Vihkan seda kapsasuppi, ehk kas tõesti teisiti ei oleks saanud?
#61

Remondiraamatus võiks iga sõlme juures olla selle tüübi nimi koos näopildiga, kes selle shedöövri välja mõtles.
Vahel tekib ületamatu soov mõni selline "insenjöör", kes ise elu sees autot pole remontinud, pea ees kanalisse lennutada ja võtmed järgi visata. Enne välja ei saa kui auto korras.
Või saadaks talle vähemalt jõuludeks postkaardi... Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#62

Võibolla viga selles, et keegi ei küsi autofirmadest neid lihtsaid autosid.
Vene ajal ka ei küsitud poes angerjat. Sellepärast ei müüdud ka. Lihtsalt ei teatud tellida.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#63

Tuli veel üks insenerimõtte kõrge lend meelde. Koreast pärit Hyundai Coupe,juhipoolse esipiduriketta vahetus nõuab rattarummu laagri seest väljavõtmist,sest et insener-leiutaja Villem Rebane on mõelnud ketta sissepoole rummu äärikut. Samas paremal pool on valges maailmas levinud lahendus,rumm sees ja ketas pealpool,lihtviisil vahetatav. Isegi magada ei lase see mõistatusBig Grin
Vasta
#64

(24-12-2012, 05:16 AM)silks Kirjutas:  Tuli veel üks insenerimõtte kõrge lend meelde. Koreast pärit Hyundai Coupe........

Selle autovärdi tehnilised lahendused on tekitanud paksu pahandust ja närvikulu ka minu tutvusringkonnas. Võtame näiteks sellised elemetaarsed asjad nagu veljed - tahaks ju, et talverehvid oleks eraldi jooks plekkvelgedel. Kuna aga neid rõvedusi liigub siinmail suht vähe, siis on ka juppe väga vähe liikumas ja originaalvelgi pole võimalik leida. Aga vaadates velgede sobivustabelit, siis täpselt sama valemiga on Volvo V40 (4x114,3 keskava 67). Ja siis sa ostatki kuskilt lammutusest suure raha eest need Volvo veljed, lased ränga raha eest neile panna talverehvid + veel tasakaalustada. Ning seejärel töömees paneb esmalt alla tagarattad ja siis oh õnnetust - alles esimesi alla kruvides selgub, et seal rummu pinnal, veljepoltide vahekohtades, turritavad millegipärast vastu neli suurt kõrget poldipead ja tavalisi plekkvelgi polegi võimalik sinna panna!
Mina soovitan sellest autost suure kaarega mööda käia!
Vasta
#65

Hakkasin Hyundai H100 pakibussil talverehve alla panema.
Aga no ei saa vasaku poole mutreid mitte kuidagi lahti?
Kasutasin ka väga võimast poldipüssi-aga ikka ei miskit..
Ime et keeret üle ei lasknud.
Tuttavale siis muret kurtes,soovitas mul proovida mutreid päripäeva pöörata.
Ja oligi nii-mutrikesed avanesid.
Ei saa aru ,milleks oli vaja Hyundai inseneridel sellist võtet kasutada.
Enamikul autodel-kui mitte öelda-kõigil autodel, püsivad mõlema poole veljed ilusti ka n.ö. tavakeermega all ja ei kao kuhugile.

O: Norton model 18 1938 vl. porilauad,pakkuda vöib ka muid pre-war inglise tsiklite juppe
Vasta
#66

(25-12-2012, 11:36 AM)zxr Kirjutas:  Enamikul autodel-kui mitte öelda-kõigil autodel, püsivad mõlema poole veljed ilusti ka n.ö. tavakeermega all ja ei kao kuhugile.

Pole uuemate GAZ-ZIL mudelitega kursis aga Liiduaegsetel oli küll vasakpoolne keere. Tähistuseks treitud vagu ümber mutri või "futorka". Ei teagi eesti vastet.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#67

Hyundai alla sobivad Hyundai veljed väga hästi. Kui sinna ise sapaka või millegi muu velgi alla kruvides probleeme tekib, ei tasu selles auto tootjat süüdistada.
Tagapool rummu asetsevad pidurikettad on Koreas ja Jaapanis toodetud autodel üsna tavaline. Lisaks Hyundaile meenuvad paljud Mitsubishi, Honda ja Mazda mudelid.

Jawa 559 -65a, Jawa 360-+velorex560 -65a, Jawa 638 -89a, V-150 Elektron -74a, Ford Taunus -75a, Ford Sierra 2,9 -83a, M 412 -84a, Chrysler 300C 2007a, Ford Ranger 2007a, Chrysler Sebring Cabrio 2003a., Gaz M20 -48a.
Vasta
#68

(25-12-2012, 16:27 PM)MaxL Kirjutas:  Hyundai alla sobivad Hyundai veljed väga hästi. Kui sinna ise sapaka või millegi muu velgi alla kruvides probleeme tekib, ei tasu selles auto tootjat süüdistada....

Lp MaxL. Ikka imestan inimeste oskuse üle mitte lugeda postitust. Jutt polnud ju suva velgede paigaldamisest, vaid hoopis veljemutrite lahtikeeramisest elik nende teistpidi keermest ...

Mis tõesti üsna mõtetu liigutus, ainuke variant, kus selline lahendus põhjendatud on, see on keskmutriga veljed nagu hobuvankril.
Vasta
#69

Sarnane lugu juhtus minugagi kunagi ammu soomemaal. (Olen ka Soomes tööl käind)
Sõbrake hea oli juba paarimeetrise torupikendusega Transitil paar polti puruks saand kui ma pühaba õhtal kohale jõudsin....
Soovitasin siis teistpidi katsetada.. "Mikä vitun ryssäihme????" Rääkisin siis natu ajaloost, et kuskohast Gazoon pärit.....

loll on loll olla.
Vasta
#70

Ma kujutan küll ette kuidas Huidai omaniku käed jõetus vihas rippu vajusid Big Grin Ise sarnase asjaga kokku puutunud aga mul oleks tabeli vaatamine jamast päästnud-nimelt Pesukott 206e plekkvelg on täpselt sama sugune nagu Pesukott 306/Partneril aga offset on erinev. Õnneks sain nad naabrimehele maha müüa.
No miks nad üldse erinevad peavad olema, milleks see hea oli?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#71

(25-12-2012, 18:05 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  
(25-12-2012, 16:27 PM)MaxL Kirjutas:  Hyundai alla sobivad Hyundai veljed väga hästi. Kui sinna ise sapaka või millegi muu velgi alla kruvides probleeme tekib, ei tasu selles auto tootjat süüdistada....

Lp MaxL. Ikka imestan inimeste oskuse üle mitte lugeda postitust. Jutt polnud ju suva velgede paigaldamisest, vaid hoopis veljemutrite lahtikeeramisest elik nende teistpidi keermest ...


Ikka imestan inimeste oskuse üle mitte lugeda enamat kui viimane postitus...

Cinquecento
Vasta
#72

(25-12-2012, 15:52 PM)aavu Kirjutas:  
(25-12-2012, 11:36 AM)zxr Kirjutas:  Enamikul autodel-kui mitte öelda-kõigil autodel, püsivad mõlema poole veljed ilusti ka n.ö. tavakeermega all ja ei kao kuhugile.

Pole uuemate GAZ-ZIL mudelitega kursis aga Liiduaegsetel oli küll vasakpoolne keere. Tähistuseks treitud vagu ümber mutri või "futorka". Ei teagi eesti vastet.
Täpsustaks siis natuke, kas ikka olid kõik mutrid poldid vasakkeermega?
Sama nõks on ka vanematel lääne autodel (scania, volvo) kasutusel olnud, aga paremal pool, parempoolse, vasakul vasakpoolse keermega.
Oli kunagi auto rehvipostis, hommikul viisime, lõunaks helistasime, veel valmis pole saanud, ei saa rattapolte lahti.
Kui ise kohale jõudsime, oli meestel hala lahti, näed, nii kinni, juba balloonitäis hapnikku keevitusele kulutatud, mitu tundi jamanud jms. Ühesõnaga... keerasime viimased 2 terveksjäänud polti normaalsel viisil päripäeva lahti, rehviposti poisid ostsid uued rattapoldid ja elu läks edasi. Lääne toodang markeeritud samamoodi mutritel kantidel sälgud sees ja poldiotsal L (parempoolsel R) sisse löödud.

Aga teemasse. Seisab services audi, selline uuem (olla vist V6 mootori eripära). Pealtnäha nagu esiotsa laksuga, terve esiots lage, stange, radikad, torud, kuniks mootorini välja. Aga ei ole esiotsa laks, lihtne rihmavahetus... 10h oli vist norm aeg.


Vasta
#73

(25-12-2012, 21:08 PM)parmhot Kirjutas:  
(25-12-2012, 18:05 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  
(25-12-2012, 16:27 PM)MaxL Kirjutas:  Hyundai alla sobivad Hyundai veljed väga hästi. Kui sinna ise sapaka või millegi muu velgi alla kruvides probleeme tekib, ei tasu selles auto tootjat süüdistada....

Lp MaxL. Ikka imestan inimeste oskuse üle mitte lugeda postitust. Jutt polnud ju suva velgede paigaldamisest, vaid hoopis veljemutrite lahtikeeramisest elik nende teistpidi keermest ...


Ikka imestan inimeste oskuse üle mitte lugeda enamat kui viimane postitus...
ja ikka ei väsi imestamast, et vastates mingile vanale postitusele ei suvatse inimesed panna sellele viidet elik tsitaatiSmile
Normaalne on et ei pea viitama viimasele postile vastates, aga aegade hämarusest ja sarnase teemaga sogada?
Mina igatahes tõlgendasin seda posti kui vastust VIIMASELE postile ... ehkki olen lugenud ka eelmisiBig Grin
Vasta
#74

Ega tänapäeva autosid ei tee insenerid vaid raamatupidajad. Big Grin Ise jamasin hiljaaegu 94. a Saab 900ga, nimelt ketivahetus. Midagi erilist pole aga kui oleks lansekate vahe umbes 1-2cm laiem siis mahuks otsakaas ilusasti küljest ilma, et peaks mootorikäpa maha võtma ning sõbra appi kutsuma mootorit tõstma Toungue Samas olen omanud 99a Audi S4, millel starteri mahavõtmiseks pidi maha võtma tuled, esistange, põhjakatte, radikad, cooleri toru ja veel väiksemaid pudinaid Big Grin

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#75

Oli õnn ja au veeta paar osalist päeva Volvo FH12 abisilla piduritumlis. Olin ka varem sellise pidurisüsteemi veidrustest üht-teist kuulnud, kuid oma silmaga näinud ei olnud. Analoogse ehitusega, detailides veidi erinedes, tootis Volvo juba aastaid tagasi pidurisüsteeme. Ennem seda vigurit oli kasutusel klassikaline pöörasüsteem.
Selgituseks joonis:
   
Probleem ilmnes sedamoodi, et avastasime membraani liialt pika käigu. Sellest tulenevalt ei tööta järelikult piduriautomaat, mis peaks ise piduriklotse vastvalt kulumisele peale keerama. Käsitsi keerata (variant 14c joonisel) ei õnnestunud, kuna polt (eelnevalt sisse surudes, nagu peab) pööras ainult kolmandik ringi. Selge - Volvode õnnetus on ka meieni jõudnud. Algas lahtiarutamine. Algus oli õnnerikas - trummel ülimalt lihtsalt maha. Oli teine üldse selline suht uue näoga. Kulumisrant millimeeter - poolteist. Ebatraditsionaalne lehtvedruga klotside tagasitõmme oli küll üllatuseks, aga tundus kultuurne ja peale kerge muheluse remontijate näol polnud süsteemile midagi ette heita. Klotside maha võtmine ehk isegi lihtsam, kui Scanial või mõnel teisel keerdvedruga klotsisüsteemil. Kaan (6) oli kergelt ussitanud (alumiiniumist), kuid poldid keerasid, nagu uued ja tihend (korgist) kaane all terve. Kogu pidurisüsteemi alumine ots oli roostesegust kivistist täis ja eemaldatav ainult kraapides. Ülemist poolt kaunistas määre, mis oli justkui eile sisse pandud. Kust paganast vesi sinna sisse oli saanud, see jäigi mõistatuseks. Ühtegi katkist tihendit ei leidnud.
Lammutamisest edasi. Automaat, nagu mainisin, meie variandil 4b, ei pööranud seetõttu, et kogu keere oli (pos. 12) kolvisüsteemil kivistist täis. Samuti ka automaadi tigukeere ise ja vahehammasratas (5). Automaat keerab ainult alumise kolvi tigukeeret, ülemist keerataksegi vahevõlli (5) kaudu. Puhastamiseks laiali võtmine ei ole eriti lihtsate hulgast. Kolvi (või käbi, nagu mõni nimetab) tolmukatet (11) tervelt kätte enam ei saa, see on plekkvõruga pressitud korpusesse (2) ja sinna sisse roostetanud. Automaadi tigu (4b) enne kätte ei saa, kui tuleb eraldada korpused 2 ja 40. Muud kinnitust tal ei olegi, kui 40-e sees on nii väike ava, et läbi mahub ainult reguleerpolt. Kui nüüd korpused on eraldatud, ilmneb, et ega tigu ei taha mitte korpusest välja tulla. Keermega, ega käppadega tõmmitsa tarvis kohta ei ole, seestpoolt väljalöömise võimalust samuti. Sai valmistatud tõmmitsaks selline "kepsu alumise pea" tüüpi tõmmits, mis ümber poldi juhtpuksi sai kinni pigistatud, ning selle abil sai automaat korpusest välja meelitatud. See ei olnudki meil praktiliselt kinni roostetanud. Kui aga oleks olnud? Kuuma andmine on problemaatiline. Materjal ei ole raud (magnet ei võta) ning automaat koosneb mitmetest pronksdetailidest. Teoreetiliselt ei midagi keerulist, kuid aega röövis omajagu. Alles seejärel saab alumise käbi kätte.
Korrosiooni ja mehhaanilised kahjustused olid piisavalt nii suured, et tuli osta rem. komplekt. Läbipesu ja kokkupanek oli tõrgeteta. Lihtsalt esimene kord tuli nuputada mõningaid nüansse ja järjekordselt kiruda B-grupi varuosade kvaliteedi probleeme.
Nüüd siis see, miks see süsteem mulle mitte ei sümpatiseeri:
1) Pagana keeruline. Potensiaalselt tuksiminevaid detaile palju.
2) Kulunud trumlile tekib ette rant, mis segab või teeb võimatuks trumli mahavõtmise. Keeraks klotsid maha, aga kui süsteem on tuksis (nagu meie juhtumil), ei saa seda ju teha. Mingit avariivarianti pole tehase poolt jäetud. Räägitakse, et trummel tõmmatakse siis lihtsalt jõuga üle klotside. Mis katki läheb või järgi annab, see selgub alles hiljem. Päris tervelt ei pidavat kätte saama.
3) Laialivõtmiseks möödapääsmatu on automaadi eemaldamine, millele ei ole mingit tõmmitsakohta justkui ette nähtud.
4) Haavatavus. Meie teedele laiali pursatav soolavesi tapab paratamatult selle süsteemi varem või hiljem ära. Ei aita ka plaaniline hooldus, sest süsteemile määrde lismine ei ole ette nähtud.
5) Soovi süsteemi lahti võtta ja määret lisada nullib ära tolmukatete kindel purunemine demontaazil ja kokkupanemisele järgnev ülemise ja alumise klotsi sünkroniseerimise vajadus. Esinduses tehakse seda trumli imitatsioonil indikaatorkelladega.

Kas krt lihtsamalt tõesti ei oleks saanud kuidagi?

P.S. Ei tea, kas tänu sellisele pidurivigurile, või millelegi muule, aga Volvo pidur on palju mugavam ja tõhusam, kui Scania oma.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#76

(04-08-2013, 17:11 PM)Wiki432 Kirjutas:  Oli õnn ja au veeta paar osalist päeva Volvo FH12 abisilla piduritumlis.

Mis aastast FH-d sellise pidurisüsteemi said?

Ma ise hädas praegu ühe FH12-ga, millel abisilla vasakud rattad pea iga pidurivajutuse peale blokki lähevad. Stendis on kõik korras, tulemused ühtlased jms, aga tee peal lähevad isegi kergest vajutusest vasakud abisilla rattad blokki ja kohe suits taga.

Seal ei pruugi muidugi pidurite viga ollagi, vb on vedrustuse kamm, et ratastel liiga vähe koormust.
Vasta
#77

Minu teada on kõik FH trummelpidurid sellise süsteemiga. Juba paar mudelite põlvkonda nõndamoodi. Mälu järgi pakuks, et aastatest 85 ja ülespoole. Ketaspiduritest ei tea midagi kosta.
Abs ei saa jukerdada?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#78

Mõhh...lugesin siin probleemidest erinevate ja huvitavate masinatega, Keegi mainis, et neid masinaid ei tee..insenerid, vaid raamatupidajad. Andke andeks, aga raamatupidajad (vähemalt enamus) teaks vaid seda, et autul on rool ja uks, kust rooli taha pääseb Smile .
Selliseid kurioossumeid, nagu "Suvereporter"-i rahvas armastab nimetada kentsakaid juhtumeid, esineb mitte ainult sõiduautode ja ka mitte ainult veoautode ehituses. Minul on au olnud tegeleda raskema tehnikaga. Noh, ma saan aru, et autod ja üleüldse tehnika on üldjoontes tehtud rauast ja sellesarnasest metallist. Metall on raske.
Ühel rataslaaduril asetseb hüdraulika pump kabiini all, käigukasti küljes. Parkeri oma. Hea pump, aga ka hea tehnika annab mõnikord otsad. Maha kruttida on päris normaalne. Aga sealt välja sikutada....
Noh, ütleme, said selle kena asjakese, mis kaalub oma 42 kg, sealt kabiini alt kätte. Aga nüüd on tarvis uus sinna tagasi kinnitada CoolBig Grin...! Täismees võtab 42 kg suht kergelt sülle. Sinna kabiini alla saab selle pumba maadeldes ära kangutada. Siis on tarvis ta oma pesasse tõsta. Sa EI saa seda jurakat rinnale suruda ja üles tõsta, sa pead kasutama oma randmete ja käsivarte toorest jõudu, et see kolakas kümme senti üles tõsta ja võll nuutidesse susata. Abilist tavaliselt ei ole. Ja nuudid tavaliselt esimese korraga sinna pesasse ei taha minna... Sa sured sinna kaksteist korda ära, suguelundid ja anatoomiaõpik lendlevad üksteisevõidu ümber masina nagu Stalkeri filmis...
Siis mõtled, et läheks ja laseks selle loomingu looja (tunnen isiklikult ) silma pilgutamata maha. Oleks võinud kabiini põhja avad teha trosside või troppide jaoks. Tropp sihuke!


Vasta
#79

(04-08-2013, 17:22 PM)zazik Kirjutas:  
(04-08-2013, 17:11 PM)Wiki432 Kirjutas:  Oli õnn ja au veeta paar osalist päeva Volvo FH12 abisilla piduritumlis.

Mis aastast FH-d sellise pidurisüsteemi said?

Ma ise hädas praegu ühe FH12-ga, millel abisilla vasakud rattad pea iga pidurivajutuse peale blokki lähevad. Stendis on kõik korras, tulemused ühtlased jms, aga tee peal lähevad isegi kergest vajutusest vasakud abisilla rattad blokki ja kohe suits taga.

Seal ei pruugi muidugi pidurite viga ollagi, vb on vedrustuse kamm, et ratastel liiga vähe koormust.

Kunagi oli mul samasugune probleem GAZ-53-ga, et pidurdamisel üks tagaratas blokeerus, eriti tühja autoga. Vanemad autojuhid ütlesid kohe, et vaheta piduriklotsid ära. Peale klotside vahetust probleem kadus.
Vasta
#80

Fordi insenerid on tõsised idioodid.

Terve elu on kapott käinud lahti kangikesest, salongist ukse kõrvalt. Nüüd siis mingid seebid arvasid, et ilgelt lahe oleks kapotti panna avama väljast, võtmega, fordi märgi alt... Milleks?

Ford mondeo, 1.8 td aastast 98 midagi. Karteri tihend laseb läbi. Lihtne ju, karter alt ära, uus tihend vahele ja voilaa. Aga ei. Mingid tü...stunud lollakad on paigaldanud paar karteri polti hooratta taha. See tähendab, et kast ja sidur maha. see omakorda tähendab ka poolassidest vabastamist. Kast muidu maha ei tule, kui tuleb ka esisild lahti lasta ning mootor käppadest vabaks. Üks käpp on starteri all kinni, teise jaoks tuleb ülevalt puhtaks rookida. Kergeim variant on sillatala üldse maha lasta. Selleks tuleb roolilatt lahti lasta jne. ... Mingi kuradi karteritihendi vahetamiseks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne