K: T40AM ostmise mõttekus ja varuosade kättesaadavus
#21
(30-10-2012, 23:27 PM)pen.skar Kirjutas: To mlsluik: Milleks küll seda remonti nii igatseda. Hästitehtud lääne masin ei paku selleks kaua võimalustki. 15 a vanaks saanud Valmeti juures polnud riistakastiga veel midagi teha, ainult "tavotopritsiga". Müüsime sellepärast, et hooldel ühe poole esisilla reduktorist tuli sätendav õli välja- aga reduktori hind on...

Selleks foorum hea ongi et kuulda ka teiste arvamust. Omast kogemusest võin vabalt väita et T 40 aastast 1987 (25a vana) käib nagu kell ja peale õlivahetuse pole veel suuremat remonti vajanud. Siinkohal on tegu meil enamjaolt eraomandis oleva masinaga.
Lääne masin on ikka lääne masin, see on tehtud töötegemiseks ja inimesele.. Big Grin Aga kas investeering tasub ennast ära? Siinkohal tuleks teema algatajal sõna võtta et mis otstarbeks seda traktorit vaja läheb.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22
Teema on hea, aga seni, kuni pole teada milleks Sul seda T-40 vaja on, jäämegi siia kemplema nagu Andres ja Pearu Tões ja Õiguses. Mina näiteks kulutan aastas läbi häda ära 150 liitrit kütust, milleks mulle kallis läänekas sellisel juhul. Siin on aga kindlasti mehi kes selle koguse kõrvetavad läbi päeva paariga. Ja vot siit tekkivadki käärid arvamustes ja masina valiku otstarbekuses.
Vasta
#23
Ootamatult arvamusterohkeks kujunenud see teema. Jah, traktorit siiski vaja rohkem kui 10 vao kartuli panemiseks. Plaanis oli abimasinaks lisaks MTZ kõrvale soetada, et teatud kiiretel tööaegadel oleks lihtsam 30ha maal toimetada.
Kindlasti oleks maru hea lääne uut tehnikat osta, aga kahjuks ei kannata rahakott sellist matsu välja ja tuleb vanemate masinatega leppida.
Nagu loen, on arvamused seinast seina. Silmapiiril olev isend on välimuse poolest selline keskmine, kõik on küljes ja väidetavalt töötab, rehvid on väga korralikud. Viimasel ajal masin pigem seisnud uuema tehnika olemasolu tõttu. Kollektor on aga masinal lõhki ja on seda minule teadaolevalt olnud juba väga pikka aega.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#24
Tasuvuse pead küll ise välja arvutama. Mitmed tegurid omavad kaalu ainult teatud tingimustes.

T-40 plussid:
*väikesed gabariidid ja mass;
*hea erivõimsusega mootor;
*reevers;
*JSV siduri eraldi lülitamise võimalus;
*mõistlik kütusekulu;
*eestikeelne kirjandus ja teadmised remondist;
*varuosade saadavus keskmine kuni hea (sõltuvalt traktori asukohast);
*CAT2 rippsüsteem (pea kõik rippriistad käivad külge);
*odav ostuhind (alumine piir kk kaaluhind gabariitsele);
*2 kahetoimelist ja ujuvasendiga varustet hüdroväljavõtet;
*hüdrauliline roolivõimendi;
*nelivedu;
*õhkjahutussüsteemi lihtsus;
*dekompressioonimehhanism ja käivitusmootori võimalus hõlbustavad kehvas seisus mootori käimasaamist;
jne

T-40 miinused (suur osa neist küll üldisemalt Vene tehnika omad):
*olematu ergonoomia, võiks isegi kutsuda tööinimese piinamise vahendiks;
*enamus müügisolevaid on ülehinnatud utiil;
*väike tugevusvaru;
*nukksiduriga lahendet diferentsiaal esisillas on tundlik lollkasutaja vägivalla suhtes;
*sidur ei talu lohakat käsitsemist ja käpardlikku remonti;
*varuosade kvaliteet on äärmiselt kõikuv;
*rippsüsteemil puudub positsioonreguleerimine;
*rippsüsteemi pooletoobine ehitus (ülipikad aisad, mistõttu on vaja JSV otsa mõistlikule asukohale toomiseks pikendavat tükki (mis omakorda paljudel müügisolevatel utiilidel puudub);
*väikesest eluskaalust tingitud pidamiseprobleemid veol;
*õhkjahutuega mootor vajab puhastamist ja lekete kõrvaldamist eos jahutuse tagamiseks;
*JSV siduri käsitsemise tüklikus...
jne.

Üldiselt endale tehes paari tunni kaupa kuus võib ju mõelda. Aga päeva selles kilukarbis veeta - no ma ei tea... Aga mõned ju lausa maksavad enda torkimise ja piitsutada laskmise eest.Rolleyes

Lääne vastavad on kaks kuni kolm korda kallimad. Aga vahe on üüratu. Kahjuks ka remondikuludes, kui hankida endale teadmatusest või ihnsusest odav käestastud isend.Sad

pen.skari variant on väga mõistetavCool - hääs korras lääne tehnika kestab reeglina (on erandeid!) tuhandeid tunde ilma remondita (kasutaja lollusest või hädaolukorra lahendamise käigus lõhutu ei lähe siin arvesse), kasutatud vene tehnika tahab paarikümne tunni tagant meistri hella kätt tunda saada. Ning ikka ei saa selle peale päris kindel olla...

Kütuse erikulud on üsna sarnases suurusjärgus (nii 185-200 g hj/h kohta).
Vasta
#25
(31-10-2012, 11:33 AM)v6sa Kirjutas: kasutatud vene tehnika tahab paarikümne tunni tagant meistri hella kätt tunda saada. Ning ikka ei saa selle peale päris kindel olla...

Kui käpardid seda remondivad siis kindlasti! Big Grin
Paarikümnetunni tagant remontida... siis tööd küll teha ei jõua...
Vasta
#26
Kodanik v6sa on toonud välja asjaliku analüüsi, selles osas kiitus talle.

Vasta
#27
(31-10-2012, 11:44 AM)Bennet Kirjutas:
(31-10-2012, 11:33 AM)v6sa Kirjutas: kasutatud vene tehnika tahab paarikümne tunni tagant meistri hella kätt tunda saada. Ning ikka ei saa selle peale päris kindel olla...

Kui käpardid seda remondivad siis kindlasti! Big Grin
Paarikümnetunni tagant remontida... siis tööd küll teha ei jõua...

Vene tehnikale oli olemas hooldesüsteem väljatöötuse (mille aluseks olid tangitud kütuseliitrid) järgi, ning iganädalase ülevaatuse välp oli ~60 mototundi. Siis pidi meister (mitte suvaline luksepp, vaid hooldemeister!) masina üle vaatama ja tegema kindlaks, kas masin venitab välja järgmise korralise TH-ni või mitte.

See suurepärane süsteem töötas kahjuks vaid üksikuis majandeis...

Minu kogemuse alusel on vähesed vene tehnikat omavad harrastustraktoristid võimelised ennetavat hooldust ja remonti tegema - ikka lastakse teadmatusest/oskamatusest/tahtmatusest tõrkeni ja siis on hala lahti.

Seda enam, et varuosade kvaliteet on kõikuv. Sa võid teha väga hea töö, kuid valuvea tõttu murduva sidurikäpa eest ei kaitse Sind keegi. Või töötlusvea pärast murduva võlli eest... Mida paraku juhtub lähedase ida tehastest saabuva toodangu puhul sagedamini, kui hologrammidega karpides ostetava kauba puhul (mis küll pärit kaugelt idast, kuid läbinud tellija sertifitseerimise ja kvaliteedikontrolli). Aga juhtub ka neil...

Tehnikasport ju.Cool
Vasta
#28
To saarrand: 30 ha- kui enamus sellest haritav maa, siis nuusuta õhku, mis PRIA`le momendil peale läheb. Aga vist hilja- 2013 väga lähedal. Näiteks võtsime traktoriostul noortaluniku haakeriistaostu juurde, sest see momendil andis PRIA`s tublisti punkte meile juurde. Ja saimegi euroraha appi! Võitis tema, võitsime meie.
Mtz kõrvale sobiks T40`st veel väiksem, kabiinita masin- heina, vaheltharimistööd, ka metsahooldus. Ideaalne T-25 klassi kuid neid otsivad kõik. Ainult made in PRC`d ei usalda.
Vasta
#29
Kes tahab osta T-40 ja muid vene traktoreid ja nende kasutatud varuosi siis võru linna ääres on üks vene traktorite müügikoht.Eelmisel aastal sai seal käidud.Ikka mitukümmend erinevas seisukorras traktorit müügis + samapalju poolenisti lammutatud traktorit varuosadeks.Lisaks veel igatsugu muud vene rauda põllutööriistade näol.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#30
(31-10-2012, 18:23 PM)E303 Kirjutas: Kes tahab osta T-40 ja muid vene traktoreid ja nende kasutatud varuosi siis võru linna ääres on üks vene traktorite müügikoht.Eelmisel aastal sai seal käidud.Ikka mitukümmend erinevas seisukorras traktorit müügis + samapalju poolenisti lammutatud traktorit varuosadeks.Lisaks veel igatsugu muud vene rauda põllutööriistade näol.

Ehk rahvakeeli "Värvitud traktorite pood" Big Grin Kunagi soetatud MTZ 82 sealt, vormistati dok ja tehti ka teh ül. Aasta hiljem kui uuesti ül. aeg käes tuli välja et masina dokumendid ei klapi masina endaga, masin ise oli aga varastatud. Kuna vargus oli toimunud tollal 12 a tagasi ei hakanud politsei jälgi ajama. Nüüdseks ilus värv maha kulunud ja masin saanud uue südame.
Enamus teavad et võru taga on eesti kallim vanametalli hind...
Eks seal liigub ka head kraami aga risti ei lööda ette millegi ees.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#31
Sealt "poest" sai kunagi küsitud MTZ hüdrosilindrit. Oli täitsa olemas. Küsimuse peale: "Palju maksab?", vastati, "2/3 uue hinnast."
Käisin enne gaasianalisaatori juures olevast poest läbi ja seal see vigur 900 EEK-i. "Poes" küsiti 800. Tegin vastavasisulise vihje ja andsin matemaatiliselt mõista palju asi peaks maksma. Sain aga vastuse: "Kelle asi see on, palju meil 2/3 on."
Vasta
#32
Võimalik on osta ka praktiliselt uus T-40AM mis on 20 aastatga töötanud ainult 283 töötundi.Hämmastav on see et traktor nii vähe töötanud on oma ea kohta ? http://kuldnebors.ee/search/pollumajandu...uage_id=et


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#33
(01-11-2012, 18:39 PM)E303 Kirjutas: Võimalik on osta ka praktiliselt uus T-40AM mis on 20 aastatga töötanud ainult 283 töötundi.Hämmastav on see et traktor nii vähe töötanud on oma ea kohta ?


Silm lausa puhkab....

Endal hea vaadata kuidas orginaal välja näebWink
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#34
Sai siis teema hoolega läbi loetud ja lisada ei ole eriti midagi.

Kasutaja V6sa tegi väga põhjaliku tabeli headest ja veadest.

Oman eriversiooni T-40 AHM-i. Endal on kogemust traktori intensiivsema kasutamisega viimasel viiel aastal. Ega ta lagune ühti nii palju kui räägitakse aga sidur on nõrgakene tõesti. 20 aastat pidas sidur enne mind vastu, aga minu käes (raske jalaga) olen siiani teinud kaks remonti - esimene remont sai po....ilt tehtud, traktor lahti, vana välja, uus sisse ja tuld. 2 aastat pidas vastu aga siis tõmbas kuumaga katte katki ja sidur lännu. Uus remont sai vähe põhjalikumalt tehtud ja siiani kestab (metsa teeb tööd, talu ümber mis vaja ja kartuli maa saab ka haritud). Muidugi talu ümber saab igasugust tööd tehtud, alustades maa parandamisest ehituseni ja lume nügimiseni välja - no absoluutselt kõik mis vaja teeb ära - jupp jupi haaval saab kõik tehtud.

Remondi poolelt on vaja jah - alati lahti lammutada jube palju vidinaid, et jõuda asja tuumani kuid nii on kõikide masinatega. Pole veel välja mõeldud masinat mille remont koosneks katkise detaili välja vahetamisest ainult.

Kabiin on jah "kuldnoka puur", "sara" no mis iganes hellitus nimed, kuid revers ja pidev nelik vedu nullib minu jaoks MTZ- i ära. Muidugi eeliseid on veel.

Uus lääne massin on hea jah, arvan, et keegi ei vaidle sellele vastu, kuid kui sa tõesti kulutad aastas 200 liitrit kütust siis tasuvuse piir on ikka jube kaugel.

Aga noh eks iga mees ise otsustab mida ostab ja mida teeb, kuid mina eelistan praeguste vajaduste jaoks T-40-et, sest russ oleks lihtsalt liiga suur ja T-25 pole pidevat nelikut.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#35
Tänan kõiki nende kommentaaride eest. Sai silmapiiril olevat masinat lähemalt uuritud ja tutvust tehtud. Kuuldavasti on masin muidu päris korralik, aga mootor võtab õli. Ilmselt siis vajalik rõngaste, kolvide ja silindrite vahetus. Lisaks on kollektor lõhki. Muidu käivitus käivitusmootorist ilusti ja sõidab ka ilusti.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#36
Omast kogemustest lisaks - kui läheb kõrgsurve pump, on aeg viia see põka vanarauda.
Üllataval kombel on mõnede T40 genekad ootamatult head eluvaimu näidanud, ning kabiini soojenduseks saab kasutada 12 voldil töötavaid väikseid soojendus puhureid ( ok - ei maksa nüüd just ootusi taevasse kerida, aga paigaldades ta sinna lae-alla klaasi ette, kuhu sobitamine on tänu sellele turva puurile üks paras PITA, on tast abi siiski sellise pooltatise ilmaga ringi töristades)
Vasta
#37
Vastupidavus sõltub pidevast nokitsemisest. Kas teed seda koguaeg natuke või siis palju korraga. Igav ei hakka, kuid ära ei koorma. Küttekulu ja läbivus teevad rõõmu. Varuosadega on asi kehvem kui MTZ-ga. Viimati oli vaja kütusefiltri kaant ja seda polegi saada, seevastu MTZ ja JUMZ omad 5 euriga letis. Sama ka paljude muude asjadega, kuid enamus on siiski Sauelt ja Raplast kätte saadud. JVV saab edukalt sõidu pealt ilma sidurita välja lülida, lased gaasi maha ja lükkad kangi. Kui JVV pikenduse külge jätad on oht ta tõmmitsatega ära lõhkuda, seega on soovitav teha tõmmitsatele suunaja või pikendus maha kakkuda. Kokkuvõtteks on ta hea masin teise traktorina, kuid kui tõsist tööriista on kogu aeg vaja, siis on mõistlik ka muud omada.
Vasta
#38
Kui raha rohkem ning soov T-40 osta siis tasuks otsida exportvarianti Belarus progress -426 see on välimuselt ja töötingimuste osas nagu öö ja päev võrreldes tavalise siseturu omaga. Masin eestis siiski suht haruldane ning müüki satub neid harva.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#39
(04-11-2012, 00:02 AM)E303 Kirjutas: Kui raha rohkem ning soov T-40 osta siis tasuks otsida exportvarianti Belarus progress -426 see on välimuselt ja töötingimuste osas nagu öö ja päev võrreldes tavalise siseturu omaga. Masin eestis siiski suht haruldane ning müüki satub neid harva.

Paraku on ainus edasiarendus kabiin. Kõik muud puudused (ja ka eelised) jäävad kehtima.

Ma ei tea, kas mõnel Soomes nähtud näksil olnud teleskoopilised aisad olid omalooming, või müüdigi neid mingil ajavahemikul sellisena...

T-40 on 0,9 kN veojõuklassi traktor põhjusega - kogu konstruktsioon on arvesatud sellele tööle. Aga nutikas eestlane rakendab ta nendele töödele, mille jaok son ette nähtud 1,4 kN klassi traktor. Ja siis on masin fekaal, et ei kesta. Ei peagi ju kestma.

Ma ise ei ole pidevas töös proovinud, kuid vahe lühikesi jupse teinuna õnnestus mul küll JSV ja põhisidurit ühe jalaga erineval ajal pruukida. Tõsi, eks seda jalaväänamist selelga oli ja täpsus jättis soovida... Aga oli täitsa võimalik lasta enne liikumahakkamist JSV tööle ja alles siis masin veerema sundida. Välja oli veel lihtsam - sidurid alla, JSV välja ja väikese pedaali võis jala alt välja libistada.
Vasta
#40
Ise olen JVV kasutanud T-40 ainult niitmisel ja kartulivõtul. Välja saab lülitada ka ilma sidurita ning vahepeal kui kiire taga siis olen mõlemad pedaalid ühe jala alla mahutanud... Algul oli küll harjumatu aga hiljem enam muud varianti ei tahagi..
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne