[Peeter2]

Esiteks: kustotsast oli anno 1922 tuleohtlikku bensiini ja täiesti teadmata tehnoloogiaid kasutav auto suure perspektiiviga pusinäss tavalise inimese jaoks? Kõige paremal juhul peeti seda "rikaste mänguasjaks", tavapärasemalt lihtsalt eluohtlikuks peletiseks, mis normaalsed hobuliikurid kraavi ehmatas.

...

oh issand hoia, Ford T tootmist alustati 1908...

Ja esimene auto patenteeriti 1896. Kuidas see on relevantne elektriautode hankimise seisukohast?

Kui uskuda seda allikat, siis oli 1922 Eestis 245 autot. Hobuseid oli Maalehe väitel 192199.

Hetkel näikse olevat Eestis 2932 elektrilist M1 ja N1 (sh. maastikumasinad lisandiga xG) sõidukit: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika. Kokku on sääraseid sõidukeid 934933.

Seega kui sajand tagasi oli iga auto kohta 784 hobust, siis täna on iga elektriauto kohta 319 autot.


Ja kõigest hoolimata enamus teist ei puutu hobustega enam kokku... Täpselt sama saab juhtuma ka elektrisõidukitega.

Kulla Võsa, point ei ole mõnes või mõnekümnes aastas siia-sinna.
Point on selles, et elektriauto kasutuselevõtt ei anna auto vs hobusõiduk võrreldavat efekti. Ja teisiti kui sunniviisiliselt (maksudega, keeldudega) lähitulevikus murrangut ei toimu. Viimase 10 aastaga ei ole ei elektriauto kasutatavuses ega tehnoloogias põhimõttelist muudatust toimunud ja loomulikku rada arenedes seda ka selle tuleva 13 aastaga ei toimu. Tõenäoliselt 50 või 100 aasta pärast on need argumendid olemas, kui nafta otsakorral, elektritootmist suurendatud ja ka tehnoloogiat täiustatud.