LED valgustid ehk saagu valgus!
#41

(01-12-2012, 20:56 PM)Tift Kirjutas:  On ikka vahe, kui maksad 20w säästuka eest keskeltläbi 8-12 eur vms ja vahetad seda suht sageli või käia välja 25 eur ja unustada see probleem..
See on jälle veel eraldi ja põnev teema: kas ikka LEDid kestavad lubatud aja??? Kel on kogemusi, kirjutagu. Nagu ma ei paranda ise hõõgniidiga pirne, miks peaks ma parandama LED-pirne?

Minu kogemused LED-lahendustega ei ole teps mitte nii proosalised.
Talveralli stardikell, mis sai 11 kuud tagasi soetatud: praeguseks on päris mitmed LEDid pimedad. Teoorias LED ise vist läbi ei põle, probleem vajaks äkki joorekolviga lähenemist, milles olen ma nullilähedaste oskustega. Ehk elektroonika/trükkplaadi asjanduses loll kuubis.
Sama häda tabas ka auto LED-päevasõidutuledest tehtud purjeka kokpitivalgustust. 46 päeva merel ja 2X7 LED põles Lissaboniks ühes lambis 3 silmakest ja teine oli täitsa pime juba pooles Hollandis ...
Jälle: äkki saanuks kuidagi parandada aga miks peaks sellise jamaga tegelema???
Positiivne pool: see 80 LEDiga prože töötab kenasti juba aastaid ja mitte üks pole veel kustunud. Täpselt sama "Made in China" nagu kõik LED-värgindus. Või on tõesti konkreetsete lambipirnide kvaliteet muust jamast kõrgelt üle? See oleks ju hea teada, kui see nii on. Oleks vähe julgem arvestatavat summat välja käia. Sest minu arust on lambipirni eest välja käidav Talveralli osalustasuga ~samasuur rahanumber ikka väga suur raha...
Vasta
#42

(03-12-2012, 13:12 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(01-12-2012, 20:56 PM)Tift Kirjutas:  On ikka vahe, kui maksad 20w säästuka eest keskeltläbi 8-12 eur vms ja vahetad seda suht sageli või käia välja 25 eur ja unustada see probleem..
See on jälle veel eraldi ja põnev teema: kas ikka LEDid kestavad lubatud aja??? Kel on kogemusi, kirjutagu. Nagu ma ei paranda ise hõõgniidiga pirne, miks peaks ma parandama LED-pirne?
Mnjah, pikemaid kogemusi saavad jagada need, kes selle tehnoloogiaga rohkem "koos elanud". Mis kestab ja mis mitte? krt seda teab! Veel. Tuleb meelde, et hiljuti uurisin, et kui suur on MB kuuesil. 7liitrilise reasmootori resurss, tegemist tööstusmootoriga. Ei osand keegi öelda, kaasa arvatud mootori tootja Smile, sest minu tuttav mootor on kõikse kauem töötanud - 22700 tundi. Sama vist pirnidega - pole nii pikalt kasutanud, et oleks saanud kogemusi tekkida.


Vasta
#43

(03-12-2012, 18:12 PM)meli666 Kirjutas:  Üks tähtis asi on ka ülepinge.

Viimasena sai ostetud Tööriistamarketist üks kolme võimsa lediga lamp, millest üks põles küllalt ruttu läbi. Varsti hääbus ka teine. Üks targem pea vaatas seda lampi ja tuvastas, et ledid töötavad selgelt ülepingega ja sealt see jama tulebki. Vahetas ledid välja ja pani vist mingi takisti ka pinge mahavõtmiseks vahele. Tundub, et jäi püsima, aga valgus paraku enam sellist ohhoo efekti ei tekita.
LEDil pole pingest sooja ega külma (niikaua kuni seda piisavalt on).
Talle on tähtis lubatud vool, mida ületades hakkab lõpp kiiresti lähenema.
Vasta
#44

(03-12-2012, 13:12 PM)PlyVal64 Kirjutas:  See on jälle veel eraldi ja põnev teema: kas ikka LEDid kestavad lubatud aja??? Kel on kogemusi, kirjutagu. Nagu ma ei paranda ise hõõgniidiga pirne, miks peaks ma parandama LED-pirne?

Tsitaat:Juba 10 aastat tagasi üllatas maailma ühes Livermore tuletõrjedepoos selleks hetkeks 100 aastat ühtejärge põlenud hõõglamp 1901 aastas. Nüüdseks siis 110 aastat ühtejärge.
Kestvate hõõglampide ajastu sai aga läbi kui Philips, Osram, Tungsram ja rida teisi lambitootjaid leppisid 1920 aastatel kokku lambikartelli loomises. 1921 aastal oli Osram juba alguse teinud rahvusvahelise hõõglampide hinnaühinguga. Seejärel tekkinud Phoebuse nimeline kartell seadis eesmärgiks, et hõõglambid ei tohi kesta üle 1000 tunni ning jäk-järgult ka selles suunas liiguti. Kartelli liikmelisus tagas nii turu kui kasumi.
http://marekstrandberg.blogspot.com/2011...rgasm.html
Marek Strandberg ajab üht vandenõu taga. Kas tõsi, ei tea. Ehk on ka LEDid vandenõu ohvrid.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#45

no pole mingeid 5mm saasta baasil valmistatud pirne ega taskulampe muretseda , hiinlastel on iga nurga peal väikesed töökohad kus iga kili põlve otsas ledisid vorbib , kvaliteet suvaline , põlevad suht ruttu läbi ning valgusspekter ei vasta normidele

tasub muretseda tooteid kus cree või ssl uuema põlvkonna ledid ning valgust saab ülearugi
Vasta
#46

(03-12-2012, 18:32 PM)virks Kirjutas:  
(03-12-2012, 18:12 PM)meli666 Kirjutas:  Üks tähtis asi on ka ülepinge.

Viimasena sai ostetud Tööriistamarketist üks kolme võimsa lediga lamp, millest üks põles küllalt ruttu läbi. Varsti hääbus ka teine. Üks targem pea vaatas seda lampi ja tuvastas, et ledid töötavad selgelt ülepingega ja sealt see jama tulebki. Vahetas ledid välja ja pani vist mingi takisti ka pinge mahavõtmiseks vahele. Tundub, et jäi püsima, aga valgus paraku enam sellist ohhoo efekti ei tekita.
LEDil pole pingest sooja ega külma (niikaua kuni seda piisavalt on).
Talle on tähtis lubatud vool, mida ületades hakkab lõpp kiiresti lähenema.

Mul hakkabki tekkima küsimus, et mil viisil kokkuhoiu režiimis seda voolu piiratakse? 220 või uuemal aal 240V vahelduvat. Tahan näiteks ühe LEDi tööle panna. Mida ma vajan? Vanast oli vaja alaldusdioodi, mis teeb alalis vooluks selle vahelduva ja takistit, et pingelang LEDil poleks suurem (no ei mäleta aga ehk miski 1,5volti). Ülejäänud pingelang läheb siis takistile ja see hakkab soojenema, ehk teisisõnu maailmaruumi soojaks kütma. Küsiks, kuskuraskikohast see ökonoomia saab tulla? Või on igas LED valgustis sees juba trafo? Kui aga panna järjestikku LEDid, siis ju ühe kustumine kustutab kogu ahela.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#47

http://www.ebay.com/itm/2-5W-E27-Warm-White-High-Power-7-SMD-LED-Light-Bulb-Lamp-110V-240V-220V-/110927711400?_trksid=p2045573.m2042&_trkparms=aid%3D111000%26algo%3DREC.CURRENT%26ao%3D1%26asc%3D27%26meid%3D3901654093347465283%26pid%3D100033%26prg%3D1011%26rk%3D1%26sd%3D110927711400%26

Mis asi see on? Kas töötab nii 110 kui 220V pealt ilma igasuguste lisavidinateta? Saatmine on tasuta. Väga odav tundub?
Vasta
#48

(03-12-2012, 21:11 PM)aavu Kirjutas:  Või on igas LED valgustis sees juba trafo? Kui aga panna järjestikku LEDid, siis ju ühe kustumine kustutab kogu ahela.
Toitelahendusi on kindlasti igasuguseid. Väga pole süvenema pidanud, seega ei oska täpsemalt kosta. Aga jadaühendust on kasutatud küll ja veel. Lamp, mida ma tutvustuses primitiivseks nimetasin, ongi üks pikk ledide jada. Natuke on kondeka-takisti-stabilka abil asja sobitatud ja muidugi on dioodsild ja kont silumiseks. Aga kõik ledid on jadas. Mul läks üks läbi, sellepärast tean. Lamp oli tervenisti pime. Jootsin läbipõlenud ledi osa (see oli 5050 led, milles 3tk ühes korpuses)otseks ja töötab siiani.
Kuulsin sõbra käest, et osadel inimestel pidavat olema led ribadega probleeme. Ei pidavat vastu pidama. Põhjuseks odav stabiliseerimata toiteadapter, mis annab koormuseta 15-18V. Ribas sisalduvad takistid on aga pandud piiripealsed. Kui riba ei suuda adapterit piisavalt maha koormata, siis hakkab kupatus kärssama.
Selle pinge-voolu jutu juurde täienduseks - jah, ledi tervis ja heledus sõltub voolutugevusest. Ettenähtud pinge ületamisel kasvab voolutugevus väga järsult. Kasvab ka heledus. Siis tuleb vikatimees ja viib ledi ära.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#49

Kuulsin sõbra käest, et osadel inimestel pidavat olema led ribadega probleeme. Ei pidavat vastu pidama. Põhjuseks odav stabiliseerimata toiteadapter, mis annab koormuseta 15-18V. Ribas sisalduvad takistid on aga pandud piiripealsed. Kui riba ei suuda adapterit piisavalt maha koormata, siis hakkab kupatus kärssama.
Selle pinge-voolu jutu juurde täienduseks - jah, ledi tervis ja heledus sõltub voolutugevusest. Ettenähtud pinge ületamisel kasvab voolutugevus väga järsult. Kasvab ka heledus. Siis tuleb vikatimees ja viib ledi ära.
[/quote]
*************************
Mul oli sama jama trepi valgusega. Kui lasin peale 12v nii nagu ettenähtud siis kord 6 kuu jooksul pidin midagi parandama või välja vahetama. Otsisin siis telefoni laadia mis andis välja 10v ja nüüd 1,5 aastat pole probleeme olnud. Ei täheldanud ka erilist valguse võimsuse kadu (kui seda üldse oligi).

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta
#50

(03-12-2012, 23:00 PM)sass Kirjutas:  http://www.ebay.com/itm/2-5W-E27-Warm-White-High-Power-7-SMD-LED-Light-Bulb-Lamp-110V-240V-220V-/110927711400?_trksid=p2045573.m2042&_trkparms=aid%3D111000%26algo%3DREC.CURRENT%26ao%3D1%26asc%3D27%26meid%3D3901654093347465283%26pid%3D100033%26prg%3D1011%26rk%3D1%26sd%3D110927711400%26

Mis asi see on? Kas töötab nii 110 kui 220V pealt ilma igasuguste lisavidinateta? Saatmine on tasuta. Väga odav tundub?

Lisavidinad on sellisesse lampi sisse ehitatud. Positiivsest küljest on ju tore, et sa ei pea valgustuse pingesüsteemi ümber ehitama aga see lisajublakas teeb lambi kallimaks ning läbi põledes pole seda praktiliselt võimalik (loe: mõistlik) vahetada. Mul sõber tõi ühe 3W ledlambi, millel E27 soklis paiknev pingemuundur läbi. Suht s****gi pole sellega peale hakata, kuigi LED täitsa toimib.
Ma usun, et kui terve maja LEDi peale käima panna, siis on mõistlik valgustusahelad ühendada ühe-kahe võimsama, stabiliseeritud väljundiga n. 12V ja/või 5V toitebloki järele. Saad stabiilsema pinge ja kaod ka tõenäoliselt vähenevad. Kasutatud arvuti toiteblokid sobiksid selleks üsna hästi - üks vana AT toiteblokk mida ma hiljuti näppisin andis välja 8A 12V ja 28A 5V.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#51

(04-12-2012, 09:38 AM)isandpauk Kirjutas:  Ma usun, et kui terve maja LEDi peale käima panna, siis on mõistlik valgustusahelad ühendada ühe-kahe võimsama, stabiliseeritud väljundiga n. 12V ja/või 5V toitebloki järele. Saad stabiilsema pinge ja kaod ka tõenäoliselt vähenevad. Kasutatud arvuti toiteblokid sobiksid selleks üsna hästi - üks vana AT toiteblokk mida ma hiljuti näppisin andis välja 8A 12V ja 28A 5V.
Täpselt nii mul ongi. Lisaboonused:
1) Aku lisamisega kaob ära pimedas koperdamine, kui ahvid voolu ära võtavad.
2) Lisades süsteemile päikesepaneelid või tuuliku, on valgustus edaspidi tasuta. 12V tarbijate kasutamine vabastab vajadusest osta omatehtud elektri kasutamiseks kallis ja energiat raiskav muundur. Pikemalt võib lugeda teemast "Päike, tuul ja vesi..."
Paljud tänapäevased apastraadid töötavadki 12V pealt. 12V süsteem majas võimaldab kaotada nii mõnedki adapterid kusagil 8 pesaga pikenduse küljest.
Kuna kaablid ei ole odavad ja aega napib, siis aretan seda 12V süsteemi jupikaupa. Aga näiteks keskkütet renoveerides hankisin küttekontuuri pumba 12V-se. Eestist kahjuks ei leidnud, tuli usast tellida... Tarbib vaid 24-25W. Mõeldud päikesekütte lahendustele, aga paistab et tuleb toime ka terve maja radikatega.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#52

Lisan ühe 5V boonuse - saad paigaldada seinakontakti, milles USB pesa. Selle pesa ja pingega saad laetud enamuse tänapäeval laadimist vajavaid asju. Kui toiteblokk annab välja 12 ja 5V, siis miks mitte ära kasutada...

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#53

Vaat nüüd hakkab asi täpselt "minu huvisse" minema Wink Kuna suvekodus ei ole elektrit - pole ka juhtmeid. Aga vanadusega hakkab üha enam puudust tundma elektrivalgusest augustist oktoobrini. Küünlavalgel on ikka kehma lugeda, õhtuti grillimajas istuda (kolepalju puid läheb lõkkesse) etc. Ja nende patareidega lambikestega on ka tüütu ning kulukas + need ikka ei anna mingit valgust.
Too prože töötab 6V peal ja selleks on mul ostetud Oomipoest jublakas, millega saab keerata voolu erinevate pingete peale. Ei maksa suurt midagi ja toimib juba aastaid. Erinevad otsikud kaasas, olen kasutanud nii GPS kui muude vähenõudlike vidinate toite/laadijana. 13 tugrikut maksis Phocose pisike pingeregulaator paneelile vahele.
Korralik akupakk vahele, üks natuke suurem päikesepaneel laadima, sedasorti vidinad vahele ja võiks rahumeeli LED-valguse saada ilma, et peaks pidevalt jootekolviga lampe remontima või neid muudkui välja vahetama? Või on pirnid kõik raudselt 12V ja 240V peal ja näiteks 9V neile sisse lastes kaob valgusjõud ära? Näiteks mida kujutab endast kasvõi selline 4 eur hinnaga LED-pirn või teised analoogid? Lugemiseks see vist ei kõlba isegi kohtvalgusti sees või?
Mul peaks lihtsalt kuskil pööningul vedelema kastitäis 15 aastat tagasi maha võetud ripplae-halogeene koos trafodega. Selline 4-tugrikuline pirnike peaks sinna pesasse sobima ja saaks kasvõi kena vineertahvliga paneeli ehitada. 20, rääkimata 80 tugrikut mingi pirni eest keeldub minu aju välja käimast.
Vasta
#54

Poes LEDtehnikat juhmi näoga vahtides jah, ei taha aju seda hinnanumbrit õigeks tunnistada... Mõnes ettevõttes aga saab ka muud moodi hakkama - LED-tehnika puhul on ..noh 10 ühikut juba arvestatav summa ja selle pealt saab kaubelda teatud allahindluseid. Letitöötaja vahest mömiseb sellise jutu peale, aga on olemas müügijuhid ja nendega kannatab rääkida. Mõnikord tulemus üllatab. Philips-i teemas on olemas kaks rida - profi ja tavaline. Mina sain aru, et profi eluiga ennustatakse 40 tuh tundi, tavaline 25 tuh. Hinnavahe on tuntav. Kui mu pirn põleb 8 t päevas ja aastaringi, ka siis tuleb kokku 2900 tundi, 25 tuh tundi kannatab pea 9 aastat põletada. Aga ta ju ei hõõgu 8 tundi päevas. Niisiis...käib vahest see mitteprofi teema kah.
Muuseas, lugupeetud ksf. Basilio, sa võiks leitud asjdest siia rohkem inffi panna - usun, et paljud oleks huvitatud erinevatest võimalustest.
Ise installeerisin mõni hetk tagasi köögikapi alla 0,8 w kanlux tableti moodi pirni, 21ledi, 65lum, 12V-dc, 2700-3500K - asendab väga edukalt 20W halogeeni.


Vasta
#55

(04-12-2012, 13:57 PM)Tift Kirjutas:  Muuseas, lugupeetud ksf. Basilio, sa võiks leitud asjdest siia rohkem inffi panna - usun, et paljud oleks huvitatud erinevatest võimalustest.
Olen kinni pidanud põhimõttest, et mida ise hambaga katsuda pole saanud, seda ka ei reklaami.
Aga olemas on igasuguseid ulme asju. Paraku kulub nende otsimise ja ülesriputamiskõlbuliku materjali koostamise peale aega. Niisama ajaviiteks ma seda teha ei viitsi. Kui kellelgi on mingi erisoov nagu ksf! Tiftil ja kusagilt ei saa, eks siis katsume otsida. Või küsitakse poes vajaliku asja eest verehinda.
Aga eks ma panen kõrva taha. Kui komistan millegi seninägematu otsa, ju siis jagan inffi.
Täna tellisin endale prooviks seokse lambi:
   
Põhiliselt 5630 tüüpi ledide proovimiseks. Pole varem eriti kokku puutunud.
Tahaksin veel ära proovida mõne COB ja CREE ledidega vidina. Paraku on need kallid.
Lisan huvilistele veel interneedusest leitud võrdlustabeli:
   
Ärge seda tabelit väga südamesse võtke, arvestage hiina kummist mõõtühikute ja n.n. Tambovi konstandiga, aga mingi ettekujutuse ehk annab.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#56

möhhh
see tabel on küll natuke kiivas - võib tekitada valesid arusaamasid ja lootuste purunemist
1W LED = 25W hõõglampi ?
5W annab 60W ?

oma praktikas sain 25W vastuseks ehk 3W LED
ja 60W vasuseks sai ehk 10W mööndusega, et see oli natuke rohkem kui 60W
Vasta
#57

Töökaaslane ka toob kuskilt led'e ja proovides on silma jäänud, et korruta led'i watid kümnega, siis saad sama valgustugevuse, mis tavalisel pirnil... ei ole absoluutne tõde, vaid selline tähelepanek, millega on enamus töökaaslasi ka nõus
Vasta
#58

LED lamp | hõõglamp | säästupirn pisut pädevam võimsuste võrdlustabel on saadaval siin
Tarbitava võimsuse ja valgusjõu võrdlus on päris lõpus.
Kompaktses vormis on võrreldud kolme tüüpi valgusallikaid iga mõeldava kandi pealt. Mõned väited on muidugi küsitavad. Näiteks seletage mulle ära, mis moel on hõõglamp niiskuse suhtes tundlikum, kui LED? Kas volframtraat roostetab ära Wink.
Kui veel pisut targutada, siis ega valgustugevus luumenites kah väga adekvaatset infot anna. Saadud valgusvoog tuleks taandada inimsilma spektritundlikkuse peale. Tegelikult on aga kõik kunstvalguse allikad mingis suunas "kõverad". Inimsilma tundlikkuse maksimum on teatavasti rohelise/kollase värvuse alas, hõõglambi maksimum peaks kalduma sinna punase poole (OK, OK halogeenil pisut vähem), aga sellega oleme me harjunud. Alati on nii olnud, et päeval on päikesevalgus ja õhtul on toas "selline" (hõõglambi) valgus. Nüüd aga tuleb see uus liit (ühtne ja murdumatu) ja kirjutab mulle ette, et ma pean Edissoni leiutatud lambid kogumispunkti viima ja uued progressiivsed valgusallikad kasutusele võtma. Vot ja nendel uutel eesrindlikel valgusallikatel on kas neutraalne või siis külmemapoolne spekter. Eks inimene harjub pikapeale kõigega. Nii ka selle õhtuse valguse spektrimuudatusega. Aga kui nüüd selle pika jutu lõpuks nende luumenite poole tagasi pöörata, siis võivad kül(me)ma valgusega valgusallikad samade luumenite juures silma jaoks ka tegelikult tükk maad tuhmimad olla, sest suur osa valgusvõimsusest kiiratakse selles spektri osas, mida me näeme oluliselt kehvemini.
Vasta
#59

Tundub, et enam-vähem ettekujutuse loob, aga õige tunde neist wõimsustest saad kätte ikka siis, kui kokku saavad ruum-aeg-valgusti.
Kui nende suhe tarbija soove-silma rahuldab, siis on kõik ok Smile.


Vasta
#60

(04-12-2012, 18:03 PM)nunu Kirjutas:  Aga kui nüüd selle pika jutu lõpuks nende luumenite poole tagasi pöörata, siis võivad kül(me)ma valgusega valgusallikad samade luumenite juures silma jaoks ka tegelikult tükk maad tuhmimad olla, sest suur osa valgusvõimsusest kiiratakse selles spektri osas, mida me näeme oluliselt kehvemini.
Täpselt nii ongi. Külm valgusallikas tundub silmale rohkem pimestav kui valgustav. Võrdluseks 44 lediga sooja valgusega tõlvik tundus enda silmale olevat võrdne 60 ledise külma valgusega tõlvikuga. Luumeneid mõõdetakse aga erapooletu mõõteriista, mitte silmaga.

Aga üks nüanss veel, härrased! Sellest on küll vist juba juttu olnud, aga kui juba hõõglampide ja säästukatega otse võrdluseks läks, siis on üks näitaja peale vattide ja luumenite veel - lülitamiste arv!
Kas keegi teab, palju hõõglamp neid talub? Mitte lõputult igatahes. Iseasi kui aretada "pehme start" nagu kinos. Kui lisaks põletada hõõglampi alapingega, peab see vastu aastakümneid. Tavakasutuses aga - mingi 4a, pakun puusalt. Käib siis vana hea E27 sokliga pirni kohta. E14 sokliga "europirnid" pidid surema nagu kärbsed.
Säästukal on garanteeritud minu teada 1000 käivitust. Tegelikult kannatab küll pisut rohkem, aga 1,5 aastaga on ta läbi. Mõistlik on seda kasutada vaid kohtades, kus ta pikalt põleb. Ntx pellerisse pole mõtet panna.
Ledil seevastu peaks teoreetiliselt käivitustest täiesti pohlad olema. Cool
Klõpsi palju tahad!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne