[Heiks]

Kuigi ma tean, et selline teema nagu Start Šosse (старт шоссе) siinsetele padu-uunikumi-meestele pinget ei pakku, võtsin siiski julguse kokku ja otsustasin postituse teha (palju neid asjalike jalgrattafoorumeid siin Eestis ikka on). Nimelt täitus nimetatud ratta näol üks mu ammusi unistusi (lapsepõlves sai kooli kehalise kasvatuse õpetaja rattast pidevalt piilumas käidud…esimene käikudega jalgratas mida ma teadsin). Piltidelt nähtav ratas siis suhteliselt autentne 1989 aasta väljalase. Puudu esisilt ja tagajooks kahjuks viskab pisut…(selles suhtes igasugune abi teretulnud, kui kellelgi midagi vedeleb kuskil).
Teema mõtte oleks aga laiem… Kas Harkovi (Kharkovi) tehase sportrattad olid tõesti esimesed käikudega jalgrattad mida siinmail võis kohata või on analoogseid lahendusi ka varem nähtud? Kui kellelgi on Start Šosse ajaloo ja erinevate tüüpide kohta mõningaid linke ja teadmisi jagada siis loeksin suure huviga… Üldse sportjalgrataste ajaloost Eestis oleks huvitav kuulda…a see võibolla on juba liiga lai teema

[Mufff]

Minu jaoks oli "Soss" viimane vene jalgratas. Ülikooli ajal kadus ta kahjuks hämaratel asjaoludel ja venna kaasabil ära. Minu jaoks oli see esimene esimese käiguvahetajaga sportratas. Samuti oli sellel taga 5 hammasratast ehk kokku 5 käiku. "Turistil" oli kokku 4 käikuja isa vanal "Sputnikul" 3 käiku. "Sossil" aga kokku 2x5=10 käiku. Sel ajal olin ma suur jalgratta ehitaja ja aretasin oma "Sossile" ette veel kolmanda hammasratta, sellise ellipsi kujulise, mida oli hea kasutada mäkketõusudel. Seega sain kokku 15 käiku. Käiguvahetus ei olnud küll nii sujuv kui tänapäeva ratastel, kuid vägev värk oli. Linnaliini Ikaruste tuules sai ka sellega sõidetud (arusaadavatel põhjustel oli lõõtsade taga parem sõita). Lisadena paigaldasin ka rihmadega pedaali-korvid, mida ostes peal ei olnud. Rehvid olid sellel ajal defitsiit ja sai vist kuidagi välja aetud isegi 21 mõõdus, pealt siledad, õhukese kummiga trekisõidu rehvid. Kusjuures nendega oli ratas oluliselt kiirem, kui tavaliste 25 mõõdus rehvidega. Lisaks müüdi sellele rattale ka maastikurehve. Varuosasid sai Tallinnas "Dünamo" poest ja kui seal iga päev käisid, siis said vajaliku asja aja jooksul kätte kah.

[indrek]

Kas Harkovi (Kharkovi) tehase sportrattad olid tõesti esimesed käikudega jalgrattad mida siinmail võis kohata või on analoogseid lahendusi ka varem nähtud?

Rummu- ning kurblikorpuse siseseid käigukaste evitati juba enne sõda, aga Eestis ei olnud need oma kõrge hinna tõttu populaarsed. Üksikuid siiski oli ning kaupluste sortimendis samuti figureerisid. Muuseas, mitmekäigulised Torpeedo-tagarummud jõudsid tootmisesse enam-vähem samaaegselt ühekäigulistega, s.t umbes 1904.

[kass]

Teema mõtte oleks aga laiem… Kas Harkovi (Kharkovi) tehase sportrattad olid tõesti esimesed käikudega jalgrattad mida siinmail võis kohata või on analoogseid lahendusi ka varem nähtud? Kui kellelgi on Start Šosse ajaloo ja erinevate tüüpide kohta mõningaid linke ja teadmisi jagada siis loeksin suure huviga… Üldse sportjalgrataste ajaloost Eestis oleks huvitav kuulda…a see võibolla on juba liiga lai teema

"Padu-uuniku-mehed" - kes ja kus need veel on? Mingi uus grupeering või nagu mingi aeg tagasi selgus, et on hulk vähetuntud ja tunnustamata tünnisauna ja vanatehnika klubisid vms...?
Teemasse "Nupuke ajalehest" kirjutasin millalgi midagi sellist:


.......
Siis on tekkinud küsimus, et millega meil tol ajal sõideti, st ilmselt 30-ndatel.. On meil olemas Heino Kase koostatud raamat 100 aastat jalgrattasporti Eestis ja ka selle järg, mida ma pole katsunud. Ega seal "raudvara" kohta eriti midagi ei leia, aga mõni fakt siiski. Sealt võib leida näiteks järgmisi väiteid...30 - ndateks oli jalgrattaspordi populaarsus langenu ja kohalikel võistlustel oli tavaliselt kümmekond võistlejat, võistlusrataste hinnad olid kuni 300 krooni ja need tuli tavaliselt esindustest ette tellida, sest pidevalt need müügis ei pruukinud olla. 17 kordne Eesti meister Endel Ruubel on meenutanud. "..arvan, et tollal oli Eestis ehk poolsada "võiduka" nime alla küündivat jalgratast, midagi meie praeguste "Turistide" plaani. Päris ehtsaid võistllusrattaid aga ainult kuni kümmekond.... Meil seevastu eranditult kinnise jooksuga rattad. Headelt firmadelt , kuid ikkagi kinnise jooksuga. ....Küllap mingid igivanad traditsioonid. Nägime küll valismaa ajakirjade piltidelt, et mujal sõideti ammusest ajast käikudega,....Ehk oli see sellest, et võistlesime enamuses lühikestel distantsidel, tõeline maanteesõit (120 km) peeti vaid korra aastas".
Konkreetselt Ruubel sõitis "Kapsi ja Co"-st ostetud Diamantiga, Elmar Priks "Esto- Muusikast" ostetud Rudgega, Georg Janson on maininud oma erkrohelist "Premieri" ja Albert Sorgi treki - Dürkoppi raami. Rudolf Tamme puhul on räägitud, kuidas ta sai endale töö eest tartu pageri Eichelmanni kuuris naela otsas rippunud "ehtsa võidusõidurata raami" (Diamant), millega veel peale sõda tegusid tegi. Samas on mainitud veel, et meie paremad kasutasid kinnist ülekannet 48 : 16. Kusagil käis läbi veel Simsoni nini, aga kas oli tava- või võistlusratas...?
Ka läti tootjate kataloogides toodud võidusõidu rattad olid käikudeta, vähemalt pole käikudega rattaid reklaamitavat näinud....

Meil mõned ennesõja sportrattad on mingil kujul Eestis säilinud, ilma käikudeta, mina tean kahte ratast (kui nad ikka on sportrattad ja enne sõda siin sõitnud?).
Mis hetkel Harkovis neid käikudega rattaid valmistama hakati, mina ei tea. Aga valmistas käikudega rattaid Novosibirskis asunud Tškalovi nimeline tehas Завод имени Чкалова (ЗиЧ), vähemalt tegi ta seda juba 1946, millal alustas ja lõpetas, ei tea. Neid rattaid olevat ka ksf! Veterani väitel Eestis müüdud. Enne sõda valmistati Moskva Jalgrattatehases sportratast GM-30, ilma käikudeta fix.
Harkovi rataste kohta tuleb otsida juttu vene foorumitest, näiteks
http://velo.borda.ru/?1-0-15-00000196-000-0-0
http://velo.borda.ru/?1-0-30-00000256-00...1331790230
ja sealt võib saada mõne viite edasi. 1960-ndate alguses vb ka varem oli Harkovis toomises V551 Tšempion (B551), ilmselt siis Sossi eelkäija.

[hyva]

Selline vägagi tuttav ratas.Kuskil 1973 1976 sai sellisega MS ehk meistersportlase norm maanteedel täidetud.Sai siis rattaga suvel samapalju sõidetud, vist isegi rohkem,kui praegu kannatab rahakott autoga sõitta.Omaette huvitavad olid muidugi igasugu sügis ja talikrossid.Olid ajad.

[oldmoped]

Kui kellelgi on Start Šosse ajaloo ja erinevate tüüpide kohta mõningaid linke ja teadmisi jagada siis loeksin suure huviga…

http://moped.ee/kataloogid/jalgrattad/ha...1-1961.pdf

http://moped.ee/kataloogid/jalgrattad/xvz-v37-1966.pdf

http://moped.ee/kataloogid/jalgrattad/hvz-v120-v37.pdf

http://moped.ee/kataloogid/jalgrattad/hv...1-1972.pdf

Reaalselt mul paberkandjal enamus mudelite omad olemas, aga pole ammu aega skaneerida olnud.
Kui sossi jookse on mõnda doonoriks vaja, siis neid mul ka terve kuhi, kust hulgast valida.

[Heiks]

Tänan värvikate muljete ja äärmiselt huvitavate ajaloo absatside eest… Nii, et käikudega jalgrattad pole üldse nii uus teema, seda ma tegelikult ka kahtlustasin… Sportjalgrataste temaatikast innustatuna ostsin endale nüüd Aavo Pikkuuse raamatu „Kurat rattasadulas“. Algus on igaljuhul põnev… Mõnigaid lõike raamatust on tutvustatud ka vähe kollasemas meedias: http://www.delfi.ee/teemalehed/aavo-pikkuus
Tagajooksust olen väga huvitet…Võtan ühendust.

[Heiks]

Tere taas

Kuigi aretan oma Start Šossed pigem pühapäeva rattaks tegin seekord vähe kiiremat sõitu Reedel ja ega õnnetus ei lasknudki ennast kaua oodata. Suurel kiirusel purunes tagarattal kodar, seejärel kumm ja tagatippuks tõmbas velg ennast taas kõveraks, kuigi olin asjad enne õigeks timminud.
Tagajooksu rehv on üldse mul selline paras närakas, sestap mõtlesin, et uurin spetsialistide käest kuna endal säärase sport rattaga vähe kogemust, et kas Start Šossele lähevad ainult liimitavad rehvid või püsivad kuidagi peal ja ilma õhukummita sellised rehvid: http://fixussport.ee/index.php?id=335&pid=154
Ma muidugi ei tea, et kas sisekumm ja õhukumm on siinkohal samad mõisted?
Hea oleks kollase triibuga, et Start šossele omane välimus säiliks.

[IIIFFFAR]

Pärnu "Tolmetexi" platsi ääres nägin reedel üht "Šosseedi" rapet vedelemas. Kollase "Erki Spordi"bussi lähistel kui huvitab.

[pannkook]

tee omale sossi kumm kõigepealt selgeks, siis saad edasi rääkikda!

[Soobel]

Sisekummita rehv peaks olema tubeless. Sellised on rattaspordis täiesti liikvel. Sossel käib hoopis torukujuline liimitav "tubular" kumm ja needki on täiesti tootmises ja kasutamises. Kas neil ka õhukumm sees on või ei ole, polegi nii tähtis, sest seda ei parandata enam niikuinii. Vene ajal parandati küll: lõigati välimine kumm kääridega lõhki ja lapiti sisekumm ära. Siis õmmeldi välimine kumm jälle kokku. Ei kujuta ette, kuidas kummi kuju niimoodi säilis, loogika ütleb, et suure tõenäosusega sai kummi niimoodi kuskilt roti allaneelanud ussi kujuliseks ja ta hakkas sõites põnnama. Kas vist oli vene tubularil koguni punktiiriga lõikamisjoon märgitud sisemisele perimeetrile?

[Veteran]

[quote='Soobel' pid='285960' dateline='1341135435']
Sisekummita rehv peaks olema tubeless. Sellised on rattaspordis täiesti liikvel. Sossel käib hoopis torukujuline liimitav "tubular" kumm ja needki on täiesti tootmises ja kasutamises. Kas neil ka õhukumm sees on või ei ole, polegi nii tähtis, sest seda ei parandata enam niikuinii. Vene ajal parandati küll: lõigati välimine kumm kääridega lõhki ja lapiti sisekumm ära. Siis õmmeldi välimine kumm jälle kokku. Ei kujuta ette, kuidas kummi kuju niimoodi säilis, loogika ütleb, et suure tõenäosusega sai kummi niimoodi kuskilt roti allaneelanud ussi kujuliseks ja ta hakkas sõites põnnama. Kas vist oli vene tubularil koguni punktiiriga lõikamisjoon märgitud sisemisele perimeetrile?
[/quote

Lõhkilõikamisest pole kuulnud... Remont kõis nii, et kõigepealt kakuti lahti põhjapael, mille all olev õmblus harutati lahti ning nii saadi sisekummile ligi. Torkekoht leiti loomulikult veetünnis enne üles...Ega pärast aru ei saanud, kus oli paranduskoht.

Võidukatest veel niipalju, et selle sossi mingi aste eespool olid V- 55, esimene 10-ne käiguline, Uuel rattal olid ektsentrikutega rataste kinnitus, V- 54 olid veel liblikmutrid . V- 55 tehti 55-nda aasta rahutuuriks. Sellel olid käiguvahetuslingid lenksu otstes, kuid see värk ja suur mugavus ei õigustanud end. Sõitjad kasutasid siis V-54 raamitoru küljes olevat käigu" kangi". Neid tuli siis kahelt rattalt "laenata", sest V-54 esimene käiguvaheti kang oli hammasrataste juures.

" Ustroistvo i remont velosipedov " 1956 mainib veel, et V- 54 tehti 1951.a mitmepäevasõidu Moskva- Harkov- Moskva tarbeks.
Enne V-54 oli V-53, kolmekäiguline. ühe rullikuga käiguvahetajaga, mille juurde läks kaks trossi. Jutt oli, et tugevama külgtuulega ei püsinud käik sees , Nii suur oli see plekist jurakas. See oli ka mu esimene võidukas, kuid ma ehitasin selle kohe 8 käiguliseks.
Selle ratta sadula kinnituspolt oli eespool sadulatoru, mitte taga, nagu oleme harjunud nägema. See oli suureks plussiks, kui see raam hiljem tandemi esiotsa raamiks sai - sadula taha sai teise raami poole mineva toru keevitada!

[zxr]

Vähe sellest et nöuka-ajal sossi-kumme parandati.
Me tegime enne löuna-laagrisse minekut valmis topelt-rehvid.
Asi nägi välja nii,et sees oli 22mm sile trekirehv ja mantliks sobis 27 mm maanteerehv,mis oli eelnevalt tagantpoolt keskelt lahti löigatud ja siselohv eemaldatud.
Kokkuömblemine oli pikk ja vaevarikas tegevus..
Kapron-niidiga sai kinni ömmeldud.Kuid väga raske rehv oli,kuigi sai vähe vastupidavam.

[Heiks]

Vahepeal on minu majapidamisse veel igasugu Start Šosse kola jõudnud.
Alumine raam aastast 1990 ja ülemine 1982. Kes teab, vahest saab neist ühe liikurmasina kokku...