Vihkan seda kapsasuppi, ehk kas tõesti teisiti ei oleks saanud?
#21

minu silmis asi selles, auto müügihind ei kata tema tootmiskulusid, osa omahinnast ja kasumist tuleb läbi margiesinduste ja et neil ikka tööd jätkuks, siis tehaksegi selliseid sõlmekesi hulgem, ja inimesed,kes autost midagi ei jaga ja usutavasti on neid maailams päris kena hulk, käivadki iga pisiasjaga margiesinduses ja maksavad minu mõistes imelihtsa asja, näiteks pirnivahetus millega vanasti oleks saanud hakkama iga külasepp või karjatalitaja, minu jaoks kolossaalseid summasid sest tunnihind margiesinduses on kusagil 30 € kanti ja pirnivahetuseks kulub 2 h. sama jama toimub ju ka näiteks panganduses ja kindlasti ka muial, hulk tarku ja kavalaid inimesi nuputab, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiiresti inimeste/firmade säästud ümber paigutada nende taskutest oma taskusse. millas võtab mõni juriidikas pädevam inimene ometi asja käsile ja alustab kasvõi võitlust läbi tarbijakaitse et tehtaks autod kasutaja/remondimehe sõbralikumad???
Või veel parem, millas asub mõni ettevõtlik seltskond tootma inimlikke lihtsaid ja töökindlaid jõuvankreid(Indias minu teada üks säärane ettevõte peaks toimima juba)
Vasta
#22

2minuti töö see pirnivahetus peakski olema.
Netist leidsin mingi taadi kes kiitis et saab stange kätte juba 40minutigaSmile
Harjutamine teeb harjutajaksSmile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#23

Mäletamist mööda hiljuti võeti vastu määrus või seadus autotootjatele pirnide suhtes, et inimene peab saama (ajakulu ei mäleta) ise pirni ära vahetatud ilma service teenuseta kuna see liiklusohtlik olukord. Ühesõnaga, uutel ei tohiks seda jaburdust enam olla, eks isegi olen ropendand ja jamanud.

Sõbral MB G400 CDI 2004a. Tööks genekavahetus, Silber ütles ulmeaja ja seoses sellega ka ulmeraha töörahaks. Võttis selle töö siis ise ette, alustas õhtul kell 7 ja lõpetas hommikul kell 4, masendav. Vähe sellest, et see neetud vesijahutusega värd maksis 35 kilo vanas rahas pidi terve auto esiotsa laiali võtma.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#24

Kapsasupi-parool kõlab muidugi vahvasti, aga selle allegooriast ei saanudki päris hästi aru.
Et siis mida oleks saanud teisiti teha sääl supi man?
Süüa ja mitte viriseda?
Sellise võrdlusnurga juures peaks autoremondiga leiba teenivad töömehed rõõmustama kõigi nende sada-sigadust-sõbrale-tüüpi-konstruktsioonilahenduste üle. Klient maksab selle ju kinni. Nii võib, aga nii pole ilus Toungue
Vasta
#25

vat ei mäleta enam mis mootoriga aga ühel opel signumil (imselt ka sama motoga vectra c-l) oli ametlik geneka vahetuse aeg 9h, nobedam mees vahetab kiiremini kehvem kauem aga klient maksab ikka 9h eest
Vasta
#26

Mitu korda aastas te generaatorit sellisel masinal vahetate?

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#27

(16-12-2012, 15:07 PM)hullmaks Kirjutas:  ...millas asub mõni ettevõtlik seltskond tootma inimlikke lihtsaid ja töökindlaid jõuvankreid(Indias minu teada üks säärane ettevõte peaks toimima juba)
Ära muretse, küllap selline ettevõtmine kiiresti ära lõpetatakse. Või vähemalt blokeeritakse mingil ettekäändel selle toote suurtele turgudele jõudmine. Ikka rahva huvides! India võib seal end jaoks nokitseda mida tahab.
Üks võimalus oleks endale ise auto ehitada. Selle legaalseks saamine on võimalik, kui just päris tapariista ei tee. Üksikehitajat ei peeta ohtlikuks. Aga proovi sa midagi tootma hakata! Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#28

Seoses Opeli ja genekaga siis uuel Vectral oleks ka nagu kõik ilus ja hea pealtvaates aga alumine pikk polt läheb vastu poolraami ja ei aita muu kui mootor patjadelt maha tõsta.
Sidruni pirnivahetus on jah omaette teema mida sai tehtud päris tihti sest genekas andis 14,8V välja.
Eks see mis enne üteldud et mitte automüügist ei saa kasumit vaid selle käigus hoidmisest peab mõnede markide puhul ka paika.
Kasutatakse seda ka traktoritel ja muudel masinatel et kui omanik korra proovib midagi teha ta kindlasti mingi õrna asja ära lõhuks või mõistus otsa saaks.Näiteks John Deere traktoril puuduvad jaotushammasratastel igasugused märgid ja kõik laiutavad käsi et ei tea kuis panna aga meil mehaanik tuleb ja paneb 50 eur tund.
Sai siis loogilise mõtlemisega tuletatud kolvi asendi ja klappide järgi nuka asend ja pritsemomendi järgi pumba asend ja masin käib.Palju aga mujal ilmas selliseid tegelasi on kes seda tuletada suudavad?
Vasta
#29

(16-12-2012, 15:37 PM)Maamees Kirjutas:  Sõbral MB G400 CDI 2004a. Tööks genekavahetus, Silber ütles ulmeaja ja seoses sellega ka ulmeraha töörahaks.

Seal on neid vesijahutusega värde suisa kaks kapoti all.
Vasta
#30

(16-12-2012, 17:09 PM)Aspelund Kirjutas:  Mitu korda aastas te generaatorit sellisel masinal vahetate?

Minu kogemused ühe konkreetse diisliga - nimelt sellel autol pandud generaatorile tohutu koormus, generaator ise vaid lahjake 70A. Järelhõõgumisega keraamilised eelsüüteküünlad on peale käivitust järel veel 5 minutit! Lisaks on veel küttefiltril elektriline küttesoojendus. Ja kui nüüd veel panna kohe peale käivitust tuled põlema + soojendusventilaator + tagaklaasisoojendus, siis...

Minu autol oli see kohe ostes vigane - laadimist praktiliselt polnud ning ülevaatusel ei saadud tahmatesti tehtud, kuna pöördeid võeti generaatorilt ja see ajas neil masina segadusse. Sai siis vahetusfondist uus taastatud võetud (maksis u 4300kr aga üle poole maksti vana eest tagasi). Autoelekrik veel ütles: "sina oma elu jooksul seda enam vahetama ei pea!" Aga kahjuks pidas see generaator vastu vaid täpselt 50000km! Sai siis uus dioodiplokk pandud (muide selle vahetuseks tuleb generaator pooleks võtta, oleks võinud selle ju väljapoole panna?!). See uus dioodiplokk samuti kõrbes mõne aja pärast (täiesti rahulikul maantesõidul kadus laadimine ära). Siis sai ostetud järgmine uus taastatud generaator, õnneks see hetkel veel toimib.
Õnn on veel ka see, et genekale ligipääs väga hea ja vahetus võtab aega vaid mõne minuti.

Meenus veel vanade Passatimeeste "rõõm". Usun, et pea iga selle omanik on kokku puutunud soojendusradika jamadega. Nimelt selle vann ja väljavõttetorud on tehtud plastikust! See plastik läheb ajapikku hapraks ning torud kas murduvad küljest või tekib lekkiv pragu või hakkab lekkima vanni ja torudevaheline tihend. Ning nüüd kõige olulisem - passat on ehitatud sõna otseses mõttes nii, et kõige esimese asjana on salongi paika pandud soojendus. Siis on sinna peale pandud armatuurlaud. Ning vähe sellest! Ei ole nii, et "ma nüüd 2 päeva möllasin ja vahetasin, mina seda oma elu jooksul enam vahetama ei pea..". Need B-osa odavad radikad on väga haprad! Kuulsin just ühe elupõliset Passatimehelt, et iga aasta peab selle vahetuseks auto korra lahti võtma Big Grin

Enne soojendusele ligisaamist hakkab auto välja nägema selline:

[Pilt: 1.JPG]

Ning asub see radikas selles punase noolega näidatud sahtlis:

[Pilt: 3.JPG]
Vasta
#31

Pirnivahetus on ilmselt paljudel muudetud selliseks ettevõtmiseks, et ilma tõstuki ja kapitäie riistadeta ei tee midagi.
Gabariidi vahetuseks 7seeria BMWl (E65) võtad maha esitule. Selleks, et saada kätte tuld, võtad maha stange. Lihtne. 3seerial (E90) on aga rattakoopas logari sees luuk. Seda on ju mõnus teeservas pori seest otsida. Jälle lihtne.
Veel mõnusam on aga siis, kui näiteks peaks olema vajadus tõmmata aut. kastiga masin näiteks treilale. Kuidas saada kast neutraali peale? Vanematel oli selleks salongis mehhaaniline lüliti. Aga seoses mudeliuuendusega leiti, et seda pole vaja. Saab ju minna auto alla ja põhjakaitse alt keerata üht kruvi. Selle peale ei taha isegi siis mõelda kui oled tunkedes ja tead mida teha. Või näiteks elektriline käsipidur. Lähed aga jälle auto alla ja probleem lahendatud....
Vasta
#32

Autotootjad ja müüjad ei olegi huvitatud igikestvast autost näit. 124 kerega mersu.
Siis jääks ju neil osa tulust saamatta.
Ning selleks et kodustel õlinäppudel isu ära läheks ongi ette võetud eri kujuga poldid, raskesti ligipääsetavad kohad.
Mõnda asja ei saagi maha võtta, ilma lõhkumata.

Õlivahetusel on vaja aju nullida jne.

Kui hoolduses käid, siis 4L õli ja filtri vahetamine läheb maksma ~120€
Vasta
#33

asü
' Tul;ge Vöhma mul poeg teeb öli v.odavamalt,võib olla kaasa UNIC liikme kaarat aga kui ütled salasõna vanatsikkel siis asi korrs. Tema tel, 5271904
Vasta
#34

b3/b4 Audi80nel on see salongiradika teema peaaegu samasugune. Kuigi harutamist on üksjagu siis midagi ulmelist pole tegelt. Kord aastas seda vaevalt vahetama peab, isegi kui "Saksa firma" Topran oma võtta Big Grin

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#35

(16-12-2012, 17:09 PM)Aspelund Kirjutas:  Mitu korda aastas te generaatorit sellisel masinal vahetate?

õnneks on meil üks rendikas vectra c taxo, ja sellel on geneka vahetus lihtne (see on 2,2td ehk sellel niipalju aega geneka vah peale ei lähe), aga noh eks korra paari nelja kuu jooksul ikka, vahest ka harvem, aga kes krt seda mäletab, üldiselt iga paari päevatagant tuleb mingi oluline detail maha kruvida, krt ära tüütab juba, ütleme nii, et sellel on ls keskmiselt 3t nädalas ja see on kaks päeva sõidus ja 1 päev remondis
Vasta
#36

Lugedes teema läbi tundus asi ikka päris huvitav olema, aga eks ole endal ka neid momente kus vaatad kuidas küll see võimalik on.
Põhiteemaks oli golf 2 starter no andis ikka esimest korda nuputada kuidas küll see maha tuleb, ära tuli kiskuda ka püksid, kuna muidu välja ei tulnud. Maha oli vaja teist kiskuda oma 6 korda, pärast oli asi nii selge, et maha võtmine võttis aega loetud minutid.
Teiseks oli antud VW termostaadi vahetus. Selleks oli vaja kiskuda maha genekas, ja et saada termostaat kätte oli maha vaja võtta süsteem veepumba ja torude kopsikuga.
Tuttav on hädas ka MB vitoga, on teine ikka ilge pain in ass, kui vaja maha võtta generaator siis kisu pool bussi laiali, starterist rääkimata, selleks oleks vaja vist mootor maha tõsta lihtsalt võimatu näib poltidele ligisaamine.
Prantslaste esitule pirnide vahetus on päris ulmeline, peugeot 307 kõrvalistuja poolne oli lihtne aga juhipoolse vahetus võrdus kirumise ja verise käega.
Sugulane rääkis ka kui tal oli tööautoks renault megane. Käis ta sellega hoolduses ning töömehed küsisid, et esitule pirn on läbi kas vahetame ära? "loomulikult". Küll oli imestus suur kui ooteruumi aknast oli näha kuidas auto aeti tõstukile ja esimene ratas võeti alt ära, et närust lähitule pirni vahetada.

Praeguseks sõidan sierraga ja olen rahul kui lihtsaks on teine aetud, karpamootorile pääseb igalepoole ligi ning ei ole veel ettetulnud, et millegi eemaldamiseks oleks vaja nuputada kuidas midagi kätte saada, kõik on lihtne ja loogiline.
Vasta
#37

Ei tea mis räägitakse Golf 2 starteriraskustest. Ma ei märkanud küll, et seal midagi rasket või ületamatut oleks. Ukselingid on küll teemas, aga see on omamoodi huvitav viga... Big Grin Kui G2'ga sõita, siis oleks jah hea paari linki varuks kaasas kanda. Iseenesest maru ägedad vanakooli lingid.
Vasta
#38

Ise neljandat aastat golf kahe omanik. 50tuhat kilomeetrit ja lingiprobleeme pole veel olnud. Tuleb vist kolm korda üle õla sülitada...
Hetkel seisab tagavaraautona, kuna müüa olematu hinna eest korralikku autot pole mõtet.
Vasta
#39

Keegi siin mainis megani pirni vahetust. Esimesed kolm korda võtadki ratta eest ära, sest muidu ei näe muffigi. Neljandal korral üritad ilma ratast alt võtmata, kui saad hakkama, siis edaspidi teed juba paari minutiga. Kiirus ja oskus-sõnade arvukus sõltuvad sellest, kas pirn on terve või kildudeks. Heas teeninduses läheb vaevalt minut ühe pirni kohta.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#40

Golfi-Audi lingiga oli väike nipp. Küllap asjaosalised teavad. Wink
Kui olin oma kunagisel "sigaril" juba 2tk ära murdnud, siis harjus käe sisse enne lingi vajutamist uksele peale suruda. Tihendite survest piisas, et lukk käiks niipalju raskemalt, et link kiiresti ää tappa. Kui kõik ilusti õlitatud ja tihendid avamisel maha surusid, siis link kestis.
Üks peavalu vanematel Audidel (uusi ei tea) on soojendusventika kättesaamine. Ilma kliimata versioonil on kõik ilus "nigut sinilill sarapuupöösas". Kui aga kliima kopsik on sinna ette istutatud nagu saja-aastane tamm, siis on 2 varianti - lõhu kliima lahti ja mine pärast täitma või lõhu pool autot laiali, armatuurid-värgid, alustades tagaistme juurest.
Kuna mul ventikas krigises juba närvesöövalt, leidsime sõbraga netist jõhkra, aga toimiva lahenduse. Ajasime rauasaelehe leeklambiga kuumaks ja lõikasime kopsiku pealt täpselt niipalju lahti, et mootor koos turbiiniga välja mahuks. Mäletan, et mingi kruvikinnituse koht tuli samuti leeklambiga punaseks aetud toru abil välja lõigata. Siis sai kätte. Tulemus - käib siiamaani ja on nüüd pealt lahtivõetav. Vana tükk sai tagasi pandud ja veidi suurem plekitükk peale needitud. Kaas ise käib kopsiku külge kruvidega. Äärte vahele läks tihenduseks "siilikärss" ehk silikoon.
Mootor jäi vana, vaja oli ainult törts määret õigesse kohta...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne