[Väravamehaanik]

Mina teen päris tõsise ettepaneku lasta naised otsustama, kes ja millise autoga sobib vanatehnikaüritusele. On ilmagi selge, et mehed upuvad oma tehnilistesse probleemidesse kõrvuni ära või ei saa millestki mitte midagi aru. Mehed ei saa kunagi aru, miks poksija ei või dressidega restorani minna või miks pükse ei ole vaja kanni vahele venitada. Siin aga vaidlevad vanad mehed teemal kas aastaarv on õige ja riik on õige, endale aru andmata, et halvas tehnilises korras sõiduk ei ole ka olenemata aastaarvust midagi väärt ja ei sobi seltskonda. Vanatehnikaga on nagu veinidega, et neid tuleb tunda ja siis nautida.
Noortele hakkajatele vanatehnikahuvilistele tuleb anda adekvaatset ja edasiviivat tagasisidet - kasimata ja hooldamata tehnika ei sobi. Mitte ainult uunikute talverallil, vaid Eesti vanatehnika avalikel üritustel on viimastel aastatel kasimata ja hooldamata tehnika hulk liiga suur ja selliste etteastetega ei ole hakkama saanud noored, vaid harimata ja tehnikakultuuri mitte tundvad täiskasvanud mehed.
Probleemiks meie vanatehnikaühiskonnas ei ole sugugi rahapuudus, vaid elementaarne saamatus ja viitsimatus.
Konkreetne soovitus noortele: tee üks asi väga hästi korda, õpi seda tundma, tea selle asja lugu ja kui see jääb sulle väikeseks, siis võta järgmine asi ette. Ole oma uuniku suurim spetsialist ja siis oskad nautida sellega nii suve kui talve ja igapäevast kasutamist kui ka pikki reise.

Mina oma tütreid sellistega välja ei lase, kellel on püksid kanni vahel, kingad lääpas või autoks kasimata pann.