30-01-2014, 23:47 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-01-2014, 23:55 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
phyl - Sa oled ikka Tesla-jutte lugenud? Kui oled, loe õige uuesti - nii sõidukauguse, hoolduse kui akugarantii ja praktika osa. Pealt 15a vanu masinaid on selles kontekstis tehnikafoorumis kuidagi tobe just tehnilisele poolele vihjates ülistada - nad ei suuda paraku eriti edukat konkureerida 
ma olen siin teemas kord juba viidanud, et suures plaanis on raha ja energia ekvivalendid - kallimasse asjasse on pandud ühel või teise moel rohkem energiat. Kaupade marginaalid ja teenused ei oma küll jälge, aga raha saaja kasutab seda potentsiaalselt mingi hetk millegi ostmiseks ja jälg tekib. Ei ole "kalleid olematu arendus-, tootmis- ja kohaletoomisjalajäljega tarbeesemeid, mille puuduks ka nishikauba kohati ulmeline kasumimarginaal". Võivad olla kergelt taaskasutatavad kallid asjad, mille jalajälg pole taaskasutuse korral enam suur. Neil peab siis muidugi olema kõrge kokkuostuhind. Niiet kui elektriauto akupakk on oma "esimese ringi" lõpul väärt nt 80% uuest, on see taoline asi. Kui nii on, on ka "akud on ilmselt väga kallid ja kas nad pärast 8a garantiid äkki kohe ei sure"-kartus asjatu. Kuidas nende akudega on, ei tea
(30-01-2014, 14:14 PM)olli Kirjutas: Täitsa nõus. Point on selles et sisepõlemismootori on kasutegur jämedalt võttes 30%. Elektriautoga sõitmisest (ekraanil on täpsed tarbitavad võimsused näha) on saanud selgeks, et praeguse külmaga kulub toa soojana hoidmiseks umbes 2-3x vähem energiat kui sõitmiseks. Seega sisepõlemismootori korral põletatavast kütusest 30% läheb sõitmiseks ja 10-15% kütteks. Ülejäänud 55-60% endiselt atmosfääri.unustad ühe asja - elektrit ei toodeta 100% kasuteguriga. Enamus meie elektrienergiast on veel eriti suure jalajäljega - fossiil läheb "ahju" ning "ahju" kasutegur on elektri tootmisel sarnane sisepõlemismootoriga ehk 30% auk. Elektrit "kaob" transpordil tarbijani hinnanguliselt ca 10% kandis. Ütleme, et see on tehniline kadu, mitte massilised varastamised (kuigi ilmselt leidub veel ka seda). Ütleme, et naftaproduktide kaevandamised, rafineerimised ja transpordid on ökojälje mõttes sarnased põlevkivi kaevamise ja elektri transpordiga. Saame sarnaste masside liigutamiseks sarnased jäljed või elektri äkki salongisoendamise võrra suurema - elektri jälg on lihtsalt mujal (ja selle miinus on, et seda sooja me paraku autosalongi ei saa).
...
Seega nii rahakotile kui keskkonnale oluliselt väiksem jalajälg võrreldes sisepõlemismootoriga.
ma olen siin teemas kord juba viidanud, et suures plaanis on raha ja energia ekvivalendid - kallimasse asjasse on pandud ühel või teise moel rohkem energiat. Kaupade marginaalid ja teenused ei oma küll jälge, aga raha saaja kasutab seda potentsiaalselt mingi hetk millegi ostmiseks ja jälg tekib. Ei ole "kalleid olematu arendus-, tootmis- ja kohaletoomisjalajäljega tarbeesemeid, mille puuduks ka nishikauba kohati ulmeline kasumimarginaal". Võivad olla kergelt taaskasutatavad kallid asjad, mille jalajälg pole taaskasutuse korral enam suur. Neil peab siis muidugi olema kõrge kokkuostuhind. Niiet kui elektriauto akupakk on oma "esimese ringi" lõpul väärt nt 80% uuest, on see taoline asi. Kui nii on, on ka "akud on ilmselt väga kallid ja kas nad pärast 8a garantiid äkki kohe ei sure"-kartus asjatu. Kuidas nende akudega on, ei tea
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"