[zazik]

Samas ongi elektriauto juba eos ehitatud ökonoomitamiseks - muudmoodi pole tal üldse mingit tegevusraadiust. Ta ongi kökats-linnaauto, millega sõita ettevaatlikult ja mõelda ette läbi kõik trassid.


Sellega ei tule sellist mõtet, et "ilus laupäev, läheme sõidame Võrru vanaemale külla, paneme kolm last ja njuufa autosse, sokutame kuhugi veel ühe tite suure vankri ja teise käru ka... ja võtame suusavarustuse ka kaasa."

Votvot, hakkab kooruma veel üks elektritška miinus tavaautoga võrreldes.
Kui tavaautole paned vajadusel käru taha või suusaboksi katusele, siis ainus mis kaotad on paar tugrikut rohkem kütuseraha. Elektrika puhul aga väheneb sõiduulatus sellest märkimisväärselt ja iga "tühi paak" tähendab täiendavat üsna arvestatavat ajakulu. Seega paindlikkust sisuliselt pole.

Aga sellel nn. akurendil on minu meelest jumet. Küsimus on selles, et kuidas muuta akude kasutatavus selgelt mõõdetavaks. Rendifirma ei saa garanteerida mingit läbisõitu, see oleneb ju sõidustiilist ja auto omadustest. Ta peab garanteerima mingi mõõdetava elektrienergia hulga, millele kõik akud vastama peavad. Kui enam ei vasta, siis ümbertöötlusse/taastamisele.

Selliselt "peidetud" akude utiliseerimise/vahetuse/taastamise kulud peaks kliendi seisukohast olema sobivad, puudub vajadus teha korraga suurt väljaminekut. Jooksvad kulud on sellevõrra muidugi suuremad.

Samas - kui selliselt lähtuda, siis peaks ju elektriautot ostes saama selle akude hinna võrra odavamalt? Kui iga autoostja saab "oma" akud poest kaasa, siis on ilmselge, et nad oma "uusi" akusid kuhugi rendipunkti ära anda ei taha. Idee oleks siis selline, et klient, kes ostab elektriauto, saab selle ilma akudeta, akude rendi ja müügiga tegeleb üldse eraldi ettevõte.

Pikk ja segane jutt sai, aga ehk keegi saab ka mu poindist aru