Saeketiga minisaeraam ja selle ümberehitus
#41
(13-01-2014, 01:56 AM)Marko Kirjutas: Töötav katsemudel näha siin ...
Kuidas selle "alaska" tulemus jääb, kui juba mitmendat planku lased (iga järgmine peaks ju kopeerima eelmise ebatäpsust + juurdetulev)?

Ise mõtisklen kas võiks raamil saelehe fikseerida kindlale kõrgusele ja siis palki klotside abil sobival kõrgusel hoida. Reguleerimise osa poleks siis vaja ehitada ja üle 35cm sealt vahelt ei plaani ilmselt läbi ajada. Või on see paha mõte?
Vasta
#42
Alaska tulemus on täiesti talutav, algse ülestõusmise künkad said rellaka ja hammastega kettaga enam - vähem sirgeks lastud ja edasi läks ühe soojaga lõpuni.
Teine küsimus on halvasti vormistatud. Räägid vist saekaatrist juba? Neid tehakse nii tõstetava lehega kui ka tõstetava palgiga, valik on sinu. Üldiselt soovitan tuubist uurida, materjali on piisavalt. Võlusõnad on chainsaw mill, homemade, alaska, swingblade jne.
Minu algne plaan oli tõstetava palgiga kaater, see taandus tõstetava lehega kaatriks ja välja tuli alaska. Põhjused ei ole saagide ja puiduga seotud, neid siin lahkama ei soovi hakata.
Varu projekteerimiseks aega!

Logosol ka muidugi.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#43
Postitaks siia ka küsimuse alaska raami kohta.
Kuidas bensiinimootoriga saag sellisele pikalt töötamisele vastu peab, kas on kellegil ka kogemusi?? Omal kodus 60ccm saag, mis jõuaks nagu lõigata küll, iseasi mis saest järgi jääb.
Vasta
#44
Et kas bensukas peab vastu, kui mitu minutit järjest täisgaasiga töötab? Seda pead küsima ehitusfoorumist, minul vastav kogemus puudub:
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=18&t=39474
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#45
(13-01-2014, 14:28 PM)Marko Kirjutas: ...
Käsi ilmselt piisavalt kindel juba, niimoodi teritanud pea 20 aastat.
...

Kui mitu korda kannatab sedasi ketti teritada seni, kui peab poodi uue järele minema? Videost tundus, et rellakaga seal käiates võttis korraga päris suure osa hambast. Aga see ainult tundus. Ma ise kasutan vanaisa varasalvest pärit spetsiaalset terituspinki, mis käiaketast korraks hamba vastu pannes töö ära teeb. Nii palju sädemeid (=eemaldatud materjal?) igaljuhul ei lenda.
Vasta
#46
(13-01-2014, 17:41 PM)maisalup Kirjutas: Postitaks siia ka küsimuse alaska raami kohta.
Kuidas bensiinimootoriga saag sellisele pikalt töötamisele vastu peab, kas on kellegil ka kogemusi?? Omal kodus 60ccm saag, mis jõuaks nagu lõigata küll, iseasi mis saest järgi jääb.

Oman Stihl'i saeraami (Logosol ehk siis, pikk, 8m palgile) koos suure Stihli saega, leht on selline käepikkune. Asuvad isatalus, lõunapool, seega ei suuda hetkel marki öelda. Ostetud kusagil 2000 alguses. Töötanud paar suve ja loomulikult põhjagaasiga. Rõhk sõnapaaril 'paar suve'. Pole veel märgata et mootoril ressurss otsa hakkaks saama.
Vasta
#47
No ennem arvasin minagi, et 2t mootor ei tohiks nii kergelt alla vanduda, kuid kui üks kirjutas, et tema võsalõikaja mootor pidevalt täispööretel kinni põletati, siis pani mõtlema. Muidugi viga võis olla ka liiga kõrges välis temperatuuris, +5... allapoole vast ei tohiks jahutusprobleeme tekkida.
Vasta
#48
TO: donn
Olen oma aega alati ketijupist väärtuslikumaks pidanud, seega ei ole väike kadu minu jaoks argument. Pealegi on viilimine nüri, eriti käeulatuses oleva rellaka kõrval. Metsas suitsupausi ajal kett viiliga kergelt üle lükata on normaalne, palkseinas või ehitusprahihunnikus olevad mitteorgaanilised materjalid aga nõuavad käiamist hoopis tihedamini kui loomulik puidu tekitatud nüriksminek. Veel kuulub eeliste hulka võimalus käiata ainult neid hambaid, mis naela või kiviga kohtusid. Ja muidugi on tore ka see, et esimene montaaz on siis, kui kett prügikasti läheb, juhuslik prügi õlikanalis on selle ajani välistatud.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#49
Vaatasin neid "alaska" tüüpi raame ja jäi kõhklus, kas tõesti fikseeritakse saag vaid latist kinnitamisega? On see ikka jätkusuutlik?
Vasta
#50
Mul on video juures märge "katsetus". Kindlasti tuleb korralik reguleeritav vastukaal teibitud kirve asemele ja sae käepideme plaanin ühendada mastidega, lati läbipaendumine häirib mindki.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#51
nii palju kui mina uurinud olen, siis osad raamid kinnituvad kas plaadikinnituspoltide ja kükjekaane vahele või siis teine variant oli langetushamba asemele poltidega, et ikka kindlalt paigas, aga suuremlagu jah ainult plaadi küljes
Vasta
#52
Minu teritamistehnoloogiast tekkis siin kerge kahin. Vaadates selle
https://www.youtube.com/watch?v=aVPyV336Fnc
mehe tegeutsemist, pean tunnistama, et olen poisike Smile
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#53
saeketi terituseks on mingi spetsiaalne "käi" olemas. reklaamlehes oli hinnaks 25 euri. Eesti saadavuse hinna kohra paraku ei tea aga mingi handyman võik ju müüa
Vasta
#54
neid odavaid hiina ketikäiasid müüakse igal pool. omalgi mõned kodus. täitsa toimivad ja teevad keti teravaks ka. osadel vähemasti on aga vist mingi geomeetria kala sees. igatahes kui kivi juba üksjagu kulunud on, siis hakkavad tegema viltu keeravat teritust. kivi rihtimine ega teisipidi pööramine ei aita.
Vasta
#55
(02-02-2014, 21:14 PM)diesel Kirjutas: ...
osadel vähemasti on aga vist mingi geomeetria kala sees. igatahes kui kivi juba üksjagu kulunud on, siis hakkavad tegema viltu keeravat teritust. kivi rihtimine ega teisipidi pööramine ei aita.

Ketihoidiku deformatsioon ei ole? Olen poes paaril märganud ketihoidiku soonel valudefekte... Kas ja kuivõrd need toimimist mõjutavad, ei oska arvata.

Olen isegi näpu vahel keerutanud, kuid seni odavad ära põlanud ja kallima jaoks ei täi vahendeid eraldada...
Vasta
#56
silma järgi põle aru saand. ja prooviks ringi tõstetud vähekasutatud kiviga teritas jälle korralikult. need hiina kivid on seuksed pehmekesed ja kuluvad peris käbedalt.
Vasta
#57
Kui siin juba keti teritamise peale looke korraks on kaldunud, siis jagan hea meelega omi kogemusi.
Algatuseks pilt, mis näpatud stokkeri müügilehelt.

   

See on siis riist, mis on minu poolt rangelt soovituslik. Mehele, kel koduses majapidamises tihedamini, kui kord nädalas saekettide teritamisega tegemist tuleb teha.
Ma ei laida maha viilimist (pigem kiidan teatud juhtudel) ja ega ole suurt siunata ka videotes nähtud relakaga teritamise stiili, kuigi ise seda viimast mitte mingil juhul ei kasutaks. Eks igaüks teab ise, mida ja kuidas teeb, kuid lugege lõpuni.

Aastaid ja aastaid sai harveril töötades lastud teistel kette teritada. Põhjuseks aeg. Lihtsalt polnud minul, kui operaatoril selle jamaga mahti tegeleda ja mis salata, rumal olin ka. Ei olnud mingit tahtmist tegeleda selle lihtsa asjaga, istuda ja teritada mingeid kette... Toungue Usaldasin n.ö. proffe.
Neli ja pool aastat tagasi Prantsusmaale tulles jätkasin alguses sama stiili - nüride kettide virn kasvas meeletu kiirusega, kuniks ühel päeval keegi kõik kastid kaasa krabas ja Eestimaa poole teele asus. Mõne nädala pärast saabusid teritatud variandid tagasi.
Siis aga ilmus välja terituspink, see pildilolev ja olin lihtsalt fakti ees, et kui tahan lõikusega edasi tegeleda ja leiba korrektselt laual hoida, tuleb ikka ise pingi taha istuda.
Sai mõned kuud seejärel kätt harjutada, õppida ja praktiseerida erinevaid teritusnurki siinses liivas ja tolmus töötamiseks. Jõudsin välja üpriski heade tulemusteni. Omast arust. Ja kõik oli justkui superluks.
..........

Fakt, et iseteritatud kett vähem kestis, kui tehasetöö, polnud mingiks avastuseks. Aastaid olin seda ju näinud-tundud, pidasin loomulikuks.
Ka üks nüanss oli juba ammu selgeks saanud. Nimelt tehaseketti kolm-neli korda viiliga teritades kestis teritus kauem, kui seesama kett kohe proffide käest käsikäia alt tagasi tulnuna.
Miks on see viilimine parem?
Lihtne - säilib tehaseterituse nurk. Ja mitte ainult üks nurk Wink.
Kui uut ketti tähelepanelikumat vaadelda, siis avastad enese jaoks nii mõndagi.
Vähemalt harvesteridele mõeldud lõikekettidele on tehase poolt lõikehamba kujundamisel kasutatud kolme erinevat teritusnurka. Juskui kett oleks läbi käinud kolme erineva nurga all asuvate käiade alt. Ja siin ongi peidus tilluke, aga tähtis "kala", mida ei teata ja millega ei osata arvestada.
*Teritusnurga, õigemini -nurkade ülesandeks ei ole ainult hammast puust läbi kraapida (!).
Need moodustuvad nurgad peavad võimalikult hästi lõigatavast laastust vabanema, ise puhastuma. Ja need nurgad lõigataksegi hambasse selliselt, et isepuhastumine toimuks võimalikult kiiresti.
Üllatus?
Loodan, et ka lugeja jaoks on üllatus. minu jaoks oli, kui sellest kuulsin ja ketti uurides ka nägin.
Viiliga tehaseketti üle käies säilivad mingiks ajaks tehases lõikehambale antud nurgad. Nagu juba kirjutasin - kolm-neli korda kannatab viiliga teritada, siis on magus osa otsas, järele jääb ühtlane sile pind. Käsikäiaga kohe peale esimest nürimise korda kallale lennates kaotame ära ka need õiged nurgad ja keti võib lugeda praktiliselt poolpiduseks, ta ei ole enam see, mis võiks olla. Ei kesta see teritus kaua, ühe terituskorraga toodetud ümarmaterjali kogus väheneb selgesti ja tuntavalt.

Numbrid, mis minu praktikast läbi jooksnud:
Tehasekett - kannatab lõigata ideaaltingimustes 18h keskmiselt, lagi on 36h. Siis on kutu, nüri.
Tehasekett viilituna - 6h keskmine, 12h on suht "lagi".
Käiaga teritatu - 3h. (!)
Ideaaltingimusteks loen, kui ei ole mulda, mättaid, liiva. On olnud selliseid lanke Wink.
Siia vean nüüd punktiiri vahele...
......................

...ja lähen tagasi loo algusesse, eelmise punktiiri juurde, kus soovitasin pildil näidatud riista.
Varemalt teriati minu kette samasuguse aparaadiga. Seejärel soetas üks mees automaatpingid ja hakkas suuremamahulisemat teenust pakkuma.

   

Kasutasime seda venda oma kettide teritamisel.
Ja seda sinnamaani, kui minu kätte sai see esimesel pildil olev pink.

Ühel päeval, kui olin kibedas teritamisehoos astus minu juurde üks teine harvesrijuht, kes küsis, et miks ma pingil oleva alustalla nurka ei muuda.
"Aga milleks?" "Kõik teritavad ju niimoodi, nullnurgaga ja see on piisavalt hea!" - oli minu vastuseks.
Lühidalt - olin jubemaru tark ja teadsin ise, mis ja kuidas...
Igaks juhuks, tolle kolleegi pealekäimisel, tegin siis ühe keti, millele lisaks minu poolt Prantsusmaa liivas ketta väljatöötatud nurgale lisasin ka alustalla kaldenurga.
ja mis te arvate, mis juhtus?
Jaaaaa - Smile
See kett lõikas merimändi nagu võid! Nagu uus kett!
Selliselt teritatud ketti jätkus kauemaks, kui kolm tundi!
See kett kestis pool vahetust (6h, nagu tehasekett peale esimest viilimist) ja isegi rohkem, kui otseselt liiva ei saanud!
Smile
Uskumatu, aga nii on!
Miks?
Sest niimoodi saab keti lõikehammas ligilägedasemalt tagasi oma õige, tehase poolt antud kuju. Saepuru hakkab lendama mitte ühe pideva jutina, nagu tavalise, käia alt tulnud keti puhul, vaid jaguneb kaheks V-kujuliseks joaks. Laast ei takista keti liikumist, vaid lõikehammaste põhjad puhastuvad vabamalt ja intensiivsemalt, hambad puhastuvad nagu nõiaväel ja ei ummistu.

Kel selline pink, võtku ette, katsetagu ja veendugu ise Wink.
Automaatpingil talla kalde muutmise võimalus puudub. Ja rumal on see, kes käsipingil selle võimaluse, nagu mina varemalt toimisin, kasutamata jätab..
Relakaga peovahel teritamisest ma ei kommenteeri. Pole midagi kommenteerida.
Vasta
#58
(03-02-2014, 16:39 PM)Janka Kirjutas: Maru asjalik jutt...

Kas saan õigesti aru, et teritad kahe läbimiga? Või muutusid lihtsalt talla asendit ketta suhtes?

Mitu korda tavaline harverikett teritamist talub? Ehk mitu korda hammast lühendada saab?
Vasta
#59
janka jutt on asjalik, tänud. a see talla nurga muutmine ei jõua hästi kohale. no ehk saaks aru, kui riista ligemalt kaeda saaks.
või äkitse teab keegi miskit videot või muud "puust ja punaseks" materjali juhatada.
odaval hiinakal sääl miskit muuta põle.
mis aga terituskordadesse puutub, siis teenusena tegija võtab suure ampsu, no lased 3-4 korda teha ja ongi hammas otsas. ise sipsides saab õite pisukesi suutäisi võtta ja kestab õite palju kordi käiamist.
lisaks on mul komme sama käiaga ka puruhammastel kergelt üle küüru käia. teagi nüüd, äkitse see liigutus ei passi tegelikult seukse riista jaoks.
Vasta
#60
   

Sel pingil on kaks põhivõimalust lõikehamba terituskraadide muutmiseks.
Pildil siis numbritega 1 ja 2 tähistatud skaalad.
Kolmas, lisavõimalus on keti kalde muutmiseks ketta suhtes. Number 3 kruviga saab talla vabastada ja liigub tema siis 3'-ga näidatud suundades.
Ketti teritatakse nagu traditsioon ette näeb - algul ühe poole kõik hambad, seejärel teise poole omad.
Kui oled ühe poole kikud ära teritanud, peab teise poole teritamiseks keerama lahti kruvi nr.3, et sättida paika kraadid skaalal 2. Koos selle toiminguga muudad üheaegselt ka talla kalde vastupidiseks asendile, mis oli enne, eelmise (parema või vasaku) hambarea teritamisel.

Mina lasin ühe jutiga kõik ketid läbi. Üks pool, teine pool ja siis võtsin järgmise keti.
Mõned põrutavad kastitäiel kettidel kõik ühe poole hambad, siis sätivad skaala 2 teise poole hammaste ihumiseks ja lasevad kõikide kettide teise poole hambad ka seejärel üle. Mina seda õigeks ei pea. Sest settungit poole keti pealt muuta ei tohiks (kõik ketid pole vennad ja mõni hammas on võib-olla kivis või rauas käinud - jäävad ebaühtlased). Kui tekib mingi selline ebakõla, et mõni hammas jääb korralikult teritamata, alustan otsast peale, võtan kõik ikkagi võrdseks.
Teine põhjus, miks ma nii ei tee, on, et ühe poole hambad võivad saada lühemad, kui teise poole omad. Põhjus pingis. Ta on üpriski vedel, eriti kui juba aastakese kasutusel, lõtkudega. Seda peab tingimata jälgima! Muidu hakkab kett "kulpi lõikama".

(03-02-2014, 16:56 PM)v6sa Kirjutas: Kas saan õigesti aru, et teritad kahe läbimiga? Või muutusid lihtsalt talla asendit ketta suhtes?

Mitu korda tavaline harverikett teritamist talub? Ehk mitu korda hammast lühendada saab?

Ma nüüd hästi ei mõista, mida kahe läbimiga teritamise all silmas on peetud... ?
Ehk selgus küsijale minu eelnenud selgitusest, loodan.
Kindlasti saaks selle pingiga taastada ja kasutada ära ka tehasehammaste pärisõiged kraadid. Ma nii spetsiks ei viitsinud minna. Teritustöö oli ikkagi pealesunnitud tegevus. Ajakulu omast unest Toungue. Ja kas olekski olnud vajadust, lõikas ju niigi rahuldavalt.

Seda, mitu terituskorda harveri kett kannatab või õigemini kannataks, on keeruline öelda - pole kunagi lugenud. Eks tipp saabub ikka nagu tavalisel käsisae ketilgi, kuniks hammast jätkub...
Viiliga puruhamba vastutulekuni alustades (sinna maani, kui peab hakkama puruhammast madaldama) kuni seitse-kaheksa käia terituskorda lisaks, vist, ma arvan. Seda siis kui kive-rauda ei lõika.
Tagumine ots on tavaliselt neil kikudel pehmem - sama tunne mis käsisae juureski, ei midagi uut. Jämedasse metsa viimase veerandi hammastega pole mõtet minna. Uue keti hamba pikkus pealt vaadates on umbes 1cm või rohkemgi, sõltuvalt tootjast.
No ja kindlasti on kette erinevaid. Juhtub ülekarastatuid, juhtub lausa savist voolituid ja on ka selliseid, millel ühe poole hambaid viilida võimatu. Kvaliteeti igasugust nähtud.

Siin teemas oleva pikilõikuse raami jaoks soovitan igal juhul kasutada harveri ketti. Peab korades paremini vastu, hammas on pikk ja saab seetõttu anda talle käiaga selle parema nurga nii, et hammast ennast ka alles jääb.
Muidugi, saekadu jälle suureneb ja aparaat, mis seda ketti oleks võimeline ringi ajama peab olema võimsam. Suurem plaat, suurema astmega veotähik ja kõik muud kaasnevad mured...
Igale - vastavalt vajadustele, võimalustele, mis muud.

Siin onu seletab päris kenasti alates nullist ehk keti pesemisest:
http://youtu.be/vpd2w4N0nzM

Puruhammast lasin ise kah selle pingiga. Algul sai selleks teist, laiemat kivi lausa kasutatud ja vertikaalsel skaalal kallet muudetud, aga siis jällegi aja kokkuhoiu mõttes loobusin.
Andsin silumispulgaga terituskivile teise kuju ja peale horisontaalskaala kraadide muutmist (vertikaali loobusin näppimast lõpuks ometi!) põrutasingi puruhambale pähe. Vist lõikasin purukikut 20*-ga. Ei mäleta täpselt, katsetamise rida rohkem. Talla kallet siis muuta ei tohtinud, hoidsin keskmises asendis.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne