Saeketiga minisaeraam ja selle ümberehitus
#1
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=geQo...=endscreen
http://www.youtube.com/watch?v=gmTFZ8rQy...re=related


Tere, küsimus selline, et kas keegi foorumlastest on ehitanud antud saeraamile harvesteri(ürgmetsa) saeplaadi ja keti külge originaali asemel ja teisest otsast ka paraleelselt liikuma pannud, et saada paremat täpsust saematerjali või pigem servamta plangu lõikamisel. Originaal saeplaat 55 cm pikk, harvesteri oma pidi olema 75 cm pikk, ürgmetsades kasutatavad saeplaadid pidi olema meetri pikkused või rohkemgi. Asi selles, et omal kodus vaja selline minisaeraam ümber ehitada pikema saeplaadi ja keti peale, et teisest otsast ka mingit moodi kinni ning paraleelselt liikuma panna.
Sellega seoses paar küsimust:
1. Kuidas seda tehniliselt teha, äkki on keegi seda teinud, kõik tehnilised lahendused ja soovitused on oodatud.
2. Kust Eestis saab tellida harvesteri(ürgmetsa) saeplaati ja keti veoratast koos ketiga, kõik pakkumised ja soovitused ootatud.

Originaalil on see viga, et lahtine saeplaadi ots kukub vibreerima ehk üles-alla liikuma ning selle tõttu ei tule mõõt täpne. Andke tulla oma arvamustel ja teadmistelSmile
Vasta
#2
Minul on sama sammuga pikem Stihli latt pandud. Pikkust ma enam ei mäleta, aga ots ulatus isegi natuke üle raami. Õlitus tuleb kindlasti teise otsa viia, muidu oled varsti latist ilma.
Vasta
#3
Alustame arvamustega, mis kujunenud teiste kogemusi kuulates...Toungue
Ei tasu end petta arvamisega, et selline kerge raamike kannataks tummist tööd teha. Ikka kerget palki tasahiljuCool
Täpsuse tagamiseks peab raamil jäikust ka olema. Oma raskusega juhikutel veerev raamike seda kuidagi ei anna.

Kas latt hakkab vibama ka pikisüüterituse ja väiksema etteandekiiruse korral?

Pikemat latti saab igast saepoest. Võtad oma vaja vana kaasa ja ostad sobiva juurde. Koos ketiga ikka. Mina olen seni oma ostud teinud Hortuluse meeste käest - nad ei ole odavaimad, kuid mulle logistiliselt sobivas kohas ja seni ei ole nende käest saadud riistad ja nõuanded mind alt vedanud. Aga asjalikke pakkujaid on teisigi.

See on muidugi õige märkus, et pikem latt hakkab veel rohkem läbi vibama. Samas, kui võtta nii pikk latt, et ulatub teise juhikuni, siis saab tekitada ju näpitsa, mis lati otsast haarab ja selle vibamist veidi takistab. Või teed pitskruvist ja mõnest rauajupist hõlpsaltvabastatava hoidiku. Niikuinii pead leiutama hakkama.

Täpset tööd nii õblukeste asjadega ei tee...

Masinalatid ja ketid on veel laiemad - nii saed kolmandiku palgist lihtsalt pudiks.

Kas Sul ongi videos näidat raam?
Kui kiiresti reaalselt Sinu raamiga lasta kannatab? Saab meeter minutis lõigatud?
Palju kütusekulu tihu peale kujuneb?
Kaua ketti teritamata viisakat palki lasta kannatab? Mürsukild/muld/kivi teevad niikuinii ketile ära...
Vasta
#4
Selliseid latte üldiselt Eestis kohapeal pole. Minul võttis tellimine 1,5 kuud ja "iga saepood" seda tellida ei suutnudki. Öeldi, et sellist asja pole olemas.
Kui oskad sellise sae ilusti paika sättida, siis tuleb täpsus ja kvaliteet täitsa hea. Ütleks, et isegi parem kui teenusena saetud palgil. Teritada tuleks ketti kindlasti pingis.
Jõudlust sellel sael muidugi liiga palju pole, aga omale kannatab teha küll. Samas saab selle saega oluliselt jämedamaid palke saagida kui ketassaekaatris.
Sellel sael teises ääres mingit juhikut pole. Lati otsa kinnitamiseks tuleb mootori juurest tuua eraldi tugi ja sellele mingi pitskruvile sarnanev kinnitus, mida oleks vajadusel võimalik ka veidi üles-alla reguleerida. Õlitus ka kindlasti sinna!
Vasta
#5
Harveri saeplaate oleme siiani suure pundina koos kettide ja muu kaubaga ise Soomest toomas käinud. Või kui kellelgi tuttavatest on sinna asja olnud, siis on ka nende abi kasutatud.
Eestis onpoes ka müüa, ei pea tellima, aga hind on ... Toungue - noh nagu ikka siinsetel ärimeestel kombeks ehk siis hind+käive+kirves+transpordikulud korrutatud kahega Big Grin.
Viljandis näiteks on plaate ja (vist) kette müüv pood täiesti olemas. Raua uulits 18 aadressiks.
Veotähikuid on mitmes mõõdus. Arvestatakse hammaste arvuna. Valitakse vastavalt kasutatavale plaadile ja vajaminevale kiirusele. Keti pikkus valmistatakse vastavalt kasutuses olevale plaadile ja tähikule.
Plaate on mitmesuguseid: kitsa-, keskmise-, ja laia kannaga.
Vibratsioon - ei tea sellest harveri plaatide puhul midagi, pole "tarvis" läinud. Kitsa kannaga Oregon vbl. vibreerib ka, lai Iggesund on väegade jäik.

Kõik on kena, aga uus harveri kett teeb puusse u.1cm laiuse lõikekao....
Vasta
#6
Originaalis on saetee 6mm. 10mm tahaks ikka oluliselt võimsamat mootorit saada. Harvesterile vist pikkipuu ketti ei tehta ka. Big Grin
Vasta
#7
Mind on alati vaevanud küsimus, et miks need väikesed saeraamid ketta asemel lõikuseks ketti kasutavad? Hinna küsimus või midagi muud? Vanaonu ehitas ka kunagi ise sarnase aga enam ei ole kahjuks võimalik küsida.

Edit.

Suur ketas nõuab ringiajamiseks rohkem jõudu?
Vasta
#8
Pikipuu saagimiseks saab keti igal ise teha Wink.
Kõige ökonoomsem saematerjali väljatuleku poolelt on lintsaag.
Need kettvärgid tunduvad saepuru tootmise masinatena.
Vasta
#9
Viimasematel vene minisaeraamidel on ka el.mootor kettaga kaasas. Saab siis kettaga seimerdada ja ketiga tõsist laualõikust teha.
Vasta
#10
(25-11-2012, 14:18 PM)Janka Kirjutas: Pikipuu saagimiseks saab keti igal ise teha Wink.
Kõige ökonoomsem saematerjali väljatuleku poolelt on lintsaag.
Need kettvärgid tunduvad saepuru tootmise masinatena.

Saab, aga see tähendab, et päris suur osa hambast tuleb maha käiata. Selliseid väikeste hammastega pikkipuu kette on poes ka müügil. Olen neid proovinud, aga head tulemust nendega ei saa.
Lintsaag on muidugi hea ja öko, aga kallis. Ja elu on näidanud, et kui ma telliks mõnelt lintsaelt teenust, siis kokkuvõttes suudaks ma ise kettsaega samast ümarpuust rohkem kasulikku materjali tekitada. Teenusepakkuja lihtsalt ei tea ja ei vaevu.
Vasta
#11
(25-11-2012, 10:19 AM)v6sa Kirjutas: Alustame arvamustega, mis kujunenud teiste kogemusi kuulates...Toungue
Ei tasu end petta arvamisega, et selline kerge raamike kannataks tummist tööd teha. Ikka kerget palki tasahiljuCool
Täpsuse tagamiseks peab raamil jäikust ka olema. Oma raskusega juhikutel veerev raamike seda kuidagi ei anna.

Kas latt hakkab vibama ka pikisüüterituse ja väiksema etteandekiiruse korral?

Pikemat latti saab igast saepoest. Võtad oma vaja vana kaasa ja ostad sobiva juurde. Koos ketiga ikka. Mina olen seni oma ostud teinud Hortuluse meeste käest - nad ei ole odavaimad, kuid mulle logistiliselt sobivas kohas ja seni ei ole nende käest saadud riistad ja nõuanded mind alt vedanud. Aga asjalikke pakkujaid on teisigi.

See on muidugi õige märkus, et pikem latt hakkab veel rohkem läbi vibama. Samas, kui võtta nii pikk latt, et ulatub teise juhikuni, siis saab tekitada ju näpitsa, mis lati otsast haarab ja selle vibamist veidi takistab. Või teed pitskruvist ja mõnest rauajupist hõlpsaltvabastatava hoidiku. Niikuinii pead leiutama hakkama.

Täpset tööd nii õblukeste asjadega ei tee...

Masinalatid ja ketid on veel laiemad - nii saed kolmandiku palgist lihtsalt pudiks.

Kas Sul ongi videos näidat raam?
Kui kiiresti reaalselt Sinu raamiga lasta kannatab? Saab meeter minutis lõigatud?
Palju kütusekulu tihu peale kujuneb?
Kaua ketti teritamata viisakat palki lasta kannatab? Mürsukild/muld/kivi teevad niikuinii ketile ära...

Mul ei ole bensumootoriga, vaid elektrimootoriga.Ülejäänud küsimusi ei oska kommenteerida, sest minisaeraami sättisime ainult korra üles, peenikest palki lõikas hästi ja mõõdus, kuid vaja saagida just 50-60 cm läbimõõduga palke ning selletõttu vaja pikemat saelatti. Tean meest, kes pani originaallatile teise otsa lihtsalt tugivarda, mis ei ole lati külge kinnigi pandud, kuid ütles, et mõõtude täpsus läks üle poole paremaks.
Vasta
#12
Pikema plaadi saad ka ise teha. Keevita kaks tükki kokku ja olemas.
Niimoodi on neid harvesterile sadu ja sadu tehtud ning kestavad küll. Õige mehe käes.
Mitte pikkuse saamiseks pole tehtud. Kokkuhoiu mõttes. Sest enamus plaate aetakse lollusest ja liigsest ogarusest (agarus on sageli ogarus) kõveraks. Kanna juurest, sealt kus plaadi kinnitus lõppeb. Rebitakse lausa puruks.
Teine laar, korras kandadega, aga läbikulunud tähikutega tekib viisaka, mõistusega töötamise käigus.
Ja siis ongi võetud korraliku tähikuga plaat ning pandud kokku plaadiga, millel kand jällegi muljumata, kuid tähik otsa leidnud.
Tavaline CO keevitus ja tavaline traat. Mingit keerukat tehnoloogiat pole selleks tarvis.
Vasta
#13
(25-11-2012, 15:13 PM)runts Kirjutas: Lintsaag on muidugi hea ja öko, aga kallis. Ja elu on näidanud, et kui ma telliks mõnelt lintsaelt teenust, siis kokkuvõttes suudaks ma ise kettsaega samast ümarpuust rohkem kasulikku materjali tekitada. Teenusepakkuja lihtsalt ei tea ja ei vaevu.

Antud juhul on sulle küll siis väga kehv teenusepakkuja juhtunud. Kui palk on normaalse mõõduga ja palgist saetakse ennekõike seda materjali mis kõige paremini välja annab nt. äärtest servamata lauad ja keskel vastavalt laiusele siis prussid+mõned servatud lauad, siis võin väita, et kasuliku materjali väljatuleku % oluliselt suurem kui ketiga saagides. Väga oluline lindi puhul on muidugi ka korralik räsa ja teritus, vastasel juhul tuleb materjal ikka väga jubeda kvaliteediga. Hind on jah kallim, aga omast kogemusest võin öelda, et asi seda väärt.
Vasta
#14
Ökonoomiat, mis kaatrihinna kõrgeks ajab, pole omale tegemisel taga ajada mõtet. Kütte tegemisel nagunii saab ka palki sekka. Püstine üraskisöödud kuusk annab head lauda välja. Head kaske ja musta leppa pole ka mõtet ahju ajada. vaadake, kui kerge ta on muude monstrumite kõrval(juhul kui ei pea leiba lauale andma).
Vasta
#15
Kasutades avara interneti võimalusi - lisatugi mootori juurest:
[Pilt: be69ba286fa5ca537cc5a2e397e58fa5.jpg]

Muudatus:

Möödunud pühapäeval katsetasin ka enda saeraami esimest korda ära. Eile sai viimast korda enne lahtimonteerimist proovida (http://www.youtube.com/watch?v=6D0bk3RpyoQ).

Lati ots vibreerib küll, kuid ainult senikaua, kuni kett on korralikult võtma hakanud, kindlasti kavatsen selle ülalnäidatud pildi eeskujul kinnitada. Mändi ja kuuske laseb nagu võid, videos proovitud haava ja niisama lõigatud tamme puhul värises kui kurat - seda siis vedela raami ja maa külge kinnitamata raudtee tõttu.

Kes iganes endale sellist atribuuti teha kavatseb, vaadake uuemaid venelaste minisaeraami versioone, need tunduvad stabiilsemad.

Mul on ketiõlitus toodud läbi baseerimisplaadi lati servale - seda siis sellepärast, et lõikus toimub ketti lükates ja õli jookseb kohe lõikeservale (sedasi viiakse ka saepuru kiilrihmadest ja -seibidest eemale). Seda ma muidugi ei tea, kuidas tähiku laager vastu peab, aga puudub ju ka mootorsael lati otsas otsene õlitus...

[Pilt: DSCN1700.JPG] [Pilt: DSCN1701.JPG]
Vasta
#16
Aitähh runtsile informatsiooni ja piltide eest, kuidas ümber ehitada kettsaerami Big Grin ja teistele ka.
Vasta
#17
Latiga koos tuleks käima panna ka kaks väikest saeketast, mis asetseksid lati suhtes 90* nurga all. Saaks ühe lükkega servad ka kohe jonksu. Toungue
Vasta
#18
Siin on üks pika stihli saeplaadiga saeraam ja freesid majaprusside tegemiseks ka lisaks;
http://www.youtube.com/watch?v=0nbHy1RC2dI
http://www.youtube.com/watch?feature=end...9Xpw5dl0JI
Vasta
#19
(25-11-2012, 10:19 AM)v6sa Kirjutas: Alustame arvamustega, mis kujunenud teiste kogemusi kuulates...
---
Täpset tööd nii õblukeste asjadega ei tee...

Jagaks ka oma kogemust.

Käesoleva suve jooksul olen konkreetsel põhimõttel ehitatud raamiga saaginud 3m x 7,5m põhiplaaniga sauna jagu karkassimaterjali ja servamata voodrilaudu ning hunniku pinnalaudu peldiku fassaadi vuntsimiseks.

Täpsuse tagab terav kett ja korralik ketiõlitus, kui võtta iseenesestmõistetavana fakti, et raudtee on sirge ja latt on reguleeritud raudteega igas suunas paralleelseks ning ots fikseeritud.

Minul see latiotsas asuv tähikuauk jättis keti õlinälga. Nüüd on latil õlitus kahes kohas.

12 meetrise raudtee peal tuleb täpsuseks +/- 1mm, mis on minu arust ülihea. Eelmises töökohas sai ühe töölisega lintsaega lõigatud laudu paksusmasinast läbi lastud - pikkus oli väiksem, kui 12m ja need lainetasid korralikult. Mitte, et ma teeksin lintsaeraami maha, lihtsalt selline juhus oli. Kunagi tahan endalegi lintsaeraami. Smile

Lisaks tahaks raamile külge aretada veel eendemehhanismi vintsi näol, mille hooba vändates toimuks raami liigutamine raudteel. Kui ketti kogu aeg teritamas ei viitsi käia, siis saan varsti endale raami lükkamisest jõhkrad rinnalihased.

Ja laastukoguja oleks ka superluks lahendus, läbi mille lendaks saepuru kohe kotti - jääks ära tüütu koristamine.

Minu praegune saeraami konfiguratsioon:
[Pilt: IMG_20130923_105934.jpg]

Kellel endal saeraami mõte peas mõlkumas, siis minu vana 5m raudtee on võimalik endale saada siit: http://www.soov.ee/vi/2543128.htm
Vasta
#20
Siin ilmselt parim koht küsimiseks kuigi konkreetsest süsteemist veel juttu pole olnud. Nimelt mul Alaska mill katsetuste faasis ja kipub natuke puu seest välja ronima. Ometi plaat abiraamiga ideaalselt paralleelne. Kuidas neid kaatreid häälestatakse, kuidas kellegi oma häälestatud on? Võrdlus ei ole küll väga täpne aga kiskumine peaks ju lahtise kelguga ka tunda andma?
Kes ei tea, siis Alaska on selline:
http://www.youtube.com/watch?v=_drRupGlrqw
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne