[karpaadid]

Aeg läheb nii ruttu, et juba neljas aasta jookseb, ilma, et suuremat juttu oleks autost olnud.
Vahepeal tõesti auto on seisnud kauem kui peaks. Eks põhjuseid oli mitu - vahepeal teises linnas elamine, muud projektid. Aga ka natukene huvi langus, kuna pidevad õlilekked mootorist ja käigukastist tegid auto kasutamise väljaspool niisama lõbusõite üsna piiratuks. Lisaks ka esisild ei olnud kõige paremas seisus - uued õõtsad olid olemas, aga kunagi neid vahetama hakates selgus, et sellises seisus stabilisaatorvarda külge pole mõtet neid panna. Hoidsin siis silmi lahti, et äkki trehvab uus stabikavarras kunagi... 
Plaan oli aga ammu juba koostada üks täiesti uus mootor auto jaoks. Selleks doonori leidsin Soome turuplatsi sirvides. Hinda ei mäleta, aga ju siis oli piisavalt odav, et tasus organiseerimist. Mootor on 1982 Fiat Panda päritolu, sama 100GL ehk 903 kuubikuline OHV. Mõned erisused siiski on, nt puudub silindripeal väände vastu töötava mootoripadja koht jms. Lõuend oli heas seisus, palju vähem kulunud kui algselt peal olnud mootor, mis pärines ilmselt 70date algusest. Laagrid olid loomuliku kulumisega orginaal 0 mõõdud, mingeid ektsesse ega kurioosumeid mootorit osandades ei täheldanud. Seega võis edasi minna teadmisega, et seda saab probleemivabalt kasutada.
Nõnda oligi, et 2023 talvel sai plokikaas Astromotos kõik uue sisu. Omalt poolt tegin enne seda ka klassikalise vanakooli kanalite portimise ja poleerimise, mis eelmisel mootoril andis pigem häid tulemusi. Mingit jõudu sellelt 903 mootorilt on liiast oodata, aga koos A112 Abarthi väljalasketorudega tuli hääletämber parem.


Doonormootor enne osandamist.


Plokikaas ja hooratas said värskenduse.


Kastitäis uusi osi. Mootoriosad on suhteliselt laialdaselt veel saadavad, kuigi üldiselt meelepärast tootjat enam valida ei saa - tuleb võtta seda, mida on. Kolvirõngad said Kolbenschmidt, klapid ja klapisääred Freccia, laagrid Glyco. Rohkem ei mäleta. Tähendab, kui ülejäänud detaile peab otsima üle maakera kokku, siis 903 kuubikulist Fiati mootorit kasutati Fiati autopargis üsnagi muutmata kujul veel 90date lõpunigi ning varuosad on tänu sellele odavad ning veel tootmises.

Mootor sai kokku hilistalvel 2023. Praeguseks on see auto peal ja esimesed käivitusedki tehtud.



Edasi. Mis veel häiris auto juures? Juba varem mainitud esisild, mis oli pikalt unarusse jäetud. Sloveeniast leidsin uue laojäägi osa stabilisaatorvarda, mis suvel jõudis minuni. Seega sai edasi minna esisilla uuendamisega. Niisiis alla on kruvitud uus stabikavarras ja uued õõtsad järelturu täiustatud pukside ja seibidega. Käändtelgedesse sai pressitud uued laagrid - vanad olid ca 7000km läbimisega juba lõtkuga. See oli ilmselt minu viga, kuna endale üllatuseks velgi maha võttes polnud rummudel tolmukorke. Muus osas vaatan üle veel pidurisüsteemi, kuna sellel täitub või on juba täitunud 10 eluaastat. Vedrustus jääb samaks.


Üks käändtelg "pressi" all. Kuna oli olemas hüdrauliline käsipress, siis käepärastest vahenditest sai tehtud selline kolakas. Aga see on juba kasuks tulnud paljude laagrite vahetamisel.

Hetkel otsin uusi või uueväärseid veovõlle. Parempoolne oleks isegi kasutatav, kuid vasakul on tihendikummi tööpind sooneliseks kulunud.
Suurem osa töödest on tehtud, et järgmiseks kevadeks taas teedele tuua auto. Vaatasin mntstat andmeid, kas tõesti on 1 seeria 127 ainult 9tk veel registris, ja kõigil peale käesoleva on registrikanne peatatud? 1977 autodega on raske öelda, kuna võib olla nii 1 kui 2 seeria.