikul viisil gaasid liiguvad sealt kus kõige jahedam. Kuna see jahedam koht nüüd soenes, siis tuleb järgmine jahedam koht valikusse jne. Müür on nn. pioneer pliidi järgi ja laiust on natuke üle meetri. tõusev lõõr on pikuti pool kivi suurusega.

See ju tavaline pliidi soemüür.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#90

(30-04-2014, 10:29 AM)viplala Kirjutas:  See ju tavaline pliidi soemüür.
Jahh, tavaline.
Praegu on kõigi lisadega auto ka tavaline. Paarkümmend aastat tagasi tuli iga lisavidinat eraldi juurde tellida.
Vasta
#91

Suur tänu motamehele, et ta teemakohast "rahvavalgustust" ka ühes teises foorumis levitas! Olen ise mõelnud ka sinna konto teha ja asjast kirjutada, aga vahel on heagi, kui laisk oledSmile
Vasta
#92

Valentina Tereškova viimased hingetõmbed: http://www.youtube.com/watch?v=B-nek04G3jw
Valus tuli vuhises võimsalt ja isegi natuke kahju oli aretist maha lõhkuda. Seda enam, et Tereškova ehitamisest on mälus põnevad mälestused. Et asjandus laeni ei kõrguks, alustasin ca 35 cm altpoolt põrandapinda. Augu äärel urvitades ja südamikku ladudes oli kogu aeg selline tunne, äkki tuleb mõni pederast ja pistab äraBig Grin Selle augu pidin täis valama, üle 300 liitri betooni kulus.

Puhtast põlemisest räägib valge tahm:
   
Pildilt on näha, millised jamad seostuvad südamiku isoleerimisega. Mina ei ole õppinud plekksepp ja kergkruusa paigal hoidev plekk oli ka täitsa suvaline, mistõttu ta hakkas kuumenedes mängima, takistades kohati tõmmet. Näha on ka seda, et pleki ja kivide vahel olev kergkruus on kuumaga kahanenud ja allapoole vajunud. Nii et piisavalt jamasid.

Tereškova sai endale väärika asendaja:
   
Pealtnäha klassikaline Eesti pliit, nagu Veski ahjupiiblis. Päriselt siiski mitte, sest kasutatud on ka "uuendusi ja sisteemi", nagu Joosep Toots ütles. Nii näiteks on kolle V-kujuline, ribide ja lisaõhu avadega, üle ukse kulgeb valumassist tala (koldes punast kivi näha ei ole), valumassi on kasutadud ka põhjakonstruktsioonis, ukse ja praeahju vahe on tehtud ühest tükist, mis igaks juhuks on varda otsa lükitud. Sisikond on sellisest materjalist: http://www.raidkivi.ee/tooted/category/w...rke-samott Võrreldes Vene šamotiga on materjal väga hästi töödeldav. Samuti tuleb uskuda poorsuse ja niiskuseimavuse/loovutamise juttu: vette kastes kihiseb nagu limonaad, kuid peale veest välja võtmist kuivab kiiresti ära. Puuduseks on hind: suurema Vene šamotiga võrreldav 250x124x64mm kivi on 2 korda kallim. Eluea kohta ei oska vist keegi midagi öelda. Täitsa lahe on ka sama tootja mört, mis võimaldab 2...8 mm vuugipaksust, kusjuures ta ei olegi Vene mördist kallim.

Aga mis peaasi: suits hakkas õiges suunas liikuma, kuigi praegu on veel sussutamise/sissekütmise faas. Praeahju töövõime kohta ei oska hetkel midagi öelda. Praeahi oli "tasuta", nagu maast leitud, sest oli kasutusel ka Tereškova juures.

Raketi juurde tagasi tulles mainin, et praeahjus saavutasin pidevalt 150 kraadi, 200 tuli lühiajaliselt ja suure punnimisega. Seega: kui kõrvutada klassikalist pliiti ja 25 cm raketti (kolde suurus on võrreldav), siis on pliit palju funktsionaalsem: saab kahe pajaga vaaritada pluss praeahi. Rakett suudab pliidile konkurentsi pakkuda vaid köetava ruumi suuruse poolest. Ja iseloomgi on sarnane: kiirelt soojeneb, kiirelt jahtub.

Nii et mina jõudsin siis nö kapitalismist sotsialismi kaudu kapitalisminiSmile

Aga reklaami tehakse: http://www.ohtuleht.ee/589661/video-kuid...-rakettahi Postitasin ka kommentaari, viitega siinsele teemale.

Ja veelkord: mina ei ütle, et ärge raketiga katsetage, kindlasti on kohti, kus ta ennast õigustab ja oma võlu tal siiski on.
Vasta
#93

Saades inspiratsiooni netiavarustest mõtlesin, et teen veel ühe ...katsevariandi ja üritan seda kasutada ühe väiksema ruumi kütmiseks. Väliskestaks 55 liitrine õlitünn. Südameks 120 mm siseläbimõõduga paksemaseinaline raudtoru. Põlemiskolde isoleerisin totaalselt 50 mm kivivillaga. Tünnis seespool oleva katsin veel plekikihiga. Samuti vooderdasin ära tünnipõhja kuni koldetoru sai pealt samapaksult kaetud. Sinna peale valasin tulekindla segukihi. Väljuvate gaaside toru monteerisin tünni vastasserva. Kütuse toru sai tehtud natuke suurema avaga, vist 145 mm seest. Selle toru sulgemiseks õhutihedalt tegin kaane. 
Koldetoru välimine ots sai endale aga reguleeritava avakatte - saab õhu juurdeandmist regullida.
 Nii, esialgne katsetus näitas, et tünni peal, seal, kus on tõusva koldetoru ots, tõusis temperatuur suht kiiresti 400 kraadini. Olgu õeldud, et katsetus käis väljas. Suitsutoruks oli susatud 100 mm kahemeetrine venttoru. 
 Mõne aja pärast tarin selle asja ruumi sisse ja siis näeme ära, kas mõeldud kohas asi end õigustab.
 On vist suht oluline selle asja juures, et temperatuur põlemiskoldes tõuseks võimalikult kiiresti võimalikult kõrgele   - siis põletatakse  praktiliselt suurem osa kütusest ära (see peab muidugi olema ka kuiv). Netis on leida rakettahju edasiarendusi - kasutatakse suht väikse toruga isendeid, milledel on põlemiskolle kitsas aga kõrge, toru korralikult isoleeritud, seespool toru seintel veel tiivakesed, mis sunnivad tõusvas õhuvoolus sahmivad leegid pöörisesse. Küttekoldesse õhu juurdeandmiseks kasutatakse eraldi toru, mis algab kuskilt ja kulgeb piki tünniseina tulekoldesse, soojendades koldesse antavat õhku eelnevalt. Eks see mõjuta ka põlemistemperatuuri. Kui efektsiivsed need moodustised kõik on - krt seda teab, nagu isand oltsberg mainis, et selletaolist inffi on raske leida.
 Oma tööruumis oleva rakettahju "sõidutasin" kevadel välja. Sest ilmad läksid soojaks. Mõlgutan mõtet, et vist teen viimase projekti õnnestumise korral ühe teisaldatava küttekolde ehk moderniseeritud rakettahju, mida saab ratastel kenaste soovitud kohta sõidutada ning "raketitada" . Smile 


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne