Saeketiga minisaeraam ja selle ümberehitus
#21
(30-09-2013, 20:06 PM)Marko Kirjutas: ---
...kipub natuke puu seest välja ronima. Ometi plaat abiraamiga ideaalselt paralleelne.
---

Kui rääkida sest venelaste kolmjalast, siis selle lahtine kelk jääb tavaliselt latiga palgi peale kandma, kui lõige ei ole enam sirgjooneline. Põhjuseks on enamjaolt kulunud kett või latt. Kulunud kett annab tunda siis, kui lõigata pinnalauda, sest allpool latti on rohkem materjali, mis külgsuunalist vastupanu osutab. Kulunud latt seevastu annab endast märku igal lõikamisel.

Alaska saeraamiga ei ole reaalselt kokku puutunud ja ei oska kahjuks reguleerimise osas nõu anda...
Vasta
#22
Latt on kahest vanast üks uus, serv 90 kraadiseks peale jätkamist käiatud, kett on uus pikipuukett. Küsisin, mis nurga all on latt tee suhtes.
EDIT: Raami vedu pane nööri ja vändaga, videod leiad ise.
EDIT2: Vaata siit, 7.11 on üsna hästi näha. Kuigi jah, ma paneksin vända mugavamasse asendisse, lisarullik muidugi vältimatu.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#23
(30-09-2013, 20:52 PM)donn Kirjutas:
(30-09-2013, 20:06 PM)Marko Kirjutas: ---
...kipub natuke puu seest välja ronima. Ometi plaat abiraamiga ideaalselt paralleelne.
---

...
Kulunud kett annab tunda siis, kui lõigata pinnalauda, sest allpool latti on rohkem materjali, mis külgsuunalist vastupanu osutab. Kulunud latt seevastu annab endast märku igal lõikamisel.

Kui palju kett latis pöörduma annab? Kui lõtk on ikka kümneid kraade, siis peab teritus olema väga hea.

Kas kergelt palgi poole vedav teritus asja ei parandaks?
Vasta
#24
Mul puudub küll kogemus ketiga saeraamiga .. tegelikult igasugusega Smile... aga olen saaginud seisvast tüvest ülalt alla aialaudu. Tõmbasin ladva lõuakõrguselt maha kütteks ja alumise osa aialaudadeks.. hea saagida kui otsapidi maaküljes kinni on Smile . Valisin just hästi kõverad puud, et aed maatingimustes huvitavam oleks. Ei üritanudki ühepaksuseid laudu saada, lihtsalt tõmbasin otsaga tüvele ülalt- alla juti ja proovisin sedamööda siis saagida, hoides lehe otsa ikka ühes ilmakaares... Tähele pannin seda, et niikaua kui sael lõigata lased, siis liigub leht otse ülevalt alla, kui aga liigset survet kasutada, siis hakkab saekett omale kergemat väljapääsuteed otsima. Võiks arvata, et saeraami juures toimib samuti, et kui kett nüri või on soov kiiresti saagida, siis tahaks rohkem peale suruda ja tulemus ongi see, et latt hakkab omale lihtsamat teed otsima ja palgist õhema poole poole välja ronima.. Smile.
Kindlasti peaks saeraami ketti teritama ainult pingis- nagu juba mainiti.

Tuli kohe ka kaks mõtet:
1. .. et peaks sellise asja ka omale tegema
ja
2. .. asi tuleks teha nii, et selle lehe nurka peaks saama muuta-... üsna lihtne teha.
Big Grin
Vasta
#25
Infot tuleb mühinal, tänan kaasamõtlejaid!
Plaadi soon ok, ma natuke valisin ikka toorikuid ka, keti teritusega mängimine on hea mõte kindlasti. Ja ilmselt tõesti ei tohi liiga peale suruda. Praegu aegajalt hakkas sidur libisema ma vaatasin. Saeks 2 KW pikimootoriga Makita, elektrisaag siis.

Kui nüüd keegi veel plaadi nurga kohta ütleks...
Kuigi jah, ise hakkan seda kallutamise mõtet juba maha kandma.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#26
(01-10-2013, 12:10 PM)Marko Kirjutas: Kui nüüd keegi veel plaadi nurga kohta ütleks...
Kuigi jah, ise hakkan seda kallutamise mõtet juba maha kandma.
Mina teeksin selle kaldemuutmise võimaluse just sellepärast, et ma ei oleks kindel, et ma suudaks selle saeraami nii täpselt valmis teha, et plaat täpselt rööbastega paralleelne jääb- siis jääks mul võimalus häälestada niikaua kui hakkab õigesti saagima.

Ma ei usu, et ketiteritusega mingit hookuspookust saaks teha- kes selle teritusnurga välja arvutab Smile . Teritus ikka ühesugune mõlemalt poolt ja kiirus on kindlasti kõige olulisem....
Vasta
#27
Alaska raamil saab nurka lihtsalt muuta nende liblede käiamisega, mis vastu plaati on, eraldi mingit süsteemi vaja ei ole.

Aga ma ei muuda midagi, läheb niisama kokku, kiirus maha ja siis vaatame.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#28
Mõni aeg tagasi külastasin tööriistapoodi ilma igasuguse plaanita midagi osta. Aga näppu jäi ikkagi kõige odavam 10 meetrise terastrossiga käsivints. Mõtlesin seda jupp aega ise teha, aga siis jõudsin arusaamisele, et osta on odavam. Alguses, kooner nagu ma olen, vaevasid mind süümepiinad raha pillavas ja otstarbetus kasutamises.

Seisiski konkreetne vints nädalapäevad niisama töölaual tarbetuna, kuni mul ühe palgi saeraamile veeretamine üle jõu käis. Lasin kiiruga kokku konstrui, mis võimaldas vintsi traigi külge ankurdada. Töötas üllatavalt hästi.
[Pilt: IMG_20131014_132639.jpg]

Aga siis sai lõplikult villand raami lükkamisest raudteel. Pisut ärritudes ja poolvihaga lasin kärinal raami sisse augud, poltisin sama vintsi raamile ja katsetasin. Ning siis jooksis soe rahulolutunne üle keha ja ma adusin, et need on parimad paar kümpsi, mis ma viimasel ajal "raisanud" olen.
[Pilt: IMG_20131015_142215.jpg]

Vaherullik:
[Pilt: IMG_20131015_142230.jpg]
Vasta
#29
(15-10-2013, 19:53 PM)donn Kirjutas: Mõni aeg tagasi külastasin tööriistapoodi ilma igasuguse plaanita midagi osta. Aga näppu jäi ikkagi kõige odavam 10 meetrise terastrossiga käsivints. Mõtlesin seda jupp aega ise teha, aga siis jõudsin arusaamisele, et osta on odavam. Alguses, kooner nagu ma olen, vaevasid mind süümepiinad raha pillavas ja otstarbetus kasutamises.

Seisiski konkreetne vints nädalapäevad niisama töölaual tarbetuna, kuni mul ühe palgi saeraamile veeretamine üle jõu käis. Lasin kiiruga kokku konstrui, mis võimaldas vintsi traigi külge ankurdada. Töötas üllatavalt hästi.
[Pilt: IMG_20131014_132639.jpg]

Aga siis sai lõplikult villand raami lükkamisest raudteel. Pisut ärritudes ja poolvihaga lasin kärinal raami sisse augud, poltisin sama vintsi raamile ja katsetasin. Ning siis jooksis soe rahulolutunne üle keha ja ma adusin, et need on parimad paar kümpsi, mis ma viimasel ajal "raisanud" olen.
[Pilt: IMG_20131015_142215.jpg]

Vaherullik:
[Pilt: IMG_20131015_142230.jpg]

Tere Donn, palju oma vene kolmjalaga tunnis/ päevas servamatta planku oled saaginud, nii 50mm paksust,kui oled lõiganud sellist mõõtu?
Vasta
#30
Mul analoogne saeraam kasutusel. Otseselt nüüd mõõtnud ei ole et palju tunni/päevaga üht v teist materjali jõuab saagida aga on kujunenud nii 3 tihu palki päevas, see siis mitte planguks v lihtlauaks vaid ikka pruss ja servatud laud. Teine tähelepanek on see et selline korraliku 6 m palgi saagimiseks loäheb tund, seda siis üksi tehes.
Vasta
#31
Tere.. igati uhke saeraam Smile. Mul oleks aga küsimus nn. raudtee aluse kohta, et kas see on palja maa peal või on sinna ka mingi liivapadi ka alla tehtud, muld pinnaselt eemaldatud jne ?
Vasta
#32
Saab täiesti nõustuda kylminaatori väljaöelduga. Kuskil nii peaks kogused olema küll.

(20-10-2013, 11:27 AM)maitus Kirjutas: Tere.. igati uhke saeraam Smile. Mul oleks aga küsimus nn. raudtee aluse kohta, et kas see on palja maa peal või on sinna ka mingi liivapadi ka alla tehtud, muld pinnaselt eemaldatud jne ?

Muld on eemaldatud, liivapadi alla tehtud, taldtihendajaga tihendatud ja loodis. Elektriohutuse tagamiseks vedas elektrikust esivanem liivapadja alla ka miski maandussõõri/-ringi, et lühise tekkides ma ei söestuks seal kättpidi metallraami küljes olles vms. Big Grin Raudtee on siis selle sõõriga neljast kohast ühenduses.

Esimene raudtee oli telliskivide peale loodi aetud. Töötas ka.
Vasta
#33
(20-10-2013, 14:22 PM)donn Kirjutas: Muld on eemaldatud, liivapadi alla tehtud, taldtihendajaga tihendatud ja loodis. Elektriohutuse tagamiseks vedas elektrikust esivanem liivapadja alla ka miski maandussõõri/-ringi, et lühise tekkides ma ei söestuks seal kättpidi metallraami küljes olles vms. Big Grin Raudtee on siis selle sõõriga neljast kohast ühenduses.

Esimene raudtee oli telliskivide peale loodi aetud. Töötas ka.
Tänan info eest Smile
Vasta
#34
Mõõtsin ka reaalselt ära, kui kaua mul aega läheb ja selgus, et minu "kuskil nii peaks olema" ei pidanud paika. Kahe servamata laua ja 18-ne 50x25 katuse aluskatte liistu saagimiseks kulus ligi kaks tundi, sh asjade valmispanek, palgi kohalesättimine ja muu surgelmurgel, mis on ajaröövlid.

Suurimaks ajakulu põhjuseks on 1420p/min arendav elektrimootor. Kiilrihma ülekanne on küll 1/2-le kiirendav, kuid sellest jääb väheks. Edasi pean otsima kiirema mootori - nii 3000p/min, et saaks keti kiiruseks 6000 p/min, mis oleks juba hea edasiminek.

Siin nende liistude saagimine pressitud kokku kolme ja poolde minutisse:


Vasta
#35
(01-10-2013, 16:19 PM)Marko Kirjutas: Alaska raamil saab nurka lihtsalt muuta nende liblede käiamisega, mis vastu plaati on, eraldi mingit süsteemi vaja ei ole.

Aga ma ei muuda midagi, läheb niisama kokku, kiirus maha ja siis vaatame.

Probleemid vähenesid teritamisega, päris ära kadusid siis, kui pikipuuketi 5 kraadi umbes 30 peale ringi teritasin. Tamme sees saagimise õppimine on ka muidugi paras nuhtlus Smile Ja tundub, et bensumootoriga saag ei teeks ka paha, kahjuks pole majapidamises ühtegi 3/8 ketiga ühilduvat.
Töötav katsemudel näha siin:
https://www.youtube.com/watch?v=C_TjpNQc-vo
Saeketiga tegeletakse meie mail nii:
https://www.youtube.com/watch?v=cJBpjkZOLg0
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#36
3/8 keti peale saab läbi tähiku vahetuse. Kas su saagidel on veo tähik väljaspool või seespool sidurit? Kui sees siis on see töö vähe tülikam. Oma sael mul on väljaspool sidurit ja selle vahetus võtab aega 30sekundit umbes.
poes tähik ise maksis aasta tagasi kuskil 6 eurot stihl oma.
Vasta
#37
(13-01-2014, 01:56 AM)Marko Kirjutas: ...
Probleemid vähenesid teritamisega, päris ära kadusid siis, kui pikipuuketi 5 kraadi umbes 30 peale ringi teritasin.
...

See on huvitav tähelepanek...

3/8 võimaldab võita materjalis. Huvitav, kuidas muutub kiirus? Hammas on ka väiksem...

Mille poolest on tamme saagimine eripärane?
Vasta
#38
Benasaag on isa jagu, temaga aga on viimasel ajal raske väidelda, seega jääb praegu elektrisaag.
Tamme saagimise eripära on selles, et kahe 3meetrise jupi viilutamise ajal pidin NELI KORDA ketti teritama Sad
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#39
Ega need tammed olnud maas lohisenud? Tammekoor on krobeline ja tugev - võtab kenasti maasoleva prahi endasse.

Keti rakiseta teritamiseks peab väga kindel käsi olema...Big Grin

Saag kuumaks minema ei kipu?
Vasta
#40
Palgid said korralikult puhtaks pühitud.

Käsi ilmselt piisavalt kindel juba, niimoodi teritanud pea 20 aastat. Parandada on siis vahest vaja, kui mõni naela saanud hammas otsast kogemata ümaraks jääb, nurga pärast mitte.

Operaator kõrbelõhna üle ei kaevanud, sidur hoiatab ka muidugi.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne