[Jahimees]

Olen sellises olukorrras, et minu garaaži on tulnud talveks seisma üks ilma katuseta sõiduauto (ka pehmet katust pole). Garaaži ei küta ja seal sees seisab ka mu igapäevaauto.
Umbes kuu aega on see kabrio seal ilma katteta olnud ja pole nagu miskit halba näha (liigniiskus, hallitus). Hakkasin aga ükspäev mõtlema, et kas äkki peaks autole peale tõmbama mõne spetsiaalse autokatte?
Internetist asja uurides on jutt ühest äärmusest teise. Küll on autod all ära mädanenud, küll on kogemus üdini positiivne. Olemas on ju tegelikult palju erinevaid variante - ilmastikukindlad, pehmendusega jne.

Kiitke, laitke ja rääkige palun oma kogemustest autokatetega.

[Kadari]

Kui garaaz on kuiv ja piisavalt ventileeritud, siis pole küll mingit probleemi.
Kui aga selline niiskepoolsem, siis pigem laseks ilma katteta seista.

[Alts]

Suht tavalises garaaziboksis seisab üks enda isend ja seda katus maas (tean, et ei soovitata teatud katusematerjalide puhul). Sügiseste suurte vihmadega ja kevadeti, kui aegajalt ei küta, võttis sisu niiskuse sisse aga usun, et kui katus peal ja aknad kinni, oleks olukord veel nutusem. Seda just liikumatu õhu tõttu salongis.

---

Kui salong on väga heas korras või hiljuti taastatud, siis ise ostaks mingi õhku läbilaskva riide ja kataks salongiosa sellega, et tolm ja praht masinasse ei satuks. Enda lahtiselt garaazis seisva masina sisu on vaja nagunii uus teha ja seetõttu viskan vanad tekid-vaibad peale selleks ajaks, kui midagi tolmu/prahtitekitavat garaazis teen.

[Basilio]

...usun, et kui katus peal ja aknad kinni, oleks olukord veel nutusem. Seda just liikumatu õhu tõttu salongis.

Kas just imerohi, aga talvel seisvas autos aitab liigniiskuse teket vältida ehituspoodides ja mujal müüdav niiskuseeraldaja. Tegu on plastnõu kohal restil lebava soolakotikesega, mis püüab õhust niiskust. Kui niiskust nii palju kogunenud, et sool sulama hakkab, tilgub lahus alla nõusse. Mina kasutan mosses väikest versiooni, mille kohta küsiti kord ülevaatusel, et kas see on vilkur?! Tegu on pealt kuplikujulise sinise kestaga, mis tõesti meenutab kaugelt vilkurit ja asub mul tagumise aknalaua peal.
Kui autot kasutada igapäevaselt ja jalgadega lund sisse tassida, siis see niiskusekoguja ei aita. Kui aga pikalt seisab, siis jaksab auto seest kuiva hoida küll.
Pakun välja idee: katta lahtine auto pealt riidega ja suur niiskusekoguja sisse. Kui tahta eriti kõva lahendust, siis arvuti jahutusventikas riide alla õhku liigutama ei teeks ka vist paha.

[Alts]

Ühest teisest foorumist kohe ka hoiatus - mitte asetada seda niiskusekogujat istmele.

[aavu]

Kas hiired - rotid nahkistmete vastu ka huvi tunnevad? Kilekotte ja seepi panevad mõlema suupoolega.

[diesel]

niiskusekogujad on kahtlemata toredad. ja igasugu donatiidid ka muidugi.
aga veel parem ja odavam on ajaleht. näputäis lehti masinasse ja niiskusega muret pole. aeg-ajalt vaatad ja kui lehed märjad, siis vahetad välja.
kinni katta tasub just igasugu tolmu ja muu sodi pärast. võid suvalise paksu presendi või kile või muu taolisega ka katta, aga ehita alla käepärastest vahenditest mingi tugi. õhk peab vabalt liikuma pääsema. see õhuke hingav asi, mis natsa tummist marlit meenutab on väga hea sodi eemal hoidmiseks. ainus mure, et maksab raha.

[41Degree]

niiskusekogujad on kahtlemata toredad. ja igasugu donatiidid ka muidugi.
aga veel parem ja odavam on ajaleht.

Või tavaline poest ostetud sool, vahet pole, kas jäme või peen. Ainult seda ei maksa (erinevalt ajalehtedest) mööda salongi laiali laotada Ma olen pannud pakitäie plastmasskarpi ning aeg-ajalt karpi kas praeahjus või radika peal kuivatanud, kui sool väga tükki hakkab minema...

[Alts]

Julgen vaielda ajalehtede kohalt. Ajalehed koguvad niiskust põrandamattidelt, kuhu niiskus koguneb auto kasutamisega kaasneva jalgadega lopa ja lisaks kondensatsiooniga kasutamisel. Kuid hoiustamisel on teised tingimused ja tegurid.

[Kadari]

Kas hiired - rotid nahkistmete vastu ka huvi tunnevad? Kilekotte ja seepi panevad mõlema suupoolega.

Kindel see. Isal on restaureeritud vedruvankri nahkosad suht auklikuks tehtud. Seisab külmas kütmata ruumis. Endal oli zazik, millel pool tagumist aknalauda, põranda kummimatt ja üks käetugi suht peeneks olid lastud. See oleneb ilmselt sellest, kas antud pinnad sisaldavad mingisuguse toiteväärtusega aineid või on sinna midagi sellist peale aetud.

Vabandan OT pärast.

[umm]

Aiandusest - katteloori proovida.

[Jahimees]

Mul on see jama, et garaaž on kütteta (üsna hea õhuliikuvusega) ja mu enda auto, mis seisab 2 meetri kaugusel, käib seal iga päev sisse-välja, tuues kindlasti kaasa mingisuguseid temperatuurikõikumisi ja niiskust. Seega eraldi niiskuse püüdmine salongis on mõttetu ma arvan (matid väljas ja auto läks täiesti kuivana sisse). Peaksin soola pidevalt vahetama...

Kas korralikumad katted on nii paksud, et omavad ka mingisugust effekti värvi kaitsmisel autole vastuminemise puhul?

[Jossu]

korralik suur riie peale, ei lase tolmu läbi kuid õhk käib läbi..

[diesel]

räägin omast kogemusest. spetsiaalne hingavast riidest kott oli autol peal (aknad olid lahti riide all) ja ruum oli köetav aga ka kõrval käisid masinad sisse-välja ja läks seal all massin ikka veidi kopitama. seega vaatamata mistahes kattele tuleks ikka veidi ratsida ja tagada õhule vaba ligipääs.

[Basilio]

Seega eraldi niiskuse püüdmine salongis on mõttetu ma arvan (matid väljas ja auto läks täiesti kuivana sisse). Peaksin soola pidevalt vahetama...

Minu kogemused niiskusekogujaga näitavad, et ei pea seda soola nii tihti vahetama midagi. Õigupoolest seda ei vahetatagi vaid saab lõpuks lihtsalt otsa. Kinnise auto puhul läheb 2 soolakotti aastas, eeldusel et koguja on käigus aastaringi. No ei ole väga tihe? OK, vahetevahel tuleb topsi kogunenud lahus välja kallata. Algul kui soolakott on uus, siis ei tule vaat et kuu aega tilkagi, siis muutub sool nii märjaks, et hakkab tasapisi sulama ja tilkuma. Kasutusaja keskpaigas on tilkumine suurim ja lõpus jälle väheneb, kuna soola kogus jääb väiksemaks ega suuda enam nii palju niiskust haarata.
Täituvusaega ekstra jälginud ei ole, aga korra kuus kontrollida peaks OK olema. Tegemist ei ole mingi marulise protsessiga. Algul tundub, et ei teegi midagi. Kui auto täiesti kuivana sisse läks ja ilma mattideta ning õnnestub katte abil enamvähem kinnisena hoida, siis ei tohiks niiskust sinna eriti palju tekkida.
Aga see on ainult minu arvamus.

[MeelisV]

see mis seal autos kopitama ja hallitama läheb on "mustus" kui vaadata mõnda seisma jäänud autot siis esmalt läheb rool, käigukangi nupp, turvarihmad jms. mida on pidevalt näpitud ja kuhu on jäänud materjali mis halli läheb
ehk asja paremini kaitsata peaks sellised kohad hoolikalt puhtaks tegema.
kui garaaziz on 2 autot millest üks igapäevaselt natuka ka niiskust sisse tassib siis on keerulisem
ehk eraldada seisev auto mingi koormakattega vms. asjaga ja selles eraldatud ruumis siis püüda niiskust kontrollida aga ega head lahendust polegi
pigem puhastamine ja võimalusel ilusa ilmaga õues tuulutamine.

[aavu]

Oli sotsialismuse aeg kui kuulsin sellist juttu, et meil roostetavad autod ka meretuulte tõttu. Kannab merelt soolaioone. Keskaasia vabariikides meri kaugel ja autod ei roosteta. On see jutt usutav? Siis ei tohiks auto ligi soola viia. Soolakott garaažis sööb autot.

[Janka]

Oli sotsialismuse aeg kui kuulsin sellist juttu, et meil roostetavad autod ka meretuulte tõttu. Kannab merelt soolaioone.

Siis peaksid Atlandi-äärsetes maades nagu Hispaanias, Portugalis ning Lääne- ja Edela Prantsusmaal puhta roosteussid ringi liikuma, aga ei. Ookeanilt tulev õhk on veel soolasem kui Läänemere oma.
Ookeani ääres maandud, on õhul kohe teine maitse. Atlandi vesi ja seal puhuvad tuuled on võrratu ravim igasuguste nina-kurgutõvede ja muude külmetushaiguste vastu. Parim teraapia, mida õnnestus kogeda.

[pen.skar]

Autosid ka tehtavat erinevate sihtkohamaade jaoks erinevalt. Kuubaskäinud kiidavad sealset roosteussi- noored NL autod aasta-paar vanad, vaevu seisavad veel koos.

[Basilio]

Vast on roosteussile vajalikumad siiski õhuniiskus ja kõrge temperatuur kui õhus lendavad ioonid ja "intelligentsed molekulid"?
Kuigi ma ei sea ka ioone kahtluse alla. Põhjuseks oma silmaga nähtud tulemus purjejahi pardal seisnud tööriistadest. Mnjah, roostetavad küll kui kuradid, kuigi veega otseselt kokku ei puutu. Niiskuseeraldaja kaitseks pean aga ütlema, et mosses on see juba mitu hooaega ja ei ole mingit hirmsat seestpoolt roostetamist täheldanud.
Aga eks igaüks ise otsustab. Alati võib ju ka lahjat küttekeha või puhurit kasutada. Puhtam ja kuivem tunne! Iseasi mida rahakott asjast arvab.