Sportratas Wanderer, 1929, nagu ühes teises teemas teadjamad rääkisid.
#1

Vahetas siis see ratas omanikku. Esmapilgul paistis nagu täielikult tehasejuppidega komplekteeritud. Ostes selgus, et porilauad erinevad: esimene täis ümmargune, tagumine kandiliste äärtega. Esimene ilmselt pole originaal, kuna on kahvli vahele surutud nii, et ääred kahvli juures kitsamad. Tehases löödud kitsaskohta porilaual ei ole. Veljed on olnud nikeldatud, aga üle värvitud. Ja imelikuks teeb asja see, et porilaudadel ja velgedel on ühesugune hõbedastest ja sinistest joontest triibustik, mida pole tõmmanud külasepp. Kuna kahvel on kõhu alla sõidetud, tekkis mõte, et äkki on sellega juba enne sõda korralik käbla pandud nii et esiporilaud sodi ja siis on asi lastud mõne väiketootja töökojas ära remontida ja seal on ka triibud veetud porilaudadele ja velgedele, veljed üle värvitud?

Nii ta välja näeb:
[Pilt: 576852_502461916447785_2010718830_n.jpg]

Tehasesilt:
[Pilt: 561493_502461809781129_938195581_n.jpg]

Ülevärvitud nikeldatud velg. Esmapilgul paistsid veljed ühesugused.
[Pilt: 251418_502461483114495_1345072393_n.jpg]

Esirumm, jämeda võlliga. Märki ei leind, aga on veel sodine - midagi võib veel välja tulla:
[Pilt: 260165_502461516447825_1486439249_n.jpg]

Tagaporilaud ja helkur. Helkur pole ilmselt originaal, aga ka mitte veneaegne.
[Pilt: 393296_502461559781154_1007018353_n.jpg]

Mingi sinine jura raamil. Paistab, et pole originaal, kuna on peenikesest sinisest jutist üle võõbatud.
[Pilt: 534391_502461576447819_811985874_n.jpg]

Tehases tõmmatud jutid tagahargil:
[Pilt: 314229_502461836447793_146972779_n.jpg]

Pedaalid, külasepa tehtud kummidega. Kumb originaal võiks olla?
[Pilt: 285426_502461656447811_1252854302_n.jpg]

Ketiratas. Mitte vända, vaid keskjooksu võlli küljes.
[Pilt: 377804_502461879781122_1119451404_n.jpg]

Tagarumm.
[Pilt: 424654_502461853114458_1133986069_n.jpg]

Piduritõmme.
[Pilt: 262884_502461673114476_882804152_n.jpg]

S - kodarad. F&S ? Paistab ka kahvel, mis on alt otsast nikeldatud.
[Pilt: 251573_502461639781146_1854445331_n.jpg]

Koht kus on olnud tempelpidur. Kahvlil ärakäiv messing-kroon, mis on nikeldatud.
[Pilt: 539539_502461739781136_1528028267_n.jpg]

Äkki spetsid oskavad midagi arvata, eeskätt neist porilaudadest ja velgedest. Mäletan ammu nähtud Wandererist, et mingine silt peaks tal ka tagaporilaual olema. Kellelgi mingeid puuduolevaid juppe ei leidu? Näiteks esipidurivärki või pedaalile paarilist? Mis pedaalikummid seal olema peaks? Tavalised kolmnurkmustriga?
Vasta
#2

Tore ratas! Ei ole küll teadjam, aga sportrattaga sel Wandereril midagi pistmist pole, vb ainult niipalju, et on tehases või kaupluses kunagi mõne sportlikuma Wandereri lähedusse sattunud.
Niimoodi piltide järgi ka midagi nende porilaudade ja velgede kohta kosta ei julge. Oli ka minul kunagi huvi selle ajajärgu Wandereride vastu, oli natuke ka kraami aga andsin teisele huvilisele. On olemas saksa kataloogikoopia mingist aastast, ei mäleta täpselt, kas oli 1928 ehk, õhtul katsun otsida. Ega seal midagi suurt tarkust ammutada pole aga meeleoluks ikka.
Vasta
#3

Ma oma jaoks defineerisin ta sportrattaks küürakil sõiduasendi, tagurpidi lenksu ja suure hammasratta järgi. Vaheta vaid tagahammasratas tavalise 18-19 hambase vastu ja mine võistlema. Ilmselt mõtlesid võidusõiduratast, seda ta tõesti ei ole.

Aga kuidagiviisi võiks neil püstise sõiduasendi ja ülespidi lenksuga herrenrad'idel ja küürakil sõiduasendiga ratastel vahet teha, sellest ma ka selle "sportratta" välja pakkusin.
Vasta
#4

Kodarad võiksid olla pigem saare tehase omad, igatahes mitte F&S. Ja ketiratas käib ikka vända külge, mitte kurblivõlli külge (kui seal just midagi pole lagunenud või leiutatud. Olid Wandererid küll sini-hõbedase triibustusega aga piltide ja jutu järgi pakuks ka, et seda ratast on millalgi kusagil kapremonditud.

