Võitlus rähnidega
#1

Siis, kui varem nägin inimestel aeg ajalt maja rääsastesse või tuulekastidesse rähnide tehtud auke, tundus see kohati isegi veidi naljakas. Nüüd on nad aga endal samamoodi tegema hakanud, ja see ei tundu enam üldse naljakas vaid juba majanduslikult päris kulukas.
On kellelgi veel ette tulnud sellist probleemi ja mida olete ette võtnud lahenduseks?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#2

Rähn ei ole põhjus - peasüüdlane on see, keda rähn välja toksib. Leia putukad ja lahenda nende eluasemeküsimus ning rähn läheb koos nendega mujale.
Vasta
#3

Alati ei peagi olema putukas süüdi, et linnuke toksima tuleb. Vahel peitub viga ehitusmaterjalide valikus. Kui näiteks on ohtralt kasutatud makrofleksi, siis see temperatuuri kõikudes naksub ja linnukesele jääb mulje , et seal on peidus miljon putukat ja lammutabki su maja maha.
Vasta
#4

Oeh, Makrofleks puudub sellel hoonel absoluutselt ja tegemist on täpsemalt öeldes garaazi kelbaga(täispuitehitis), kus on kasutatud kvaliteetset poolpunn lauda ja viimased 15 aastat ei ole seal ühtegi rähni ega muud elukat toksimas käinud, aga nüüd on umbes 20m2 ulatuses seina kahe päevaga ära rikutud. Mõned augud on nii suured sisse tehtud, et kass saaks vabalt läbi käia, kui ta nii kõrgel liikleks. Ja uurisin lausa mikroskoobiga neid laua osakesi, seal pole mingeid putukaid ega ussikesi, lind on lolliks läinud. Olen ka teiste rähni lammutustööde ohvritega rääkinud ja ühtset lahendust pole kellegi olnud. On ka täiesti uusi hooneid hakatud toksima. Kasutatud on linnu võrku, mis on aidanud looma lõksu püüda.
Hernehirmutis ehk tasuks proovimist koos mõne heli tegeva lisandiga.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#5

Ei tea kui kõva mees rähn on, aga ühe pahandust tegeva varesega sai suheldud ühemõtteliselt teine-teisel pool õhupüssi rauda. Oli suur ja paks nagu kalkun ja nii ülbe, et püssi ka ei kartnud ega üldse keda kuraditki! Keeras teenistusvalmilt veel oma tagumendi ette. Sinna siis ka laengu sai! Korra veel nägin teda mõni päev hiljem, aga mind nähes kadus suure röökimisega. Teised meie kandi varesed toimetavad viisakalt. Korjavad üles mis söödav ja kaovad, ekstra pahandust ei tee.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#6

Rähn on selline rumal lind, et teda saab kahjuks ravida ainult tinaga. No on teine end lihtsalt lolliks toksinud Big Grin Ega see rähn Woody seal multikas niisama selline tüütus ole. Päriselus on ta veel hullem ja eriti hull on must rähn. See taob plekist ka läbi. Üks rähn tuleb ikka ja alati sama augu juurde tagasi, sest sealt on ta süüa leidnud ja äkki leiab veel. Lased selle rähni maha ja paned augu kinni, siis on natuke aega rahulik, kuni tuleb järgmine. Fred Jüssi võib rähnidest huvitavaid lugusid rääkida. Seega on aeg soetada endale õhupüss ja nii edasi...

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
#7

(19-11-2012, 18:22 PM)Mufff Kirjutas:  Rähn on selline rumal lind,, et teda saab kahjuks ravida ainult tinaga

Mismoodi üks lind on rumalam kui teine? Inimkeelt ega -soove ep mõista neist ükski.
Või ehk siiski?
Äkki piisab nokkimiskohale asetatud sildist "Hr. Rähn, toksige palun metsas, mitte majas!", või "Kui veel kaua toksid, saad tina".
Vasta
#8

http://www.eoy.ee/foorum/viewtopic.php?f=13&t=550

_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.

Vasta
#9

Tõepoolest need linnud on kaitse all. Odavam ja ohutum oleks see seinaosa plekiga üle lüüa. Konserviavajad meie faunas minuteada ei ela.

Tervitades, IP
Vasta
#10

(19-11-2012, 19:27 PM)Isapull Kirjutas:  Tõepoolest need linnud on kaitse all. Odavam ja ohutum oleks see seinaosa plekiga üle lüüa. Konserviavajad meie faunas minuteada ei ela.

Tervitades, IP

must rähn ongi ju konserviavaja ja teda elab eest metsades küll. ise olen seda haruldust 2 korda metsas askeldamas näinud.
Vasta
#11

(19-11-2012, 20:03 PM)moskiito Kirjutas:  
(19-11-2012, 19:27 PM)Isapull Kirjutas:  Tõepoolest need linnud on kaitse all. Odavam ja ohutum oleks see seinaosa plekiga üle lüüa. Konserviavajad meie faunas minuteada ei ela.

Tervitades, IP

must rähn ongi ju konserviavaja ja teda elab eest metsades küll. ise olen seda haruldust 2 korda metsas askeldamas näinud.

Ok, nõus. Siis kui ta plekist oma nokaga läbi lööb, saab teiselt poolt keerme peale lõigata ja seibi ning mutriga seda venda vähe rahustada. Sorry 4 OT. IP

Tegelt vist 100% kindlat retsepti teemaalgataja murele me ei leia.
Vasta
#12

(19-11-2012, 18:47 PM)TeeTL Kirjutas:  
(19-11-2012, 18:22 PM)Mufff Kirjutas:  Rähn on selline rumal lind,, et teda saab kahjuks ravida ainult tinaga
Mismoodi üks lind on rumalam kui teine?
Ega üks rähn polegi rumalam kui teine. Nad on mõlemad täitsa lollakad Big Grin Aga see on väga lihtne. Taod päevad läbi peaga vastu seina ja siis oledki rumalam kui teised Big Grin Vabalt võib järgi proovida, kuid mina pole soovitanud.
Vares seevastu on väga tark lind. Oskab isegi kolmeni lugeda ja kui õhupüssiga õues tiiru ära teed (laskma ei peagi), siis on nädal aega päris vaikne. Kui iga päev püss õlal tiiru ümber maja teed, siis varesed saavad vihjest aru ja hakkavad kohal käima ainult siis, kui sind kodus ei ole. Kui koju tuled, siis lendavad kohe minema. Väga "siisti" värk Cool

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
#13

(19-11-2012, 21:29 PM)Mufff Kirjutas:  
(19-11-2012, 18:47 PM)TeeTL Kirjutas:  
(19-11-2012, 18:22 PM)Mufff Kirjutas:  Rähn on selline rumal lind,, et teda saab kahjuks ravida ainult tinaga
Mismoodi üks lind on rumalam kui teine?
Ega üks rähn polegi rumalam kui teine. Nad on mõlemad täitsa lollakad Big Grin Aga see on väga lihtne. Taod päevad läbi peaga vastu seina ja siis oledki rumalam kui teised Big Grin Vabalt võib järgi proovida, kuid mina pole soovitanud.
Vares seevastu on väga tark lind. Oskab isegi kolmeni lugeda ja kui õhupüssiga õues tiiru ära teed (laskma ei peagi), siis on nädal aega päris vaikne. Kui iga päev püss õlal tiiru ümber maja teed, siis varesed saavad vihjest aru ja hakkavad kohal käima ainult siis, kui sind kodus ei ole. Kui koju tuled, siis lendavad kohe minema. Väga "siisti" värk Cool

Kivi on ka seni aidanud, jäeti rahule. Varese puhul siis.
Vasta
#14

(19-11-2012, 19:27 PM)Isapull Kirjutas:  Tõepoolest need linnud on kaitse all.
Hihii... mina sain abi sellestsamast..riistast, on teine nagu õhupüssi moodi a pihta rsk ei lase Big Grin. Nu aitas sellest, kui linnu lähedal klõpsakas käib, ehmatab linnul pauna lahti, linnu minema ja vahel enam ei tulegi tagasi,ka siis, kui väääga tahaksid. Tegu oli siis pasknääridega, varesepesa seltskonnaga ja...naabri kiimas kassidega Big Grin . Rähnid on 10 m kaugusel metsas, toimetavad rahulikult. Küllap on seal süüa kõvasti Wink. Aga kui liiga kipuksid tegema.. siis tuleb kahuril raud õigeks sättida Cool! Metsas ikke džungli seadused.


Vasta
#15

(19-11-2012, 15:27 PM)v6sa Kirjutas:  Rähn ei ole põhjus - peasüüdlane on see, keda rähn välja toksib. Leia putukad ja lahenda nende eluasemeküsimus ning rähn läheb koos nendega mujale.

Eelmise elukoha lähedal oli EE-le kuuluv must ja tõrvane elektripost, mis veel plekist katusega üle löödud. No ei ela sellises postis ükski batsill ega mutukas, ussikestest rääkimata. Aga kod. K.Rähni sellised pisiasjad ei huvita, hommikul kell varavara istus posti otsas ja peksis plekki. Vahepeal maitses posti kah, aga oleks siis ka korraks traaversile istunud ja isolaatorit, ehk lausa traati peksnud (majarahva vaga soov), ei...


Vasta
#16

Ei tea jah mis neile linnukestele pähe on löönud.Või on siis pea ära löönud.Siin Nõmmel on üks ilmselt raukusdementne rähn kes karistab järjepidevalt tänavalaternate metallkorpusi.
Flanagan
Vasta
#17

Sellised need inimesed on, oma enesekindluses otsustavad nad, mis on õige, mis vale, mida rähn peab toksima ja millal ta peast loll on!
Mida te üldse teate nendest rähnidest ja kiimas kassidest?
Vasta
#18

Käin ka jahil, kuid pole kunagi neid dolbajoobe (rähn vk.Wink sõnast dolbit ) küttinud ega kavatsegi seda teha. Vahel on läbi optika tore vaadata, kuidas vana puusse uhabWink, igaüks leiab omale elatist nii nagu oskab. Metsas nad kedagi ei sega.

Muide õhupüssidest niipalju, et kui vaja, et sealt heledam litakas tuleb, seda ehmatamise jaoks, siis võib allavinnastatavate juures kasutada sellist lihtsat asja nagu isoleerpael. Kokku murdes saab isoleerpaela riba sättida murdekoha vahele ja ilma kuulita päästikut vajutades on heliefekt hoopis teine. Kindlasti ma ei soovita seda trikki teha iga parema ja kallima relvaga, aga kui on omajagu vanem ja kulunud relv, mil juba lõtke tunda ja tihendist kahju pole, võib omal vastutusel proovida.

Tervitades, IP
Vasta
#19

On ka meil siin oma rähnipere, küllaltki konfliktne. Täristavad iga päev kahekesi õuel asuvat puidust elektriposti ja vahelduva eduga nüpeldavad teineteist mingil põhjusel. Täna hommikul oli üks neist täristamas kuivanud kreegi kallal, oleks siis allpoolt ja kõvemini täristanud, ma pole viitsinud Jonset selle ühe puu pärast käima tõmmata Smile

Mingil põhjusel külastavad tihedalt kuldnokapuuri, kuid sees päris seal ei ela.
Maja kallale ei kipu ja mind nad ei sega, huvitav jälgida nende tegemisi.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#20

(19-11-2012, 22:55 PM)kass Kirjutas:  Sellised need inimesed on, oma enesekindluses otsustavad nad, mis on õige, mis vale, mida rähn peab toksima ja millal ta peast loll on!
Mida te üldse teate nendest rähnidest ja kiimas kassidest?
Mina näiteks tean, et kui kass tahab mängida, siis ta kallutab pea viltu ja jääb sind ainiti vaatama Big Grin Kiimas kassidest ... no ma isegi väga ei taha teada ...

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne