01-11-2012, 13:45 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-11-2012, 13:46 PM ja muutjaks oli olevtoom.)
(01-11-2012, 13:37 PM)jurka Kirjutas: Selleks ,et seda Mitsubishi p ......t niipaljugi sooojaks saada ,et ilma kinnasteta sõita saaks.Selleks ,et märgade riietega autosse istudes klaasid puhtaks saada.Selleks ,et lubjavilte ei peaks kasutama ...
Selle sügise kogemus näitab ,et kui ÜHTE nendest tingimustest NATUKENEGI tahad on reaaalselt läbitav km hulk 40 km maanteesõitu + 20-22 km linnas törtsutamist ja siis jääb koju jõudes alla 10 km varuks.
...
(01-11-2012, 13:47 PM)v6sa Kirjutas: Küsimused kasutajale:
1) kas salongisoojendust laadimise ajal kasutada ei saa?
2) kas salongisoojendus ja ventilatsioon on võimelised aknad puhtana hoidma?
3) kui kiiresti -5 puhul salong soojeneb plusskraadideni?
4) palju selline ühekordne üleskütmine läbisõitu vähendab?
(01-11-2012, 13:47 PM)v6sa Kirjutas:(01-11-2012, 13:37 PM)jurka Kirjutas: Selleks ,et seda Mitsubishi p ......t niipaljugi sooojaks saada ,et ilma kinnasteta sõita saaks.Selleks ,et märgade riietega autosse istudes klaasid puhtaks saada.Selleks ,et lubjavilte ei peaks kasutama ...
Selle sügise kogemus näitab ,et kui ÜHTE nendest tingimustest NATUKENEGI tahad on reaaalselt läbitav km hulk 40 km maanteesõitu + 20-22 km linnas törtsutamist ja siis jääb koju jõudes alla 10 km varuks.
...
Nagu ma aru saan, on meie hulgas keegi kapist välja tulnud?
Mulle piisaks sellisest läbisõidust küll, jääks ülegi. Kuigi, selle mitsupishi kujundus tõepoolest i-meb.
Küsimused kasutajale:
1) kas salongisoojendust laadimise ajal kasutada ei saa?
2) kas salongisoojendus ja ventilatsioon on võimelised aknad puhtana hoidma?
3) kui kiiresti -5 puhul salong soojeneb plusskraadideni?
4) palju selline ühekordne üleskütmine läbisõitu vähendab?
(01-11-2012, 13:47 PM)olli Kirjutas:(01-11-2012, 13:45 PM)olevtoom Kirjutas:(01-11-2012, 13:41 PM)olli Kirjutas: Mu teada autonoomsed gaasil/diislil tööavad kütteseadmed ....Odot, ma nüüd vist hästi ei saanud aru. Elektriautole?
Miks mitte? Kodu Sa ju ka elektriga ei küta, sest on otstarbekamaid/soodsamaid võimalusi.
(01-11-2012, 14:24 PM)olevtoom Kirjutas: Vaat' sellega tabasid Sa elektriauto praeguse seisu hästi ära .
(01-11-2012, 14:56 PM)Tegelane5 Kirjutas: Mitu kilo põlevkivi läheb vaja et saada 5 liitrit diislit? Ja mitu kw/h läheb elektriautol vaja et sõita 100km@90km/h? Ning mitu kilo põlevkivi läheb vaja et need kw/h lambikodaniku stepslist saada?
(01-11-2012, 14:30 PM)olli Kirjutas:(01-11-2012, 14:24 PM)olevtoom Kirjutas: Vaat' sellega tabasid Sa elektriauto praeguse seisu hästi ära .
Kusjuures vaidlen vastu. Elektriauto efektiivsus seisneb selles, et kui vedelkütusest mehaanilise energia saamise kasutegur on tänapäeval 30% ringis, siis elektrienergiast õnnestub liikumine kätte saada ligi 90% ulatuses. (Seepärast on elektriga sõitmine odavam).
Kütmisega pole aga seesugust olulist vahet. Kui siis mõni protsent elektri kasuks, aga suurusjärk on mõlemal juhul üle 90%. Ja seetõttu on igati loogiline kasutada kütmiseks teisi energialiike, kus ühe kwh hind mõnevõrra odavam.
(01-11-2012, 15:36 PM)olevtoom Kirjutas: Muidugi on elektriga sõitmisel mõtet siis, kui see energia toodetakse millestki muust kui fossiilkütustest. Näiteks tuulikutest.
Tsitaat:KredEx eraldab toetuse saajale rohesertifikaate (elektrienergia päritolutunnistus, mis kinnitab elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest) 5 MWh mahus.
Toetuse saaja on kohustatud soetama 5 aasta jooksul pärast toetuse saamist rohesertifikaate elektriauto kasutatud energiakulu ulatuses lähtudes elektriauto läbisõidust ja arvestuslikust energiakulust ning teavitama KredExit soetatud rohesertifikaatidest, esitades nende koopiad, kui arvestuslik energiakulu ületab KredExi poolt eraldatud rohesertifikaatide mahu 5 mWh.
(01-11-2012, 16:01 PM)bom Kirjutas: ...ELMO toetuse tingimustest:
Tsitaat:KredEx eraldab toetuse saajale rohesertifikaate (elektrienergia päritolutunnistus, mis kinnitab elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest) 5 MWh mahus.
Toetuse saaja on kohustatud soetama 5 aasta jooksul pärast toetuse saamist rohesertifikaate elektriauto kasutatud energiakulu ulatuses lähtudes elektriauto läbisõidust ja arvestuslikust energiakulust ning teavitama KredExit soetatud rohesertifikaatidest, esitades nende koopiad, kui arvestuslik energiakulu ületab KredExi poolt eraldatud rohesertifikaatide mahu 5 mWh.
Kusjuures 2012 III kvartalis moodustas Eestis 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest taastuvenergia (ok, siin seas on lisaks tuule- ja hüdroenergiale ka Narvas põletatud hakkepuit), nii et rohelisest energiast meil puudust ei ole.
Tsitaat:Rohesertifikaat
Tagamaks, et toetusega soetatud sõidukid kasutaksid rohelist energiat, kaasneb toetuse saamisega ka kohustus soetada rohesertifikaate vastavalt aastas läbisõidetud kilometraažile. Rohesertifikaat aitab arvestada taastuvenergia kasutamist transpordis. Tegemist ei ole energiamüüjate roheenergia paketiga ega ostetud rohelise energia kogusega. Sellest tulenevalt ei tähenda rohesertifikaat nö. rohelise energia hinnavahe kinni maksmist tarbija poolt. Selliste sertifikaatide välja andmiseks ja vahetamiseks on olemas toimiv rahvusvaheline süsteem RECS International (http://www.recs.org), millega on liitunud 220 tootjat, 22 maalt. Ajalooliselt (2010) on hinnad olnud 1-2 eurot MWh rohelise energia sertifikaadi eest. Arvestuslikult võiks elektriauto omanikul aastas kuluda 1-2 MWh elektrienergiat.
KredEx annab toetuse saajale 5 MWh ulatuse rohesertifikaate. Kui sõidetakse sellest rohkem siis tuleb rohesertifikaate ise juurde osta.
Näide: läbitud 15 000 kilomeetrit, Mitsubishi i-MiEV arvestuslik energiakulu (NEDC) näitaja 0,135kWh/km = 2 025 kWh väärtuses rohesertifikaate. Seega 5 MWh võimaldab antud autoga läbida ca 37 000 km.
(01-11-2012, 15:36 PM)olevtoom Kirjutas: Ja veel -- bensiini või diislikütusega sõitmise hinnas on märgatav osa aktsiisil. Ma arvan (ja pean õigeks), et elektriautode laiema leviku peale hakatakse neile antavat elektritki samasuguse aktsiisiga maksustama. Sest (vähemalt idee kohaselt) peab 3/4 aktsiisist minema tee-ehitusse, aga elektriautod sõidavad otto- ja diiselautodega samadel teedel.Vot pärgel! Selle peale pole mina oma napi aruga mõelnudki! Kuidas aga vahet teha maksustatud ja maksustamata elektril? Kas varsti ilmuvad mõisted "erimärgistusega elekter" ja "salaelekter"? Igamehele, kes tuuliku püsti ajab, maks peale! Kodusest elektrivõrgust laadimiseks mõeldud juhe võrdsustatakse samagonniaparaadiga jne. Küll naabrid juba organitesse teatavad!
(01-11-2012, 21:08 PM)diesel Kirjutas: lugesin veelkorra enamuse teemast läbi ja lisaks vaatasin oma kodust elektriarvet ja võtan sõnad tagasi. ehk siis ma enam ei mõtlegi elektriautole kui realistlikule alternatiivile. tuginedes siinsest teemast leitud numbritele on selge et oma diiseltrabandiga sõidan odavama kilomeetrihinnaga kui uhked särtsumasinad. simpel.
(01-11-2012, 20:17 PM)Basilio Kirjutas:(01-11-2012, 15:36 PM)olevtoom Kirjutas: Ja veel -- bensiini või diislikütusega sõitmise hinnas on märgatav osa aktsiisil. Ma arvan (ja pean õigeks), et elektriautode laiema leviku peale hakatakse neile antavat elektritki samasuguse aktsiisiga maksustama. Sest (vähemalt idee kohaselt) peab 3/4 aktsiisist minema tee-ehitusse, aga elektriautod sõidavad otto- ja diiselautodega samadel teedel.Vot pärgel! Selle peale pole mina oma napi aruga mõelnudki! Kuidas aga vahet teha maksustatud ja maksustamata elektril? Kas varsti ilmuvad mõisted "erimärgistusega elekter" ja "salaelekter"? Igamehele, kes tuuliku püsti ajab, maks peale! Kodusest elektrivõrgust laadimiseks mõeldud juhe võrdsustatakse samagonniaparaadiga jne. Küll naabrid juba organitesse teatavad!
Või tuleb elektriautodele lihtsalt aastamaks, aga see on jälle ebaõiglane, kui üks sõidab aastas 1000km ja teine ajab spidokale pool ringi peale. Teed kulutavad nad ju erinevalt?