(10-09-2012, 14:31 PM)Soobel Kirjutas:  Ma oma jaoks defineerisin ta sportrattaks küürakil sõiduasendi, tagurpidi lenksu ja suure hammasratta järgi. Vaheta vaid tagahammasratas tavalise 18-19 hambase vastu ja mine võistlema. Ilmselt mõtlesid võidusõiduratast, seda ta tõesti ei ole.

Aga kuidagiviisi võiks neil püstise sõiduasendi ja ülespidi lenksuga herrenrad'idel ja küürakil sõiduasendiga ratastel vahet teha, sellest ma ka selle "sportratta" välja pakkusin.

Kõige tavalisem ülimasslademetestoodetud.... meeste (herrade, tegelikult rohkem töölis-talupoegade) jalgratas. Iseenesest ei ole tõesti midagi eriti juurde vaja, et tekitada tavarattast mingi "sport-modell". Võistlusrattad, isegi ainult igasugused "halbrennerid" on juba hoopis teine tera.

Kusagil eesti kataloogides, kas ehk Lier&Rossbaumi kaubamaja omades? on ka meil sel ajal (ca 28,9) müüdud Wandererid sees, jällegi, ega sealt suurt midagi, aga ikkagi...
Vasta
#5

(10-09-2012, 14:33 PM)kass Kirjutas:  Kusagil eesti kataloogides, kas ehk Lier&Rossbaumi kaubamaja omades? on ka meil sel ajal (ca 28,9) müüdud Wandererid sees, jällegi, ega sealt suurt midagi, aga ikkagi...

Minu erakogus on olemas 1928.a. Wanderer, esmapilgul identne või peaaegu identne selle rattaga.

Algsed on raam, vändad, ketiratas, üks pedaal, sildid, porilauad, leistang, osa sadulast. Rattad valed. Ülepintseldatud siniseks, võib-olla tuleb selle alt välja algne värv koos kaunistustega. Esiporilaud ei ulatu ajastule omaselt kahvlist ettepoole.

Ksf! Kass ja vast ka Soobel peaksid olema seda ratast näinud.

Usun, et kõnesoleva 1929.a. Wandereri juures on esiporilaud vahetatud. Samuti usun, et mingis väikeses värkstoas on ratas üle värvitud ning ka triibud on tehtud sealsamas.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Valdo Wandereri olen ilmselt näinud aga ei ole tähelepanu pööranud. Esiporikas pole jah õige sellel rattal, tagaporikast ei saa pildilt aru. Samas nendel messingsildiga Wandereridel olid täiesti ettepoole kahvlit ulatuvad esiporilauad olemas. Valdo Wanderer siis ilmselt mõneti vanem väljalase.

Minu poolt loodud jumalik wandereriaineline taies Türi esimesel vanatehnikanäitusel, foto tsiklitalli albumist Smile
[Pilt: P1013415.jpg]
Vasta
#7

(10-09-2012, 14:55 PM)kass Kirjutas:  Valdo Wanderer siis ilmselt mõneti vanem väljalase.

Eks 1920ndate teine pool oli üleminekuaeg, mil osad rattad valmistati veel vanamoodsalt lühikeste porilaudadega, osa aga juba vast uuetüübiliste ette välja ulatuvate porilaudadega. On väga tõenäoline, et pandi külge need porilauad, mis laos parajasti olid, st kahte varianti võidi valmistada paralleelselt.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Vaatasin siis paberikraami. Tõesti, Lier&Rossbaum on Wandereriga tegelenud pikka aega, 1923 ja 1926 on Wandereri meestemudeleid nimetatud mudeliteks Nr1. ja Nr.2 (tühiste erinevustega), 1927/28 ja 1932 kataloogis aga mudeliks Nr.8. Midagi asjalikku peale ümmarguse jutu ja "... suur kena ketiratas, tüür alla või ülesse painutatud.." pole, väike informatsioonitu pildike ka ligi.
Samas saksa 1928 aasta Wandereri reklaamkataloogis on nn tavameestekate mudelinumbrid jätkuvalt Nr.1, Tourenrad , Nr.2, Tourenrad ja veel Nr.10, Starkes Touren- und Geschäftsrad. Piltidel näiteks on mudelil Nr.2 esiporikas ettepoole kahvlit ulatuv ja esipidur veljele (nn inglise tüüpi), teistel lühike porikas ja rehvle mõjuv tempelpidur. Triibutusest on seal paraku ainult rohelisest jutist lugeda, hiljem, ca 1937 kataloogis oli ka sini-hõbedasest (või oli valgest?) topelttriibust osade mudelite puhul juttu. Kodarate kohta kipuvad kirjutama, et Nr.1 ja Nr.2 on topelt-tõmmatud kodaratega, mina neid saksa jalgrataste ratastel pole juhtunud küll nägema. Juttu on seal veel, paraku saksa keeles ja väikeses kirjas ja lisaks veel see saksa raamatu- ja eesti elutõe kokkusobimatus ka veel.
Vasta
#9

Jah, Tourenrad jääb Rennradile ja Halbrennerile alla küll. Olen kuulnud ka sellist sõnavärdjat nagu "Turismijalgratas." Sini-hõbedase või sinivalge triibutuse koha pealt võin saksa keelega aidata: weiss (wei13 (selline kokkukirjutatud 13 sarnane saksa tugev ess) on valge, aga hõbedane peaks silber olema.
See tsiklitallis pildistet Wandereri büst viis mind veel ühele mõttele, kui sellel on originaalvelg. Nimelt võib minu oma velje keskmine triibutus originaal olla, aga võimalik, et näiteks velje ääred on kärna läinud ja ettevõtlik rattaomanik on ääred lihtsalt üle värvinud nii, et kesktriip on alles jäänud. Peaks kohe lähemalt uurima minema.
Vasta
#10

Värvusi mõistan ka mina saksa keelest hädapärast tõlkida, lihtsalt pole meeles, mis seal 37-nda aasta kataloogis kirjutati, roheline triip oli ka seal kataloogis lihtsamatel ratastel kasutusel.
Wandereri büstil oli all suvaline esiratas millel selle konkreetse või ka üldse wandereridega pistmist ei tohiks olla. Kui Sul on esirattal "jäme võll", siis tõenäoliselt on originaalrumm, kuju on ka justkui wandererilik, 30-ndatel olid ka W-ga märgistatud. Teema wandereri triibud tunduvad justkui liiga rammusad, et originaalid olla, seda enam, et saksa 28-nda aasta kataloog sini-valget triipu ei maini.

Turismiratas võiks olla eesti keeles midagi taolist nagu Valdo Erenpreis või minu Liperts Nr.5. Need siis läti toodang, kuidas lätlased neid ise nimetavad, ei tea, kataloogides ei ole neid näinud aga Janis nimetab neid "velosiped dlja turizma" või umbes nii. Sakslastel võiks see turismiratas olla ehk siis midagi halbrenneri kanti. Lisaks on neil veel see sportmudeli liigitus, millel midagi eriti sportlikku tegelikult pole. Ja siis see tourenrad või kuidas see oligi, mida see peale "tuuriratta" peaks tähendama või kuidas seda süüakse, ei mina tea.
Vasta
#11

Neile, kes räägivad, et ketiratas käib ikka vända, mitte võlli külge.
[Pilt: 163548_613459138681395_969415993_n.jpg]

Pedaalid:
[Pilt: 733919_613458992014743_883076021_n.jpg]

Tea, mille oma see Made in England olla võiks? Kui kellelgi selline pedaal puudu on ja mõni Wandereri oma (selline, nagu see alumine) üle on, saab vahetust teha.

Läheb triibutõmbamiseks:
[Pilt: 379869_613459132014729_1214946886_n.jpg]

Ahjaa, kui kellelgi W lenksukäepidemeid peaks leiduma, oleksin huvitet.
Vasta
#12

Triibutõmbamine toime pandud.

[Pilt: 391114_613812938646015_2118856532_n.jpg]

[Pilt: 935187_613812941979348_1892040334_n.jpg]
Vasta
#13

[quote='Soobel' pid='309446' dateline='1366623409']
Triibutõmbamine toime pandud.

Väga kena!
Kuidas see triibutamine täpselt toimus ja mis otstarve nööril oli?
Jälgin põnevusega.

Diagnoos: ahvivaimustus. Sümptomid: põhjendamatu optimism.
Vasta
#14

Niidid tõmbasin pingule nende kohtade kõrvale, kuhu pidid jooned tulema. Hakkasin siis Humbroli 0-pintsliga niidi kõrval minema. Mida vedelam ja paremini kattev värv on, seda pikema jupi triipu ühe tõmbega saab. Alu triipude juures proovisin algul 4cm kaupa, aga tõmbe lõpus alu hõrenes totakalt, sestap pärast ei lasknud pintslil liiga tühjaks vajuda, kastsin tihedamini. Üks nipp muidugi on pintsli selle külje, mille raami vastu paned, vastu värvinõu äärt tühjakspühkimine - vastasel korral tekitab ta raami vasta pannes suure läraka.
Need triibud said suht kohmakad, üle 1mm laiad. Kuskil räägiti, et on veel 00 ja 000 eriti kitsaid pintsleid olemas, lisaks veel spets pika peene tutiga triibutõmbe pintslid. Ise ei kujuta ette, kuidas veel sellisega tõmmata oleks - toru pind ju kumer ja pintsli tutt lõdva ja ebatäpne. Et mis siis saab, kui see veel pikem ja lõdvem oleks.
Vasta
#15

Kitsaste triipude tõmbamisel kasutan joonsulge.

Tervitab Veteran.
Vasta
#16

Taas sõidus siis.
[Pilt: 15231_616103155083660_947734892_n.jpg]

[Pilt: 302054_616097285084247_2016424933_n.jpg]

[Pilt: 62669_616097275084248_847118724_n.jpg]

Rattad pole veel küll tema omad ja sadul ka veel puhastamata ja poleerimata.

Endiselt olen avatud pakkumistele käepidemete osas (24mm)

Ja adekvaatset sadulaposti pole ma temale leidnud. Kas 24mm sadulaposte ka tänapäeval tehakse-müüakse? Originaal on liiga lühike ja sõitmine sellega on paras piin.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne