Kas ostaksid endale elektriauto?
#61
(01-11-2012, 14:41 PM)olli Kirjutas: Mu teada autonoomsed gaasil/diislil tööavad kütteseadmed ....

Odot, ma nüüd vist hästi ei saanud aru. Elektriautole?
Vasta
#62
(01-11-2012, 14:45 PM)olevtoom Kirjutas:
(01-11-2012, 14:41 PM)olli Kirjutas: Mu teada autonoomsed gaasil/diislil tööavad kütteseadmed ....
Odot, ma nüüd vist hästi ei saanud aru. Elektriautole?

Miks mitte? Kodu Sa ju ka elektriga ei küta, sest on otstarbekamaid/soodsamaid võimalusi.
Vasta
#63
(01-11-2012, 14:37 PM)jurka Kirjutas: Selleks ,et seda Mitsubishi p ......t niipaljugi sooojaks saada ,et ilma kinnasteta sõita saaks.Selleks ,et märgade riietega autosse istudes klaasid puhtaks saada.Selleks ,et lubjavilte ei peaks kasutama ...
Selle sügise kogemus näitab ,et kui ÜHTE nendest tingimustest NATUKENEGI tahad on reaaalselt läbitav km hulk 40 km maanteesõitu + 20-22 km linnas törtsutamist ja siis jääb koju jõudes alla 10 km varuks.
...

Nagu ma aru saan, on meie hulgas keegi kapist välja tulnud?

Mulle piisaks sellisest läbisõidust küll, jääks ülegi.Rolleyes Kuigi, selle mitsupishi kujundus tõepoolest i-meb.Toungue

Küsimused kasutajale:
1) kas salongisoojendust laadimise ajal kasutada ei saa?
2) kas salongisoojendus ja ventilatsioon on võimelised aknad puhtana hoidma?
3) kui kiiresti -5 puhul salong soojeneb plusskraadideni?
4) palju selline ühekordne üleskütmine läbisõitu vähendab?
Vasta
#64
(01-11-2012, 14:47 PM)v6sa Kirjutas: Küsimused kasutajale:
1) kas salongisoojendust laadimise ajal kasutada ei saa?
2) kas salongisoojendus ja ventilatsioon on võimelised aknad puhtana hoidma?
3) kui kiiresti -5 puhul salong soojeneb plusskraadideni?
4) palju selline ühekordne üleskütmine läbisõitu vähendab?

Nii kaua kuni auto on vooluvõrku ühendatud, pole soojendamine probleem (ei kurna akusid). Saad panna peale kellaja, mis ajaks tuba soojaks läheb või mobiili kaudu talle öelda, et nüüd tuleb salong soojaks teha.
Vasta
#65
(01-11-2012, 14:47 PM)v6sa Kirjutas:
(01-11-2012, 14:37 PM)jurka Kirjutas: Selleks ,et seda Mitsubishi p ......t niipaljugi sooojaks saada ,et ilma kinnasteta sõita saaks.Selleks ,et märgade riietega autosse istudes klaasid puhtaks saada.Selleks ,et lubjavilte ei peaks kasutama ...
Selle sügise kogemus näitab ,et kui ÜHTE nendest tingimustest NATUKENEGI tahad on reaaalselt läbitav km hulk 40 km maanteesõitu + 20-22 km linnas törtsutamist ja siis jääb koju jõudes alla 10 km varuks.
...

Nagu ma aru saan, on meie hulgas keegi kapist välja tulnud?

Mulle piisaks sellisest läbisõidust küll, jääks ülegi.Rolleyes Kuigi, selle mitsupishi kujundus tõepoolest i-meb.Toungue

Küsimused kasutajale:
1) kas salongisoojendust laadimise ajal kasutada ei saa?
2) kas salongisoojendus ja ventilatsioon on võimelised aknad puhtana hoidma?
3) kui kiiresti -5 puhul salong soojeneb plusskraadideni?
4) palju selline ühekordne üleskütmine läbisõitu vähendab?

Saab.Kodust ära minnes on auto "soe".Eriti siis kui seisab garaazis.
Kui on väljas rõske ,niiske, vihmane.Ise oled kuivade riietega siis hoiab.Kui auto seisnud tunnike eel loetud tingimustes ja sa lähed märgade riietega autosse on tegu ,aga pikapeale peaaegu võimalik.See eeldab seda ,et ventilaator on MAX asendis.
Sõidad umbes 15 km .ventilaator ja soojendus maxi peal .Siis mingi leige õhk tunda.Aga siis ta soojemaks ei lähe.
Oleks riigipalgal siis võiks istuda ja oodata ja mängidaBig Grin
Eile õhtul ,peale 16 km läbimist oli jäide esiklaasi äärtes .
vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#66
(01-11-2012, 14:47 PM)olli Kirjutas:
(01-11-2012, 14:45 PM)olevtoom Kirjutas:
(01-11-2012, 14:41 PM)olli Kirjutas: Mu teada autonoomsed gaasil/diislil tööavad kütteseadmed ....
Odot, ma nüüd vist hästi ei saanud aru. Elektriautole?

Miks mitte? Kodu Sa ju ka elektriga ei küta, sest on otstarbekamaid/soodsamaid võimalusi.

Vaat' sellega tabasid Sa elektriauto praeguse seisu hästi ära Smile.
Vasta
#67
(01-11-2012, 15:24 PM)olevtoom Kirjutas: Vaat' sellega tabasid Sa elektriauto praeguse seisu hästi ära Smile.

Kusjuures vaidlen vastu. Elektriauto efektiivsus seisneb selles, et kui vedelkütusest mehaanilise energia saamise kasutegur on tänapäeval 30% ringis, siis elektrienergiast õnnestub liikumine kätte saada ligi 90% ulatuses. (Seepärast on elektriga sõitmine odavam).
Kütmisega pole aga seesugust olulist vahet. Kui siis mõni protsent elektri kasuks, aga suurusjärk on mõlemal juhul üle 90%. Ja seetõttu on igati loogiline kasutada kütmiseks teisi energialiike, kus ühe kwh hind mõnevõrra odavam.
Vasta
#68
Mitu kilo põlevkivi läheb vaja et saada 5 liitrit diislit? Ja mitu kw/h läheb elektriautol vaja et sõita 100km@90km/h? Ning mitu kilo põlevkivi läheb vaja et need kw/h lambikodaniku stepslist saada?
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#69
(01-11-2012, 15:56 PM)Tegelane5 Kirjutas: Mitu kilo põlevkivi läheb vaja et saada 5 liitrit diislit? Ja mitu kw/h läheb elektriautol vaja et sõita 100km@90km/h? Ning mitu kilo põlevkivi läheb vaja et need kw/h lambikodaniku stepslist saada?

Eesti väärastunud energiatootmine ei ole vast elektriautode kontekstis päris õige... Kuigi, oma jume sel arvestusel täitsa on.Rolleyes
Vasta
#70
Peugeot tegi juba esimese generatsiooni Partnerist elektriversiooni ja neid müüdi Rootsis koos diislikütusel töötava Webasto lisasoojendusega, et talvel ka sõita saaks. Ehk siis sellist paar postitust tagasi mainitud lahendust on täiesti kasutatud. Siiski on kuidagi debiilne elektriautosse diislit tankida Smile
Vasta
#71
(01-11-2012, 15:30 PM)olli Kirjutas:
(01-11-2012, 15:24 PM)olevtoom Kirjutas: Vaat' sellega tabasid Sa elektriauto praeguse seisu hästi ära Smile.

Kusjuures vaidlen vastu. Elektriauto efektiivsus seisneb selles, et kui vedelkütusest mehaanilise energia saamise kasutegur on tänapäeval 30% ringis, siis elektrienergiast õnnestub liikumine kätte saada ligi 90% ulatuses. (Seepärast on elektriga sõitmine odavam).
Kütmisega pole aga seesugust olulist vahet. Kui siis mõni protsent elektri kasuks, aga suurusjärk on mõlemal juhul üle 90%. Ja seetõttu on igati loogiline kasutada kütmiseks teisi energialiike, kus ühe kwh hind mõnevõrra odavam.

Kütmise asjus olen Sinuga nõus, aga sõitmise asjus mitte. Sa unustasid (nagu seda elektriautode puhul tüüpiliselt kiputakse tegema), et elektrit ei kalla akusse vanajumal, vaid see peab mingi teise energialiigi muundamisel tekkima.

Mõne aasta eest kirjutasin siinsamas foorumis:
"Peame ka seda meeles, et autos muundatakse kütuse energia otse mehaaniliseks. Üks kord, kuigi mitte just hirmus kõrge kasuteguriga. No ütleme 30%. Mis toimub elektriautos?
Kõigepealt muundatakse elektrijaamas kütuse energia mehaaniliseks ja see omakorda elektrienergiaks. Selle protsessi kasutegur on võrreldav auto sisepõlemismootori omaga, jäädes 30-40% kanti. Tõsi, soojust korduvkasutavates jaamades loodetakse isegi 55% kütuse energiast elektriks muundada, aga neid jaamu pole praegu sugugi iga nurga taga. Võtame niisiis elektrijaama keskmiseks kasuteguriks 45%.
On elektronid aga elektriauto omaniku koju jõudnud, tuleb need "purki" toppida. Aku laadimiseks kulutatakse taas rohkem elektrienergiat kui tühjendamisel kätte saab, kasutegur jääb 80% maile. Ning lõpuks tuleb elektrienergia elektrimootoris autot liigutavaks mehaaniliseks energiaks muundada. Elektrimootori kasutegur on üsna kõrge -- 25-kuni 100-hobujõulistel mootoritel umbes 90%.
Niisiis saame, et "puhas elektriauto" kulutab oma liikumasaamise nimel põletatud kütusest _kasulikult_ ära 0,45*0,80*0,90 ehk 32,4%.
"

Võib-olla ei ole mu toodud arvud täna enam kõige õigemad, ja võib-olla ma panin sisepõlemismootorile liiga kõrge kasuteguri, aga mõte jääb ikkagi samaks. Muidugi on elektriga sõitmisel mõtet siis, kui see energia toodetakse millestki muust kui fossiilkütustest. Näiteks tuulikutest. Või tuumaenergiast. (Vesinikuauto puhul on sama lugu -- tuleb arvestada vesiniku tootmiseks kulutatud energiahulka).

Ja veel -- bensiini või diislikütusega sõitmise hinnas on märgatav osa aktsiisil. Ma arvan (ja pean õigeks), et elektriautode laiema leviku peale hakatakse neile antavat elektritki samasuguse aktsiisiga maksustama. Sest (vähemalt idee kohaselt) peab 3/4 aktsiisist minema tee-ehitusse, aga elektriautod sõidavad otto- ja diiselautodega samadel teedel.
Vasta
#72
Kõik on õige ja ma olen Sinuga nõus. Aga siiski ma ei näe põhjust, miks ma lõpptarbijana peaksin oma pead vaevama elektritootmisel toimivate kadudega. 'Kadusid' on ju tegelikult palju rohkemgi (ka kütuse puhul). Kütuse transportimine, tanklate ülalpidamine jne. Ainuüksi 10 liitri nafta ümbertöötlemiseks pidi kuluma ühe liitri jagu energiat.
Minu jaoks on oluline kui palju maksab üks kwh ning kui palju ma selle kwh-ga midagi ära saan tehtud. Ja selle juures on asi võrdlemisi selge: sõita on odavam elektriga (kuna kõrgem kasutegur), kütta on odavam diisliga (kuna kwh on odavam). Eriti värvitud diisliga (enam vist eriti ei ole saada?). Põnev oleks muidugi teada, kas autonoomses kütteseadmes tohiks värvitud diislit kasutada..
Vasta
#73
(01-11-2012, 16:36 PM)olevtoom Kirjutas: Muidugi on elektriga sõitmisel mõtet siis, kui see energia toodetakse millestki muust kui fossiilkütustest. Näiteks tuulikutest.

Vähemalt toetusega ostetud autod põlevkivienergial ei sõida.

ELMO toetuse tingimustest:
Tsitaat:KredEx eraldab toetuse saajale rohesertifikaate (elektrienergia päritolutunnistus, mis kinnitab elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest) 5 MWh mahus.

Toetuse saaja on kohustatud soetama 5 aasta jooksul pärast toetuse saamist rohesertifikaate elektriauto kasutatud energiakulu ulatuses lähtudes elektriauto läbisõidust ja arvestuslikust energiakulust ning teavitama KredExit soetatud rohesertifikaatidest, esitades nende koopiad, kui arvestuslik energiakulu ületab KredExi poolt eraldatud rohesertifikaatide mahu 5 mWh.

Kusjuures 2012 III kvartalis moodustas Eestis 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest taastuvenergia (ok, siin seas on lisaks tuule- ja hüdroenergiale ka Narvas põletatud hakkepuit), nii et rohelisest energiast meil puudust ei ole.
Vasta
#74
(01-11-2012, 17:01 PM)bom Kirjutas: ...ELMO toetuse tingimustest:
Tsitaat:KredEx eraldab toetuse saajale rohesertifikaate (elektrienergia päritolutunnistus, mis kinnitab elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest) 5 MWh mahus.

Toetuse saaja on kohustatud soetama 5 aasta jooksul pärast toetuse saamist rohesertifikaate elektriauto kasutatud energiakulu ulatuses lähtudes elektriauto läbisõidust ja arvestuslikust energiakulust ning teavitama KredExit soetatud rohesertifikaatidest, esitades nende koopiad, kui arvestuslik energiakulu ületab KredExi poolt eraldatud rohesertifikaatide mahu 5 mWh.

Kusjuures 2012 III kvartalis moodustas Eestis 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest taastuvenergia (ok, siin seas on lisaks tuule- ja hüdroenergiale ka Narvas põletatud hakkepuit), nii et rohelisest energiast meil puudust ei ole.

Siis on rohelise elektri tootmine kõvasti kasvanud, 2011. aastal oli teda ainult 9%. (Hakkepuit on igati roheline energiaallikas, sest CO2 hulk atmosfääris kasvab ainult tema töötlemise-vedamise, kuid mitte põletamisega). Saksamaal oli möödunud aastal taastuvenergia osa 13,5% ja suurem osa sellest saadigi biomassist. Tuulikutest tuli ainult 2%, ometi ei saa öelda, et Saksamaal neid vähe oleks.

Ma ei ole puhta elektri indulgentside süsteemiga tuttav. Mis see 5 MWh jagu rohesertifikaate maksab?
Vasta
#75
Kredexi kodulehelt:
Tsitaat:Rohesertifikaat
Tagamaks, et toetusega soetatud sõidukid kasutaksid rohelist energiat, kaasneb toetuse saamisega ka kohustus soetada rohesertifikaate vastavalt aastas läbisõidetud kilometraažile. Rohesertifikaat aitab arvestada taastuvenergia kasutamist transpordis. Tegemist ei ole energiamüüjate roheenergia paketiga ega ostetud rohelise energia kogusega. Sellest tulenevalt ei tähenda rohesertifikaat nö. rohelise energia hinnavahe kinni maksmist tarbija poolt. Selliste sertifikaatide välja andmiseks ja vahetamiseks on olemas toimiv rahvusvaheline süsteem RECS International (http://www.recs.org), millega on liitunud 220 tootjat, 22 maalt. Ajalooliselt (2010) on hinnad olnud 1-2 eurot MWh rohelise energia sertifikaadi eest. Arvestuslikult võiks elektriauto omanikul aastas kuluda 1-2 MWh elektrienergiat.

KredEx annab toetuse saajale 5 MWh ulatuse rohesertifikaate. Kui sõidetakse sellest rohkem siis tuleb rohesertifikaate ise juurde osta.

Näide: läbitud 15 000 kilomeetrit, Mitsubishi i-MiEV arvestuslik energiakulu (NEDC) näitaja 0,135kWh/km = 2 025 kWh väärtuses rohesertifikaate. Seega 5 MWh võimaldab antud autoga läbida ca 37 000 km.
Vasta
#76
(01-11-2012, 16:36 PM)olevtoom Kirjutas: Ja veel -- bensiini või diislikütusega sõitmise hinnas on märgatav osa aktsiisil. Ma arvan (ja pean õigeks), et elektriautode laiema leviku peale hakatakse neile antavat elektritki samasuguse aktsiisiga maksustama. Sest (vähemalt idee kohaselt) peab 3/4 aktsiisist minema tee-ehitusse, aga elektriautod sõidavad otto- ja diiselautodega samadel teedel.
Vot pärgel! Selle peale pole mina oma napi aruga mõelnudki! Kuidas aga vahet teha maksustatud ja maksustamata elektril? Kas varsti ilmuvad mõisted "erimärgistusega elekter" ja "salaelekter"? Big Grin Igamehele, kes tuuliku püsti ajab, maks peale! Kodusest elektrivõrgust laadimiseks mõeldud juhe võrdsustatakse samagonniaparaadiga jne. Küll naabrid juba organitesse teatavad!
Või tuleb elektriautodele lihtsalt aastamaks, aga see on jälle ebaõiglane, kui üks sõidab aastas 1000km ja teine ajab spidokale pool ringi peale. Teed kulutavad nad ju erinevalt?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#77
lugesin veelkorra enamuse teemast läbi ja lisaks vaatasin oma kodust elektriarvet ja võtan sõnad tagasi. ehk siis ma enam ei mõtlegi elektriautole kui realistlikule alternatiivile. tuginedes siinsest teemast leitud numbritele on selge et oma diiseltrabandiga sõidan odavama kilomeetrihinnaga kui uhked särtsumasinad. simpel.
Vasta
#78
mina kavatsen endale igapäevasõidukiks tekitada puugaasigenekaga pärisauto. 500 kuubine Cadillac on selles võtmes igati ökonoomne valik. elektriga võiks ju ka sõita, paraku tehasemasinad on nii jubedad käkid (va tesla) ja õigeid rattasiseseid püsimagnetmatoorasid ning elusaid akupakke ei müüda õiglase hinnaga.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#79
(01-11-2012, 22:08 PM)diesel Kirjutas: lugesin veelkorra enamuse teemast läbi ja lisaks vaatasin oma kodust elektriarvet ja võtan sõnad tagasi. ehk siis ma enam ei mõtlegi elektriautole kui realistlikule alternatiivile. tuginedes siinsest teemast leitud numbritele on selge et oma diiseltrabandiga sõidan odavama kilomeetrihinnaga kui uhked särtsumasinad. simpel.


Raadiumist räägiti ükspä, et olid teadlased teind uurimistöö elektriauto ökoloogilise jalajälje kohta alles äsja, norrakad, kui ma ei eksi. Ja tulemuseks oli et diiselmootoriga auto on vähemalt tänaseks ikka veel väiksema jalajäljega kui elektrimasin.
Niiet kaks punkti elektri kahjuks kohe olemasSmile
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#80
(01-11-2012, 21:17 PM)Basilio Kirjutas:
(01-11-2012, 16:36 PM)olevtoom Kirjutas: Ja veel -- bensiini või diislikütusega sõitmise hinnas on märgatav osa aktsiisil. Ma arvan (ja pean õigeks), et elektriautode laiema leviku peale hakatakse neile antavat elektritki samasuguse aktsiisiga maksustama. Sest (vähemalt idee kohaselt) peab 3/4 aktsiisist minema tee-ehitusse, aga elektriautod sõidavad otto- ja diiselautodega samadel teedel.
Vot pärgel! Selle peale pole mina oma napi aruga mõelnudki! Kuidas aga vahet teha maksustatud ja maksustamata elektril? Kas varsti ilmuvad mõisted "erimärgistusega elekter" ja "salaelekter"? Big Grin Igamehele, kes tuuliku püsti ajab, maks peale! Kodusest elektrivõrgust laadimiseks mõeldud juhe võrdsustatakse samagonniaparaadiga jne. Küll naabrid juba organitesse teatavad!
Või tuleb elektriautodele lihtsalt aastamaks, aga see on jälle ebaõiglane, kui üks sõidab aastas 1000km ja teine ajab spidokale pool ringi peale. Teed kulutavad nad ju erinevalt?

Diiselmootoriga saaks ka ju kulusid siis veelgi alandada-aktsiisivaba ahjukütusega. Tolle "lahenduse" kasutuselevõtuks pole muud vaja teha kui toll trassiäärest minema saata Big Grin
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne