Vihkan seda kapsasuppi, ehk kas tõesti teisiti ei oleks saanud?
#1
Pealkirja esimene pool olevat pärit minu abikaasa kadunud sugulase suust. Oli mees hilja õhtul kerges vines töölt tulnud, kõht tühi, nälg näpistab. Istus näljane töömees lauda. Tol päeval oli perenaine valmistanud õhtusöögiks kapsasupi. Mees porises ja mõmises, aga kuna kõht oli tühi, tuli pakutav toit siiski sisse lürpida, muud valikut ju ei olnud. Kahe suutäie vahel kostusid siis pealkirja mainitud sõnad - vihkan seda kapsasuppi. Aga kus sa pääsed, muud võimalust ju ei ole, kui leppida pealesunnitud olukorraga.

See lugu tuleb mul alati siis meelde, kui pean mingi töö käigus kokku puutuma eriti tobeda konstruktrioonilahendiga. Näiteks külastas see mõte mind, kui maha võeti Skoda Felicia tagarumm. Masinal oli tarvis jukerdava käsipiduri tõttu mitu korda järjest tagapiduri klotside juurde saada. Trummel aga sel masinal (on massiliselt ka teisi marke, ka palju prestiizsema nimega, ei ole Škoda ainuke) eraldi maha ei tule, on ühes tükis rummuga ja maha võetakse koos rattalaagritega. No kas on tarvis iga kord, kui enne ülevaatust pidureid taha kontrollida, riskida sellega, et pori satub laagrite vahele? Saaks ka ju teisiti!

Teiseks võtame Mercedes W124, ehk viimane kvaliteetne Mercedes, mis valmistati. Mis krdi pärast peab siduri töösilinder teisel pool koda olema? Kui ta oleks pedaalide pool, jääks ära tobe terastorust tehtud torukaar üle sidurikoja. Ja vähe veel sellest - see kaar on kinnitatud käigukasti, mitte kere külge. Käsi läheb käigukasti ja kere vahele alles siis, kui käigukast juba poolripakil on ja siis käib ka lahtihaakimine käsikaudu, mitte midagi sinna ei näe. Oleks kinnitus kere küljes, poleks nagu probleemigi. Jätaks töösilindri kere külge rippu, nagu paljudel teistel ja olekski kast käes. Siin peab veel selle torukaare, käigukast peos, sokutama vabadusse, kartes teda kõveraks keerata. Tagasipanek on sama tobe.

Fiat Punto kohta kirjutasin Fiati foorumis nii:
Tsitaat:Muidu nagu päris normaalsel inseneril nimega Mario on selline, noh, pool-loll tädipoeg Luigi, kes on küll inseneri haridusega, aga reaalsest elust tumedavõitu. Seetõttu on ta ka suurem jagu töötu. Luigi ema aga palub vahel õepoega, et see ka Luigikesele tööd annaks. Ja siis vahel antakse kah. Selliseid mitte väga olulisi sõlmi projektile joonistama. Järgnev osa ongi selle hälviku poolt välja mõeldud. Piduritorustik, mis tuleb peapumbast taha poole on kultuurselt kinnitatud klambritega põhja külge. Kohal, kus torustik teeb pöörde üles, et suunduda üle paagi, on kinnitatud paagi külge. Okei, seal on torusi näha ja need saab lahti lasta. Aga paagi kohal on torustik samuti kinnitatud paagi külge. Tagumisi, enne sillatal olevaid, on võimalk vaevaliselt näha, kui on teada, mida otsida. Ülal-eesmisi ei ole kusagilt näha. Ligi ei saa neile kummagile. Eestpoolt on torud põhja küljes, vahepeal paagi küljes ja lõpuks sillatala külge kinnitatud. Nii, et kui ei tea sellist ohtu karta ja paak hooga maha tõmmata, on piduritorude välja/puruks väänamine kindel. Kuna mul ei olnud paagi mahavõtu momendil abikätt kõrval ja kasutasin abikätena summutit ja käsipiduri trossi, ei juhtunud midagi hullu. Olukorra päästmiseks tuleb põhja küljest juba eelnevalt kolme klambri jagu kinnitusi lahti lasta. Siis paak 10 cm. allapoole, paagi küljes olevad klambrid määrdega kokku ja torud välja nendest meelitada. Erinevaid poose, mis selleks tuleb sisse võtta, ei oska kirjeldadagi. Kui see sai õnnelikult tehtud, ei maksa veel kergendunult hingata - torude klambritesse sissesurumine tagasipanekul on sama sant, kui mitte veel hullem.

Ja kus sa vaene mees pääsed, keerad ja vannud. Ma ei mõelnud siinjuures üldsegi mitte neid olukordi - masinaid, kus on kõik tehnika nii tihedalt kokku pakitud, et ühe detaili kättesaamiseks tuleb seitse enne eest ära võtta. Mõtlesin sellisid lahendusi, kus "no oleks ju saanud ka teisiti teha"!
Ah, kohe kergem hakkas!
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#2
Tänapäevaste autode puhul ei üllata mind enam miski! Aga omalajal sai imestatud isegi sellise pisiasja üle, et miks hammasrihma vahetuseks peab eemaldama väntvõlli otsa rihmaseibid ainuüksi sellepärast, et labast plastikust rihmakatet ei saa muud moodi kätte.. Big Grin
Vasta
#3
Golfi puhul meenub lisaks juba eelpoolmainitud tagarummu totrale ehitusele ka vahva starterikinnitus. Starteri poldid on läbi mootorikäpa, seega peab starteri eemaldamiseks kasutama mootorikraanat vms alternatiivi.
Vasta
#4
Oijah, paljusid tänapäevaseid insenertehnilisilahendusi saaks kokkuvõtvalt kommenteerida, tsiteerides klassikuid "sellist jama on raske kommenterida"
Kohati jääb küll mulje, et tänapäeval on insenerina töö saamise eelduseks omada mingit vaimset puuet või eriti väärastunud huumorimeelt Big Grin



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#5
Ma nimetan ammu juba köiki idiootseid asju autode konstruktsioonis "kuuenda osakonna panuseks".
Et kohati jääb mulje, nagu oleks tehastes spetsiaalne osakond mis vaatab valminud auto joonised üle ja teeb korrektuure liiga lihtsateks osutunud sölmedes, välistades ka loogika.
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#6
Vaat kõige selle pärast ma ei ostagi ühtegi uuemat autot omale,mulle piisab täiesti LT-28 D 1976a. ja Moskvitšidest. Ei lähe kõigi maailma lollustega kaasa. Ja ei nuuma rämpsutootjaid oma sandikopikatega.
Jõudu!
Vasta
#7
üleeila vahetasine 07a 5 bemmil esitule pirni, ametlik autodata järgi ettenähud aeg 2h, ega kiiremini ei saagi, stange ja tuled vaja ära võtta, muidugi renoo Modusel läheb veel kauem selle asjaga
Vasta
#8
Teinekord vaadates moodsaid tehnilisi lahendusi, tekib küll mõte, mis küll on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob.
Vasta
#9
Zazikule: õige jutt, lausa äärmine idiootsus on see Golfi starteri kinnitus ja veel hullem pornograafia oli minu jaoks millega kokku puutusin 1995a Fiat Bravo, kordades hullem remontida kui mingit Moskvitsi või mu poolest Escorti. Poldid pikad, ära roostetanud, pluss tuhat häda veel. Õnn et seisma jäi
Veel pole maha löödud
Vasta
#10
Kui juba imelahenduste peale läks paneks ka mõned tähelepanekud kirja mis ei ole kaine peaga tehtud.
Näiteks Vw ristimootoritel termostaadi vahetus oleks muidu ju imelihtne üritus aga miks ometi on sinna roolivõimu pump alla torgatud väga ajuvaba kinnitusega?Või Vw Transpordi küttefiltri vahetus kui autol on abs jääb filter sinna alla ja veel aku alla ja pane seal siis voolikud otsa ja see ajuvaba plastist tagasivoolu jublakas nii paika et midagi vahele ei satu ja splint ette läheb.Või samal bussil õlivahetus.Õli saab ilusti välja ja filtrigi saab lahti aga filtrit kätte ei saa ilma põhjakaitset alt võtmata.
Või uue diiselpõrnika rihmavahetus näiteks.Oleks kronsa ühte teise auku teinud, mis on olemas poleks seda vaja maha võtta aga ju siis oleks liiga lihtne asi...Samuti Golfi ja Passatiomanike igipõline nuhtlus tõmmatavad ukselingid.Ei ole kohanud ühtki inimest kellel poleks nendega jama olnud kunagi.Vähemalt on teada, kuhu kulus starteriotsa tegemisest järgijääv alumiinium.Suht kindlalt tehti sellest vaakumpump keskluku jaoks.
Läks suht Kolkswageni laitmiseks aga neid on palju ja alati on mingi jama remondil.Kasvõi see, et terve võtmekomplekt on käigus erinevalt Jaapani autost, kus võtad 6 padrunit tasku ja teed asja ära.
Vasta
#11
(15-12-2012, 17:03 PM)speedsta Kirjutas: Teinekord vaadates moodsaid tehnilisi lahendusi, tekib küll mõte, mis küll on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob.

ka vanadel autodel kohtab suht ebainimlikke lahendusi, näiteks minu 80a alfal kinnituvad topelt karpad kollele ülevat tavaliste poltidega, aga alt (kus polte ilma peeglita ei näe) torks tüüpi poltidega
päris haige oli esimest korda neid maha võttes ära mõistatada millega keerata neid
Vasta
#12
Samas mõnele meeldivad sellised erilised tehnilised lahendused ja kiidetakse maailm,kui hea uus ja moodne asi on. Aga samal ajal töökojas remondimehed/lukkseppad vannuvad,et on oinas ostis auto,mida remontida pole võimalik inimese moodi.
Seega eks ilmselt auto disainerid rõhutavad vaid sellele,et saaks meelitada võimalikult palju inimesi, toodet ostma ja sellest tuleks palju kasu. Teisalt remondi mehed peavad kuidagi hakkama saama ja sellele mõeldakse märksa vähem.Kuna tänapäeval klient oma autot reeglina ise ei remondi, kui ta just "kiviaegne fossiil" pole, eelmisest riigi korrast.Big Grin
Kliendi kohustus on autoga sõita ja käija regulaarselt hoolduses ja aeg ajalt ehk kontrollida vedelike taset ja seda ka võib aastas korra teha. Nii,et ilmselt üleliigne mugavus auto omaniku suhtes tähendab kõvasti lisatööd teistele.
Ei tasu ära unustada,et suurem osa autosid pannakse robotite poolt kokku ja ilmselt pole ka kaugel aeg,kus autotööstus enam inimtööjõudu üldse ei vaja.
http://www.kodu.pri.ee/ta
http://www.kolhoos.pri.ee/
http://www.talleks.pri.ee/
https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

Oodatud on kõigi Elva EPT endiste töötajate mälestused,pildid ,seose maaparandustöödega või muidu erinevate juhtumistega tööpostil!
Vasta
#13
see aeg on sisuliselt käes, ilma vastava tarkvarata ei saa ka praegu paljusid asju teha, näiteks tavaline asi nagu piduriklotside vahetus - ehk kui ikka auto ajusse uut käsklust ei instaleeri, siis masin ei saa aru, et tal on uued klotsid ja võib isegi piduri peale jätta, ja ma ei räägi mitte tuliuutest autodest vaid ikka juba vanematest mis enam margiesinduses ei käi, krt igapäeva töös vaja kokkupuutuda sellise jamaga
Vasta
#14
(15-12-2012, 18:15 PM)krss Kirjutas: Mulle endale meeldib remontida igasuguseid vanu jaapanlasi. Need on niivõrd lihtsad ja loogilised asjad, et vaatad korraks kapoti alla ja sekundi pärast juba tead, mis seal täpsemalt teha on vaja, kuigi pole enne sellist autot näinudki. Ainus häda, et selle kõige tegemiseks on sageli vaja tillukesi jaapanlase käsi, kuna minu suured kämblad ei taha kuidagi sinna vahele mahtuda nii nagu vaja.
Näiteks Nissan Terrano puhul on lihtsus ja loogilisus säilinud ka 2000 aasta masina juures.Soojenduse ventilaatori saab kätte ühe minutiga,see on kinni kolme poldiga.Kõk agregaadid mootori juures on kinni 2-5 poldiga ja midagi ei ole vaja lisaks eest ära võtta.
Valdav enamus remonditöid saab ära teha 8,10,12,14,17 ja 19 võtmetega,kuuskanti olen kohanud ainult pooltelgede ja rummulukkude juures.
Kui võrrelda näiteks 1984 aasta 200 seeria Volvoga, siis ütleks, et agregaatide paigaldus ja remonditavus on samaväärne.
Vasta
#15
Esimese põlve Pontiac Trans Sporte olen varuosadeks laiali lõhkunud kaks masinat ja üldiselt midagi väga lolli pole ette tulnud, väljaarvatud esiuste sees toimuv.
- Välimised duralumiiniumist ukselingid on legendaarselt nõrga ja lolli konstruiga. Talvel näiteks ukse tihendid külmunud, on väga lihtne teadmatul inimesel linki puruks tõmmata. Kui talvel ei õnnestu ära lõhkuda, siis ajapikku kipub painduma lukusti see osa, millele ukse avamiseks surub ukselingi küljes olev varras. See on selline salakaval viga, mida ei pruugi tähele panna, tuleb ukselinki lihtsalt pisut rohkem tõmmata ehk täpsemalt ja tehnilisemalt - pöörata. Teadsin esialgu küll, et lingid on nõrgad ja peale talviseid murdumisi käsitlesin uusi linke äärmise ettevaatusega ning murdsin ilma mingit suuremat jõudu kasutamata nõnda järgmise... Lingi vahetamiseks minu käsi ukse sisse õieti ei mahu ja kui olin kaks linki vahetanud, ostsin oma esimese narrega lehtvõtme. Sellegipoolest jääb hulk punnitamist, vandumist ja käe veristamist.
- Nagu eelnevast veel vähe oleks, on peale ukselingi kõik muu mudru kinnitatud ukse sisse suurte neetidega, aknatõstuki mootor oli mälu järgi niivõrd kavalalt mehhanismi külge aretatud, et eraldi vahetada ei anna ning võttes mootori laiali, võrdub kokkupanek hambapasta tuubi tagasi toppimisega. Tõstuki mehhanism loomulikult ka kõigis ühendustes needitud. Needid ja muu punk on vist "raamatupidajad rääkisid ja insenerid olid sunnitud".
Eks mul ole olnud ka suht vähe autosid ja nende uste sees toimetamist (konkreetselt uste sees midagi näppinud: 011, Datsun Cherry, Sierra) aga seda pontu ust pean parajaks perverssuseks.
Vasta
#16
Mina arvan oma pisikese peaga, et need autod ei ole mõeldud meiesugustele kuliibinitele lõputuks parandamiseks vaid 4-5 aastaks intensiivseks kasutamiseks ja siis - aidaa pressi alla!
Seega ei pingutata ligipääsuga igale sõlmele, mis mõeldud kestma auto eeldatava eluea lõpuni. Piisab, kui auto on ilma erilise ponnistuseta(ja odavalt!) liinil koostatav. See ei seleta ehk küll kõiki keisse, kus on toime pandud totrus kuubis, aga arvan, et suurimad käärid on mõtlemises.
Mina siin jah, remondin vandudes 20a vana saani ja imestan, et miks ta teist samapalju niisama käia ei taha! Big Grin
Erinev pidavat olema militaarmasinate konstrui, kus on silmas peetud remonti välioludes, varuosade vähesust ja üksteisele sobivust. Seejuures on lõivu makstud ökonoomsusele ja mugavusele.
Eks targemad võivad kinnitada või ümber lükata.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#17
Ma tooks näiteks sidruni ksaara, 2000 ja edasi mudeli.
Ja mitte uste sisust ei taha ma rääkida, vaid esitulede pirnide vahetusest.
Sest tehas eeldab, et sul on kanal ja palju pealehakkamist stanget eemaldada...
Vahetasin oma jonnis muidugi ilma eelneva toiminguta, a no fakk, käed verised, tund-paar vastu maad, ja juhipoolne parktulepirn jäigi vahetamata.
Tehas ütleb- vötke stange eest, ja kindlasti vahetage köik pirnid, sest siis eipea kohe uuesti stanget eemaldama
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#18
Kauaaegse Zil-kalluri omanikuna, tuleb mulle kohe meelde vene insenerimõtte näide. Läks minul talvel külmaga hüdrovoolik lõhki – mingi tilk vett oli sisse läinud ja jääprunt tuli ette. Õli kõik vastu maad.
Vahetasin siis voolikud ära aga... Kuidas peaks nüüd uue õli sisse saama, kui õlipaak on tihedasti kasti all? Ja kasti üles tõsta ju ei saa, sest õli pole tilkagi sehen ja heal juhul on koorem ka veel peal...Sad
Vasta
#19
Samas, Xsara 1l on H4 pirni vahetus u 2 minuti töö.
Nende x-sõlmede puhul võib asi ka selles olla et joonisel näeb asi seff välja. Kunagi ju olid autoajakirjades need röntgen-läbivaated. No kuda saab Mersu olla pleki all sama lihtne nagu taguveoline Escort Big Grin
Mingi digimon mudruga ju vanakooli autoostjaid püüda ei saanud, isegi Topgear oli autosaade kus lahati erinevaid autode sõlmi.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#20
Xsara endise omanikuga (I põlvkond vist oli) polnud samuti probleeme pirinide vahetamisel, suht käbedasti. Aga hoopis parem nendel masinatel oli torrosioon tagasild, ehk kui nõellaagrid ära kulusid, siis hakkasid rattad lääpa vajuma. Kohalikud meistrimehed lisasid määrdeniplid ning muutsid ekspluatatsioonitsükli pikemaks. Teine nõme asi, mida tuvastasin ka P Partneri juures oli see, et soojendust ei saanud samal ajal esiklaasile ja varvastele suunata, muudkui võimle selle nupuga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne