LED valgustid ehk saagu valgus!
#61
(04-12-2012, 19:03 PM)nunu Kirjutas: Aga kui nüüd selle pika jutu lõpuks nende luumenite poole tagasi pöörata, siis võivad kül(me)ma valgusega valgusallikad samade luumenite juures silma jaoks ka tegelikult tükk maad tuhmimad olla, sest suur osa valgusvõimsusest kiiratakse selles spektri osas, mida me näeme oluliselt kehvemini.
Täpselt nii ongi. Külm valgusallikas tundub silmale rohkem pimestav kui valgustav. Võrdluseks 44 lediga sooja valgusega tõlvik tundus enda silmale olevat võrdne 60 ledise külma valgusega tõlvikuga. Luumeneid mõõdetakse aga erapooletu mõõteriista, mitte silmaga.

Aga üks nüanss veel, härrased! Sellest on küll vist juba juttu olnud, aga kui juba hõõglampide ja säästukatega otse võrdluseks läks, siis on üks näitaja peale vattide ja luumenite veel - lülitamiste arv!
Kas keegi teab, palju hõõglamp neid talub? Mitte lõputult igatahes. Iseasi kui aretada "pehme start" nagu kinos. Kui lisaks põletada hõõglampi alapingega, peab see vastu aastakümneid. Tavakasutuses aga - mingi 4a, pakun puusalt. Käib siis vana hea E27 sokliga pirni kohta. E14 sokliga "europirnid" pidid surema nagu kärbsed.
Säästukal on garanteeritud minu teada 1000 käivitust. Tegelikult kannatab küll pisut rohkem, aga 1,5 aastaga on ta läbi. Mõistlik on seda kasutada vaid kohtades, kus ta pikalt põleb. Ntx pellerisse pole mõtet panna.
Ledil seevastu peaks teoreetiliselt käivitustest täiesti pohlad olema. Cool
Klõpsi palju tahad!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#62
täiesti ohvtopikuna mainin, et ostsin just viie (5.-) rubla eest 20 tükki 40w hõõglampe, mis pealegi 240v jaoks, ehk siis reaalselt töötavad mõningase alapingega. ja vilul ajal on lisaks valgusele saadav soojus ka kõik kasutusel.
Vasta
#63
...ja kui säästupirni jahedamas keskkonnas kasutada, siis võib sellest 1000 lülitusest vabalt 100 saada Cool. See oligi see "viimane piisk" minu karikasse. Nüüd on korvitäis säästu-, luminofoor- 1200mm ja halogeenpirne poole hinnaga Big GrinBig Grin saadaval!

Vasta
#64
Trügin siia ühe pildiga vahele, sain täna need valgusdioodid hiilgama. Neli ringi ümber poolemeetrise kuuse. Pilt muidugi kehvake. Hea õnne korral hakkab ehtima seda bussi see 30 aasta tagune aretis. Tol ajal veel siniseid müügil polnud, leiutati alles: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=42890


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Инвалид информационной воины.
Vasta
#65
Kahjuks vist nii roosiline see klõpsimine ei ole, kusagilt foorumist jäi silma, et ka LED-il on lülituste arv piiratud. Tõsi küll arv oli päris suur vist 6000 ringis.
Vasta
#66
(04-12-2012, 22:58 PM)v126 Kirjutas: Kahjuks vist nii roosiline see klõpsimine ei ole, kusagilt foorumist jäi silma, et ka LED-il on lülituste arv piiratud. Tõsi küll arv oli päris suur vist 6000 ringis.

See võib olla toiteosa limiit.
Vasta
#67
Mina olen ka sunnimeetmete vastane.Hõõglampidel võiks keelu asemel olla hoopis rammus aktsiis nagu suitsudel või alkoholil.Kasutada saaks ja riik saaks tuluSmile.
Samas pole säästulambid enam nii viletsad midagi kui siin foorumis kirjutatakse.Lülituste arv on siiski 5000 korda, mitte 1000.Käivitub millisekunditega,lõpliku heleduse saavutab paari minutiga.Valgus on soe (2700 K).
Hõõglampidega tuba kütta pole ka mõistlik.Kui üldse elektriga kütta,siis ikka radikaga, ehk siis õigel ajal (kui külm hakkab) ja õiges kohas (põrandal).
Vasta
#68
Minul on säästulampe kodus kasutuses 8 tk ja kaks nendest on juba saba andnud. Asusid köögis. Köök ei ole niiske ega ka külm. Pidasid vastu umbes 4 aastat (2008.a. suvest kuni 2012.a. oktoober- november) . Mõlemal läks see spiraalne toru katki paraja plaksuga umbes kuuajase vahega. Kasutamise käigus mingit sisse-välja plõksutamist ei olnud. Ostmise ajal olid päris kallid lambid, kindlasti jäin selle asjaga miinusesse.
Vasta
#69
no mul on rekord säästupirniga 2 minutit , panin akvaariumi valgustuseks ja kärssas minutitega ära, peaks vist poodi tagasi viima aga pole kindel et võtavad
Vasta
#70
Mul säästupirne tööl ja kodus kokku paarkümmend, mõned (ca 10 %)on tõesti müstiliselt kiiresti hävinud.Peamiselt ikka odav kräpp.
Ülejäänud kestavad väga pikalt.
Normaalne säästukas(näiteks Panasonic,Philips 20 w vms) maksab praegu veidi ringi vaadates ca 4 EUR.
Klassikalised pikad torud kestavad veel paremini,töö juures on viie aastaga läbi põlenud neli lampi sajast.
Vasta
#71
Säästupirn versus LED - hinna poolest ei ole mõtet asja üldse arutada, on siililegi selge, et LED-pirnid/lambid on momendil selgelt ülehinnatud.
Mina, khm, arvan, et kui mul on võimalus valida, kas anda valgustuse jaoks kuluva elektri eest välja järgmine kuu 10 eur või 1,6 eur, siis ma valin viimase, hoolimata sellest, et momendil andsin välja teatud hulga pappi, et seda hinnalangust saavutada. Mingil ajal see asi end ikkagi ära tasub. Pealegi, kui valida, kas otsad andnud säästuka asemele säästukas panna või kohe asendada LED-ga, siis on ka LED-lamp pisut odavam, sest võta sealt säästupirnile kuluv summa maha, ega neidki ilma rahata jagata. Niimoodi järk-järgult üle minnes ei ole löök tasku pihta ka valus.
Teisalt - mida massilisemalt oma majapidamises LED-dele üle lähen, seda suurem on ka kohe seesama kokkuhoid. Sõltub ju paljudest asjadest, rahakotist jms.
Lähiminevikus tegelesin pliidi kohal asuva ventseadme all asuvate kahe valgustiga. Ostsin ripplaearmatuuri, selline kahe vedruga, kuhu mahtus sisse 3w LED-pirn, seekord 220v, trafo võtsin vahelt välja. Muuseas, kui selliseid asju vahetate, siis mõõtke kindlasti olemasolev ava, kuhu pirn ja kogu muu krempel sisse peaks mahtuma, ära, nii sügavus kui läbimõõt. Vastavalt sellele siis saate valikuid teha. Minul oli ventseadme sees avad 90mm kõrged ja GU10 pesaga poleks sisse mahtunud, seepärast valisin selle kahe oraga pirnid, ma ei tea momendil, mis selle pesa tähistus oli, vist mingi Gx5,3 vms. Enne olid seal kaks 20W/12V halogeeni. Valgust, muuseas, on tublisti rohkem, mõtlesin, et võiks väiksemad olla, naine aga arvas, et vahel tahaks ikka näha ka, mida potis keedad Big Grin . Nagu estraadil..

Vasta
#72
eelpool juba küsimus kerkis, aga targemad pole vähemalt mulle arusaadavalt selgitanud asja. seega paluks spetside kommentaari. kui led justkui käib vaid mõne voldiga, siis kuda selle pinge alaldamisega asi käib? kas on vahel mingi takisti või muu osav vidin, mis ledile vajaliku läbi laseb ja ülejäänu ikka soojuseks teeb? ja juhul kui ikka sooja ka toodetakse, siis kas sellega on ka arvestatud eelpool viidatud peentes tabelites, mis näitavad väikest rahakulu või on tabelites ainult valguse tegemise kulu ja tabelid seega ebareaalsed?
Vasta
#73
(05-12-2012, 13:41 PM)diesel Kirjutas: eelpool juba küsimus kerkis, aga targemad pole vähemalt mulle arusaadavalt selgitanud asja. seega paluks spetside kommentaari. kui led justkui käib vaid mõne voldiga, siis kuda selle pinge alaldamisega asi käib? kas on vahel mingi takisti või muu osav vidin, mis ledile vajaliku läbi laseb ja ülejäänu ikka soojuseks teeb? ja juhul kui ikka sooja ka toodetakse, siis kas sellega on ka arvestatud eelpool viidatud peentes tabelites, mis näitavad väikest rahakulu või on tabelites ainult valguse tegemise kulu ja tabelid seega ebareaalsed?

ehk sinu küsimuse sisu on siis selline

kas 230V pealt toimiva LED pirni kogutarbimine on see number (W) mis on kirjas pakendil või lisandub sinna veel pinge alaldamisel või soojenemisele kuluv energia.

loogiliselt on pakendile kirjutatud kogutarbimise number aga kas keegi on ka reaalselt seda kontollinud/mõõtnud kas see ka vastab sellele
eriti siis otse hiinast tulnud pirnide kohalt ?

hea küsimus

veel üks eripära mis tuleb välja LED´i puhul ja mitte teiste lampidega
kui lampi kulgeb kaabel pikalt teise pingestatud kaabli kõrval toimub seal induktsioon ja sinu lülitist välja lülitatud LED´pirnid jäävad hõõguma.
mul on omal selline anomaalia täitsa olemas ühes veksel lülitiga süsteemis 3x6W (230V) led jääb sellise tuhmi öövalgusena hõõguma ja valguse tugevus suureneb kui emaldada 3-st pirnist 1 või 2.

väidetavalt ei pidavat miskit rikkuma ?
Vasta
#74
Praegu hea võimalus soodsamalt testimiseks LED pirni sebida:

https://cherry.ee/mugavaks-toimetamiseks...led-pirnid
Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
http://www.accelerista.com
Vasta
#75
(05-12-2012, 13:41 PM)diesel Kirjutas: eelpool juba küsimus kerkis, aga targemad pole vähemalt mulle arusaadavalt selgitanud asja. seega paluks spetside kommentaari. kui led justkui käib vaid mõne voldiga, siis kuda selle pinge alaldamisega asi käib? kas on vahel mingi takisti või muu osav vidin, mis ledile vajaliku läbi laseb ja ülejäänu ikka soojuseks teeb? ja juhul kui ikka sooja ka toodetakse, siis kas sellega on ka arvestatud eelpool viidatud peentes tabelites, mis näitavad väikest rahakulu või on tabelites ainult valguse tegemise kulu ja tabelid seega ebareaalsed?
Kas just spets, aga ...
LED käib jah mõne voldi pealt, aga tööreziim sätitakse paika läbiva voolu järgi. See määrab heleduse, kristalli temperatuuri, eluea ja pisut mõjutab ka kiiratava valguse spektrit. Ja peab see olema tõesti alalisvool.
Väiksema vooluga (mõnikümmend mA)LED-idel kasutatakse voolu piirajaks takistit, eeskätt lihtsuse ja odavuse tõttu.
Suurema vooluga isenditel (sajad mA ja rohkem) aga muutub takisti suht mõttetuks eeskätt temal hajuva võimsuse (soojus)tõttu.
Siin on otstarbekam juba impulssmuundi, kutsutakse ka draiveriks (ingl. k. "driver"). Sel hajuv võimsus on juba kümnetes kordades väiksem takistiga võrreldes.
Takisti asemel saab vahelduvvooluahelais kasutada ka kondekat, nö. kaovaba takistina. Aga siin on üks oht, skeemi koostamisel tuleb jälgida, et ei tekiks LED-i lubatud voolu ületavat voolupiiki, mis toda valgusallikat tasapisi tapma hakkab. Seda lubatud voolu lage tuleb tegelikult jälgida alati, sõltumata toitelahendusest, sellest sõltub väga tugevasti dioodi eluiga. Odavamates lahendustes seda pahatihti ei järgita, sellest ka see jutt LED valgusti lülituskordadest.
Nonde impulssmuunditega on ka selline lugu, et valida tuleb kvaliteetne toode, eelistada tasuks tootja soovitatuid, kui selline valik olemas on.Muidu võib juhtuda, et draiveri kärssamisel põleb ka kallis LED maha.
Tabelite kohta ei oska midagi täpsemalt arvata, eks see sõltub tootja/koostaja aususest, mida sinna üles tähendatakse. Viisakas oleks ikkagi rääkida võrgust tarbitavast võimsusest ja välja antavast valgushulgast.
Vasta
#76
Minul on peale teiste LED-ide õue valgustiks väike 10W LED valgusti ja olen rahul. Täna panin sellele veel ka külge kaug lüliti.
    pilt ebay.co.uk
Jah mul on nüüd veel üks vidin mida kaasas tassida aga lamp põleb siis kui mina tahan mitte siis kui kass mööda jalutab või lamp mind lõpuks näha suvatseb.

Vidin maksab ebay-s natuke üle 6€ ja voolu tarve on 8mA. Tegevusraadiust on minujaoks piisav. Ehk rohkem kui 50m ja seda läbi seinte. Maksimum kaugust ei ole katsetanud.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#77
Mina pani üldse auto armatuuri jõulupuu küljest pirnid ja istutasin pessa nad.Siiani toimivad kõik.
4 euriga sain 100 erinevat pirni eri värvi.Big Grin
Vasta
#78
(19-12-2012, 00:38 AM)karvik Kirjutas: Vidin maksab ebay-s natuke üle 6€ ja voolu tarve on 8mA. Tegevusraadiust on minujaoks piisav. Ehk rohkem kui 50m ja seda läbi seinte. Maksimum kaugust ei ole katsetanud.
Mis sagedusel töötab? Toll inisema ei hakanud?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#79
Öösel kui sa magad siis kass jalutab koos vargaga ringi ja söövad su vorsti .

Kuidas asi toimib ja palju mis funktsioone vidinal on?

Huvitav vidin

Saad ta ise toimetama jätta ja ka puldist siis juhtida või ainult nupst siis kui manuaalselt lülitad?
Vasta
#80
Ta on lihtsalt lüliti mille töösagedus on kirja järgi 315MHz. Antud varjant on kaks kanalit. Ma ei ole süvenenud kas seda saab mingi jumperi abil muuta või miskitmoodi proged aga praegu töötab ta mul sellisel kujul, et kuni hoiad näppi nupul seni põleb ka tuli. Selle probleemi lahendasin kiiruga pannes lisaks ühe relee mida siis need kaks kanalit sisse välja lülitavad. Kuna ta mul naguinii tule jaoks siis ühest lülitan sisse ja teisest välja , ehk kaks kanalit ühe tule tarvis.
Kui viitsimist on, siis üritan asjaga rohkem tegeleda. Väidetavalt on tal võimalik pulte kodeerida, et saaks kasutada samal teritoorjumil mitut seadet aga kuidas see käib veel ei tea. juhend on nagu sellistel asjadel ikka ehk puudub.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne