Rehvid/kummid (kogemused)
#1
Valin autole rehve (15").
Valik lai ja silmeesine juba kirju.
Ootan kogemusi.

Kirjuta:

Bränd/mudel,
pos./neg. kogemus,
kuulnud/ise kogenud.

Minu esialgne valik:
Bridgestone (Ecopia EP150, Turanza ER300, T001),
Continental (Eco Contact 3, Contact 5, Premium Contact, Contact 2, Contact 5),
Hankook (Ventus Prime, Prime 2),
Michelin (Energy Saver),
Nokian (i3, H, V)
Yokohama (A.drive, C.drive)

Tänud
Vasta
#2
ma võiks Pirelli Carwingide kohta öelda ainult kiidusõnu. 3 talve olid all ja pidamine jääl super, võrreldes nt taastatud vallaidega. muude kohta ei oska öelda miskit
Veel pole maha löödud
Vasta
#3
Nagu aru saan, siis valid suverehve? Michelin energi saver on hea.
Talvekatest kindlasti soovitan nokian kakkapelitta 4 ja 5 ning goodyear extreem grip kui jääl pidamine on oluline. Kui naaste ei soovi siis dunlop graspic oli vist see mudel kus on klaaskiud sees mis parandab lamelli pidamist jääl tunduvalt
Vasta
#4

Arvestades praegust Eesti liikluspoliitikat (90km/h - 1 = kolonn, ehk "uimerdamine elunormiks!" ), siis pole erinevatel rehvidel mingit vahet: isegi kõige saastamad protikad suudavad autot 90 km/h märjal teel hoida.

Mina olen aastaid nii teinud, et sügise lõpus panen alla mingid suvakad protitud naeltega talvekad (talvel kuluvad vaid naelad) - kevadel teed tõmbeka, või kakud naelad välja - suvel sõidad ilma naelteta talvekatega, millel on veel palju mustrit - sügisel uuele ringile: nii on minimaalse raha eest talvel värsked naelad, ning suvel palju mustrit - ehk Eestis 89 km/h kolonnides venimiseks polegi rohkemat vaja.

Kui aga taga ajada "ülimatest ülimat" rehvi, siis võiks pilgu heita mistahes autoajakirjale - aga paljud meist ikka Saksamaa piiranguteta kiirteedel kihutamas käivad.

Vasta
#5
Härrad siin räägivad ainult pidamisest asfaldil, aga maamehele on ehk sama oluline ka vastupidavus auklikul teel. Ei ole kursis praeguste Nokia rehvidega, aga näiteks 10a tagasi ei kannatanud Nokiad trepilist kruusateed üldse. Kes ostsid, neil olid "munadega" rehvid varsti aia ääres virnas. Pidamise kohta ei öeldud ühtegi halba sõna.
Seevastu kõvaduse etalonina olen kuulnud välja toodavat Michelini. Et sõida kasvõi autol sillad alt ära, rehv ei sopistu ega lõhke. Ka Goodyear olla pea sama hea. Ka protekteerimisega tegelevad ettevõtted pidid alusena just neid marke eelistama. Ei ole pärast mingit jama karta.
See ei ole mingi teaduslik uurimus vaid küla pealt kokku korjatud jutud. Targemad võivad kinnitada või ümber lükata.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#6
Hankook Ventus v12 evo (komplimendid Hankooki turundusosakonna brändimeistritele) - veidi pehme segu ehk, sõidan teist suve ja näis kas järgmine aasta kannatabki alla panna. See-eest peaks hästi pidama. Aga muidu tip-top rehvid, katki pole läinud, auto püsib tee peal, ristmikel keerab kuhu vaja jne.

Ma olen enda pealt märganud, et iga paari aasta tagant uurin mingeid rehviteste ja lasen ennast kaasa haarata sellest, kas keegi autoajakirjanik pidas üht rehvi äärmuslikes tingimustes veidi vedelaks või teist veidi paremini suunahoidvaks. Tegelikult ma sõidan ju täiesti normaalsetes tingimustes, asfalteeritud teedel suhteliselt väikestel kiirustel ja ausalt öelda (kui just rehv väga suur lärmi ei tee) siis suverehvide puhul vahet pole mis seal all veereb. Sest rehvide ostmise vahel mul küll meelde ei tule, mis rehvid parasjagu kasutusel on.
Vasta
#7
sõidan aastaringselt pinnaseteel ja kruusal (või talvel lumel), hooldamata maanteel, lakutud maanteel ja tallinna linnas. igatsugu susse on pruugitud. ei ole tavaliikluses aru saand, et neil mingit erilist vahet oleks. täitsa ükskõik, mida alla topid. vabalt võib ka teiste ää põlatud pastlaid utiilihunnikust võtta.
aga näituseks talvel järvejääl kiiremaid ringe tehes on vahe väga suur.
Vasta
#8
Millegipärast räägitakse ainult asfaldist, kuid meil on (eriti maal toimetajatel) tarvis läbida märgataval hulgal kruusateid, mõnel mehel isegi pinnasteid. Ning siin ei maksa maanteeomadused palju.

Minu kogemus ütleb, et kui liikluses toimetada terve mõistuse ja LE kombinatsioonis (pikivahe, lubatud kiirused), siis ei ole suvel asfaldil üldse vahet, millega veereda. Kruusal peaks mustril olema piki ja ristsoont ja pinnasel ilma ristsoonteta juba ei liigu-peatu.

Mis muidugi ei takista mind rehviteste seiramastWink

Talvel on eritingimused ja siis see muidugi ei päde. Kes Euroopa kiirteeel paugutamas ei käi, saab täitsa kenasti hakkama ühe rehvijooksuga aastas - ostab talve eel uued rehvid (ükskõik, kas lamellid või naastud) sõidab talve ära, sõidab suve ära ja siis müüb maha ning ostab järgmised. Sest suvekuuma saanud lamell talvel ei pea (sõita ju saab, kuid rehv ei hammusta enam kuigi hästi) ja naastudeta "naastrehv" on talveks enda petmine.

Kes aga meil või Euroopas paugutada tahab, peab üsna hoolega jälgima rehvide kiirusklasse. Meie oludesse mõeldud talverehvidel (mis peavad ja veavad) kipub see olema vähevõitu... Ning kiirteel termilisest ülekoormusest lõhkev rehv kiire sõidu kogemuseta eestlase juhitava auto all on küll viimane asi, millest teada tahaks...
Vasta
#9
Mina valin küll rehve rahakoti järgi, mitte mingi brändi või testivõidu alusel. Kui raha rohkem, luban endale mõne testivõitja, kui vähem, käib Nankang ka. Ja pole selles viimases pidanud pettuma, paljude üllatuseks. Meil eestis ju kiirused na pisikesed , et kui eeskirju järgida, on Vallaistki piisavalt. Iseasi on talverehviga. Mõningad mudelid ei kannata kahte talve välja. Teisel talvel muutuvad libedaks.Barum näiteks. Kui alla paned, pead suvel rihmaks ajama, saad talve jälle uue rehviga põristada. See libedaks muutumine on muidugi suhteline mõiste. Maanteel ei anna ehk nii tundagi, kuid kui siin mägieestis mööda metsavahesid ronida, vahel jääb vajaka midagi.
Vasta
#10
Mul ei ole bemmile uusi kumme vaja, küll aga mõnele vanale kaherattalisele. Ja vaja oleks vanaaegse väljanägemisega uusi 19x3,75 või 19x4 rehve. Heidenau omad ei ole nagu rahakotile vastavad, üks tükk maksab 137€. Kas on kellelgi kogemusi selliste rehvide otsimisel. Vene omad ei sobi ja kallid ka ei sobi. Muidugi, osa vanatehnika taastajaid on seisukohal, et kui ikka raha ei ole, siis ei maksa restaureerimisega tegeleda.
Vasta
#11
(30-08-2012, 08:44 AM)sass Kirjutas: Muidugi, osa vanatehnika taastajaid on seisukohal, et kui ikka raha ei ole, siis ei maksa restaureerimisega tegeleda.

No tuleks siis üle vaadata,palju need taastajad siis ise taastand on,kes nii räägivad..Big Grin
Vasta
#12
(30-08-2012, 08:44 AM)sass Kirjutas: Mul ei ole bemmile uusi kumme vaja, küll aga mõnele vanale kaherattalisele. Ja vaja oleks vanaaegse väljanägemisega uusi 19x3,75 või 19x4 rehve. Heidenau omad ei ole nagu rahakotile vastavad, üks tükk maksab 137€. Kas on kellelgi kogemusi selliste rehvide otsimisel. Vene omad ei sobi ja kallid ka ei sobi. Muidugi, osa vanatehnika taastajaid on seisukohal, et kui ikka raha ei ole, siis ei maksa restaureerimisega tegeleda.

Kas see selle teema jutt otseselt on, aga...
Eks ikka Mitas firma poole tuleb siis vaadata, saab neid ka Eesti firmadest
http://www.mitasreifen.de/
3,75 polnud vist üldse tollal kasutusel? Paljudel suurematel tsiklitel olid 3,5" rehvid, vähemal määrel vast ka siis 4,0". Nagu võib arvata, siis Horexile otsid?
Ja see viidatud saksa lehe hind on ka selgelt liiga rammus, võimalik neid ikka odavamalt soetada.

Vasta
#13
(30-08-2012, 10:11 AM)kass Kirjutas: Eks ikka Mitas firma poole tuleb siis vaadata, saab neid ka Eesti firmadest
http://www.mitasreifen.de
See Mitas ei ole ju nii vana firma??? Vanadest on alles vist ainult Heidenau ja Michelin. Barum vist oli ka enne sõda olemas?
Vasta
#14
(30-08-2012, 11:25 AM)sass Kirjutas:
(30-08-2012, 10:11 AM)kass Kirjutas: Eks ikka Mitas firma poole tuleb siis vaadata, saab neid ka Eesti firmadest
http://www.mitasreifen.de
See Mitas ei ole ju nii vana firma??? Vanadest on alles vist ainult Heidenau ja Michelin. Barum vist oli ka enne sõda olemas?

Aga milleks see firma nii vana peab olema? Rehvid on ka vanadel firmadel nagunii tänasel päeval valmistatud. Originaal suruõhku Sul ka pole enam võtta, isegi nõuka-aegset õhku Kesk-Eestis pole eriti enam saada, Teil Ida-Virumaal veel veidi leiab ja tuuakse kindlasti ka Venemaalt üle piiri salaja tühjade bensiinipaakide sees...
Barum ongi otsapidi Mitas justkui või vastupidi? Kui tahad soodsa hinnaga, siis hiinlased teevad odavaid tsiklirehve, Hiina on väga vana kultuurmaa, need peaksid ehk sobima? Rolleyes

Vasta
#15
(30-08-2012, 12:13 PM)kass Kirjutas: Aga milleks see firma nii vana peab olema? ...
Barum ongi otsapidi Mitas justkui või vastupidi? Kui tahad soodsa hinnaga, siis hiinlased teevad odavaid tsiklirehve, Hiina on väga vana kultuurmaa, need peaksid ehk sobima? Rolleyes
Sul võib muidugi õigus olla. Vanasõidukile tahaks siiski panna ajastule vastavad rehvid ja Saksamaal 70 aastat tagsi toodetud tsiklile tundub olema sobimatu Hiina rehvide paigaldamine. Samuti ei paneks ma vanasõidukile plastist peeglit, isegi siis, kui see on üle kroomitud. Maitse asi muidugi. Ma kujutan ette , et kui korüfeed (Karu Märt näiteks) sellist tsiklit hindama hakkavad, siis naeravad nad ennast kohapeal surnuks. Urmas ehk peab kiirabi tulekuni vastu.
Vasta
#16
Sellega on nii nagu ikka - kui tahad häid ja odavaid, siis tuleb osta 2 erinevat komplekti rehve, ühed odavad ja teised head, algupärased "trellebori lohvid ja engleberti rehvid"!
Aga fakt on, et eesti vanatsiklitel on mitase rehvid "ülimasslevinud", ka "seibitäpsusega" taastajate tsiklitel ja märdid ja urmased ümisevad neid nähes rahulolevalt - tass ist Mitas, seer kutt! Cool
Mitase peaks saama mingi 30.-/tk, +/-...
Vasta
#17
Kui Mitas sobib , siis ongi sehr gut!. Mina ei oleks oma peaga Mitast pannud, kartsin ,et ei ole kohane.
Vasta
#18
jagan meeldivat kogemust:
"koonerdasin" 2013 sügisel argikulgurile rehve ostes ja soetasin esimest korda suveks Vallai protekteeritud rehvid. Lihtsalt ette nähtud 225/45/17 mõõdu puhul olid mulle vastuvõetavate tootjate/mudelite hinnanumbrid kõik kolmekohalised ja selline hinnaskaala tundus mulle kui 15" rehvide hindadega harjunule kuidagi vildakas.

2015 juunis turritas ühe rehvi siseküljelt välja turvis. Rehvikoja hinnang oli, et tegemist on tootmispraagiga. Ostutshekki mul ei olnud ja mulle rehvid müünud töökodagi lõpetas hiljaaegu tegevuse ehk siis see suund oli minu jaoks "sõbralik tupik". Helistasin Vallaisse, kirjeldasin loo ära ning sain soovituse minna ja rehv Tutermaal (mulle lähim müügipunkt, kus sobiv suurus laos) uue vastu vahetada. Nii ka tegin.

ehk siis igati tarbijasõbralik suhtumine. Jõudsin enne "ehku peale" Vallai poole pöördumist juba välja valida sobivad uued rehvid ning kui poleks kodumaise tootja suhtumine mulle nii tehniliselt kui emotsionaalselt hästi sobiv, kulgeks igapäevasõiduk Bridgestonedel. Jätkan aga Vallaidega kulgemist ning uuendan lisaks garantiikorras saadud rehvile ka tema paarilise.
(oma talvisele pideva nelikveoga argikulguri all ma hetkel siiski protirehvi ei näe - pidev kahesillavedu tahab identse alusega identseid rehve ning vaikimisi protikumm seda eeldust ju ei täida. Vähemalt selline kogemus on mul olemas)

ehk siis tsiteeriksin mulle meeldivat kuldset lauset: "hea tarnija indikaatoriks ei ole mitte probleemide puudumine vaid see, kui probleemidega hästi tegeletakse". Igatahes meeldiv kogemus.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#19
Näide sellest, kuidas rehvidest viimase püüdmine halvemal juhul lõppeb.

[Pilt: 6773877t1h1256.jpg]

Kogu lugu: http://tartu.postimees.ee/4143055/tartum...ge=6773877

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#20
(12-06-2017, 15:23 PM)Aspelund Kirjutas: Näide sellest, kuidas rehvidest viimase püüdmine halvemal juhul lõppeb.

Ei süüdistaks rehve, olgu nii siledad kui tahes. Pigem võeti mõistusest viimast, olgugi et seda niigi vähe...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne