[Mario Kadastik]

Tesla ise laeb superlaadijates 135kW mis on 400V juures. Kodustes võimalustes pakub USA-s HPWC mis on 80A. EU-s on siis vastavalt 3x16A ja 3x32A ehk viimasest saad 22kW võimsust. Praktikas laen mina ise 3x13A (maja kaitse 3x16A) ning see on ca 10% / h laadimiskiirus.

Tuled õhtul hilja kaugelt koju ja vara hommiku tahad minekut panna, siis teevett omale keeta ei saa sest kaitse ei kanna

Ma ei tea palju sina sõidad, kuid minu päevane sõitmine on ca 20-30% aku mahust. Selle laeb 2-3h tagasi niiet ei näe mingit põhjust miks ma peaks auto panema kohe laadima. Saba taha ja scheduled charging algama kell 1 öösel. Mina magan rahulikult ja elektritarbimine majas pea olematu.

Ei kahtlegi, et akud ei kesta. Liitium aku on palju muutnud akusi tarvitavate masinate maailmas.
Kestvuse jutt oli pigem sinna, et kui on akust järel 80%, siis peale seda kustub järsku ja mitte veel 10 aastat eelnevale kümnele otsa. Minu kasutuses olevad akud kestavad tavaliselt 2 aastat aga ma kasutan neist alati täis DoD ja see kustumise aeg on viimane kuu sellest kahest aastast. Tsüklite arvu ei ole viitsinud kunagi lugeda. Võimalik et Tesla kasutuses on keemia mis kestab teisiti.

Ma kas ei kopeerinud siia seda linki või sa ei lugenud/vaatand seda.
http://www.youtube.com/watch?v=pxP0Cu00sZs

Sa ei saa võrrelda oma muid elektriseadmeid Tesla akudega ja lihtsalt öelda, et nii ongi. Aku keemia vahe omab kuni 20x elueas vahet ning seda just catastrophic cell failure osas mis on peamiselt tulenev elektrolüüdi molekulide kondenseerumisel katoodile mis sulgevad grafiidi poorid ning Li tunneldumine muutub võimatuks millele järgneb Li-plating. Selle vältimiseks on elektrolüüti võimalik lisada lisandeid ning mitte laadida kõrgel temperatuuril 100% laenguni. Tesla täpselt mõlemat ka teeb. Antud professori enda väide on, et kestab mitmeid dekaade:

THESE CELLS WERE CHARGED ONLY TO 4.075V. MODERN CELLS LIKE THOSE IN TESLA CHARGED TO 4.0V SHOULD LAST A FEW DECADES, I SUSPECT, WITHOUT ANY ISSUE (SO KEEP YOUR CAR FROM RUSTING!).

Ikka on ju sama probleem alles. Kui reede õhtul viivad kõik oma masina peale tööd laadima, et laupäeval tripile minna, siis elektri võrk tuleb koos laadijate saabumisega ümber ehitada. Eriti kui mõelda veel sellise lähenemisega, et meil on kõigil homme elektri autod.
Kui vaadata fosiili tanklate järjekordi ja võtta arvese, et reeglina keegi 20min ei tangi, siis oleks vaja järjekordade lühendamiseks rohkem auke või jaamu mis omakorda tähendaks üüratut elektri energia vajadust mingitel ajahetkedel korraga.
EE ei suuda täna paljudes kohtades isegi mitte 16A voolu pakkuda.

Sa tõesti arvad, et kõik hakkavad käima reedeti ja siis mitte keegi ei tule selle peale, et E-N ei ole ühtegi järjekorda ning ei asenda oma iganädalast laadimist sellega?

Inimestel on mingi väga müstiline vajadus võtta praegune olukord ning eeldada, et KOGU muudatus uuele süsteemile toimub üleöö. Realistlik on, et see vahetus bensukatelt EV-dele toimub S kurvi pidi aga ajamastaabis ~20-50 aastat. Imelihtne arvutus selle jaoks on see, et maailmas on ca 2 miljardit autot, uusi autosid iga aasta müüakse 100M. Seega kui KÕIK uued autod oleksid EV-d, siis võtaks minimaalselt aega 20 aastat see vahetustsükkel. Kuna 0% .. 100% uutest autodest liikumine võtab tõenäoliselt ka aega pigem 30-50 aastat, siis ei tasu pabistada, et kohe homme elektrivõrk kokku kukub. Infra areneb koos tarbimise arenemisega. Esimesed EV ostjad on oma maja omajad kellel ei ole mitte mingit probleemi laadida kodus. Sellele järgnevad mingi aja pärast parkimismajades kohti omavad inimesed kellel on võimalik sinna orgunnida laadija jne. Tänava ääres parkijateni jõudmine võtab aega ja küll infra ka kaasa tuleb. 99% autosid seisavad 22h iga päev. Kui selle 22h seismise ajal saaks saba taha panna kasvõi tavalisse seaninasse, siis ei oleks kellelgi kunagi laadimismuresid. Oslos ja muudes kohtades on juba avalikud parkimiskohad kõik Schuko pistikutega nagu ka Helsingis ja mujal (enamasti küll mõeldud eelsoenduse jaoks aga töötab ka EV jaoks).