Kroonulood
#21

mul õnnestus sattuda kamandasse kes sõitis enne juuste mahaajamist rongiga veel 1500 km , see oli suvel 1987
Vasta
#22

(26-12-2012, 20:44 PM)krossifänn Kirjutas:  Mingi x aeg olime siis Läti vennasvabariigis ja sõjaväeosas в/ч****** mis asus linnakeses Aluksne.Vot ei meenu sõjaväeosa number.Ühtegi ema ega tüdruku kirjutatud kirjaümbrikut pole ka alles kust saaks vaadataSad

http://public.fotki.com/mrbruno/military...ksne-ss-4/ Tegemist oli selle kohaga?
Vasta
#23

ma ei usu et duhhid kohe raketibaasi kupatati, pigem oli tegemist Aluksne utsebkaga , seal koolitati peamiselt 3 klassi spetsialiste
Vasta
#24

(26-12-2012, 22:02 PM)kalleb Kirjutas:  ma ei usu et duhhid kohe raketibaasi kupatati, pigem oli tegemist Aluksne utsebkaga , seal koolitati peamiselt 3 klassi spetsialiste
Selge. Oli see raketibaas sama, kus too suur Vlaadiku pea keset platsi oli?

ot.
Vasta
#25

Kahjuks pole seal Aluksne raketsikute juures käinud , mul tuttav oli Leedus samasuguses kohas , see kohe Sovetski juures Leedu poole metsa sees

oli teine isegi vaatamas käinud mõni aeg tagasi ja olevat ikka päris metsa kasvanud see värk, vaevu leidis üles ning riviplatsi asfaldist olid välja kasvanud juba käevarrejämedused kased
Vasta
#26

Vot nüüd hakkab põnavaks minema !!! Ei jõua enam kõigele vastata ja kommenteerida... Kallebile vaidleks natuke vastu teemal:
see major oli sõjakomissariaadis tovarish Kallit.
See"tont" kellega vaenujalal olin oli päris venekeelne ja vene perekonnanimega..See ei oskand parimagi tahtmise korral ühtegi eestikeelset sõnaSad Sm.Kallit oli enne Laaneotsa.Vot minu"vojennikus"(mida olen nüüd sitaks taga otsinud - tulemustetaSad oli toona alampolkovniku auastmes Laaneotsa allkiri.
Kalleb aga kuhu sa siis sõitsid 1500kilti ??? No ise sai ka logistatud umb.kaks ööpäeva(2000 kilti) Moskva-Novosibirsk.
Aluksne kohta mullegi üllatus et seal ka raketshnikuid õpetati... Linn ju väike ilus ning roheline.Nagu Elva näiteksSmile
Meie sõjaväeosas taheti ikka kõigist välja õpetada "Mehhaniki po vertaljotom" Mи-8/Mи-24.Konspektte sai kirjutatud eksam antud jne.
Vot võimalus küsida kaasfoorumlaste käest:Kas keegi teenis ka kunagi sealsamas Aluksne utshebkas? Eesti poisse ikka oli igas roodus.
Esimesel pildil Janno Valgamaalt(vasakul) ja tema kõrval seltsimees Shenitshkin Kohtla-Järvelt.
Teisel pildil siis peale lasketiirus käimist.All reas keskel eestlane Mario.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#27

no sai loksutud Rostovisse Doni ääres ja sealt veel hulga edasi

igaljuhul see võttis koos peatustega vähemalt 4-5 päeva

seal Aluksnes ilmselt raketsikuid ei õpetatud vaid seal ligidal metsas oli lahingrakettidega raketipolk

sm. Kallit oli minu ajal Paides , siis viidi üle Tartu , ilmselt läks sealt demblisse
Vasta
#28

(26-12-2012, 23:35 PM)kalleb Kirjutas:  ...sm. Kallit oli minu ajal Paides , siis viidi üle Tartu , ilmselt läks sealt demblisse
Kas see Kallit mitte ei olnud see tüüp, kes autoõnnetuses surma sai (Tartu KEKi autojuhiga). Igatahes üritas mind too komissar kõigi seaduste vastaselt kroonu saata, rivistas terve kutsealuste osakonna üles ja sõimas neid, kuidas minusugune tüüp pole kroonu saadetud vaatamata 26 eluaastale. No aga mul ju kõik paberid korras ja õigeaegselt esitatud, ikkagi kõrgharidusega paberimäärija /riiklik asjaajamine elik gosudarstvennoe deloproizvodstvo/Big Grin. No ei jõudnud ta oma kurja plaani teoks teha, järgmine nädal sai T2 surma.
Vasta
#29

(26-12-2012, 23:26 PM)krossifänn Kirjutas:  Vot nüüd hakkab põnavaks minema !!! Ei jõua enam kõigele vastata ja kommenteerida... Kallebile vaidleks natuke vastu teemal:
see major oli sõjakomissariaadis tovarish Kallit.
See"tont" kellega vaenujalal olin oli päris venekeelne ja vene perekonnanimega..See ei oskand parimagi tahtmise korral ühtegi eestikeelset sõnaSad Sm.Kallit oli enne Laaneotsa.Vot minu"vojennikus"(mida olen nüüd sitaks taga otsinud - tulemustetaSad oli toona alampolkovniku auastmes Laaneotsa allkiri.
Kalleb aga kuhu sa siis sõitsid 1500kilti ??? No ise sai ka logistatud umb.kaks ööpäeva(2000 kilti) Moskva-Novosibirsk.
Aluksne kohta mullegi üllatus et seal ka raketshnikuid õpetati... Linn ju väike ilus ning roheline.Nagu Elva näiteksSmile
Meie sõjaväeosas taheti ikka kõigist välja õpetada "Mehhaniki po vertaljotom" Mи-8/Mи-24.Konspektte sai kirjutatud eksam antud jne.
Vot võimalus küsida kaasfoorumlaste käest:Kas keegi teenis ka kunagi sealsamas Aluksne utshebkas? Eesti poisse ikka oli igas roodus.
Esimesel pildil Janno Valgamaalt(vasakul) ja tema kõrval seltsimees Shenitshkin Kohtla-Järvelt.
Teisel pildil siis peale lasketiirus käimist.All reas keskel eestlane Mario.
Kui abiks netist otsimisel: в/ч 33746 Алуксне.
Vasta
#30

natuke vahemaid kodust endise n-liidu mastaapides

Utsebka Novotserkasskis -5 kuud
Rostov, RS 39.7139 47.2364
Kilometers: 1594.35

Kaliningradi raketidivisjon-7 kuud
Kaliningrad, RS 20.5000 54.7100
Kilometers: 545.27

Gussevi raketidivisjon 5 kuud
Gusev, RS 22.1997 54.5922
Kilometers: 508.17

Kapustin -Jar polügoonil 3kuud
Kapustin Jar RS 48.4833 50.0500
Kilometers: 1765.66

Sovetsk -raketibrigaad 4 kuud
Sovetsk, RS 21.8819 55.0714
Kilometers: 467.56

kasutasin kalkulaatorit lehelt

http://www.mapcrow.info/

meie utsebka oli peidetud selliste majade taha nagu see siin käänaku peal , paar maja edasi oli KPP, akendel oli ees trellid , vahemüüridel okastraat ja klaasikillud et ne dai boh sealt kuidagi välja ei pääseks

[Pilt: x_8ce612e1.jpg]

igaljuhul vaatasin et utsebka toimib siiamaani

selle nimi on nüüd учебкa главного ракетно-артиллерийского управления в городе Новочеркасске!!! Или просто В/Ч 42710

igaljuhul kui sealt lõpuks nn. spetsialistina välja saadeti siis oli nagu oleks vanglast vabanenud- kõik vihkasid seda kohta ja proovisid sinna mitte pikemaks pidama jääda

lineikas oli hoopis teine asi
Vasta
#31

Kui abiks netist otsimisel: в/ч 33746 Алуксне.

Aitüma ksf.Regardman !!! Nüüd tegin küll oma lollusest ja lohakusest endal margi täis.
Ei tulnud selle peale et netist otsida.Jah täpselt в/ч 33746.Seal leheküljel palju huvitavat ning peab süvenema ja lugema aga kirjutaks siis midagi sellist mida internetist ei leia.
Poisid jagati viie roodu vahel ära.Eks siis Eesti poisse igasse roodu mõned,siis Lätist ,siis Leedust siis Moskva poisid siis Usbekistanist,Kasastanist,Aserbaidsaanist,Armeeniast.Vot need viimased kiskusid omavahel - kuna kodumaal ka mingi jama.Lõpuks oli igas roodus sihuke tore internatsionaalne isikukoosseis. Aga üks asi meenub.Vähemalt usbekid ja kasahhid said mingil määral üksteisest aru.Igatahes allkorrusel oli mingi mustade poiste kisa kuulda ja meite mustad teiselt korruselt haarasid ka oma taburetid kaasa ning alumisele korrusele zemljakkidele appi.No mingit suurt jama ei tulnud ning taburetid ja pead jäid kõigil terveks. Aga aserid ei kergitand kulmugi selle kisa peale.
Vot üks aseripoiss siis kes ei jaganud sõnakestki vene keelt(perekonnanimi oli Ujubov).Alati zemljakk aitas kui miskit probleemid. See vend sai endale hüüdnime Uksus ehk äädikas.No olime parasjagu köögitoimkonnas:Kes koristas söögisaali,kes pesi nõusid kes kooris juba kartuleid hommikuks.Vot see tüüp leidis köögist sihukese suure vitstega korvi põimitud klaaspudeli millel suur kiri УКСУС .Kuna tüüp vene keelt ei jaganud ja arvas et ehk on seal vein(nigu neil kodumaal) kiskus punni maha ja joomaBig Grin
Õnneks keegi märkas ja äädikas jäi joomata ning poiss terveks - aga hüüdnimi Uksus oli vähemalt utshebkaaja lõpuni...
Vasta
#32

Rong marsruudil Moskva-tra-tra-tra aga sõitis süüdimatult edasi. Akna taga libises mööda maaliline hommikusse uduvinesse mattunud tundra, mida kaunistasid madalad männid nagu vahisõdurid. Üritasin salamisi aknast välja vaadata, millegipärast kartes, et sealt vaatab vastu jälle kaks päikest, aga ei, kõik oli õnneks kontrolli all. Päike oli mõistuse pähe võtnud ja säras minu suureks rõõmuks uhkes üksinduses. Tähendab, psüühika pole veel pöördumatult kahjustatud, õnn seegi.

Vaikselt hakkas kõigile kohale jõudma karm reaalsus. Ega see rong ju igavesti sõitma jää, kunagi peab see idüll lõppema. Selle kinnituseks aga jalutas vagunist läbi meid saatev ohvitser ja manitses kõiki valmistuma maandumiseks. Just nimelt, nii ta ütles, "maandume". Paari tunni pärast oleme kohal. Maad võttis suhteline vaikus.

Järsku aga kargas oma kohalt püsti mingi tüüp, nagu oleks hammustada saanud ja konstateeris fakti, et raha me ju jõime kõik öösel maha, kuidas me edasi läheme. Ilma rahata pole sõjaväes midagi teha, ütles ta targalt. (Mis, nagu hiljem töökäigus selgus, osutus pooltõeks. Sai ka ilma rahata, aga rahaga sai paremini). Kiiresti leiti lahendus, ikkagi kuhi helgeid päid koos, tuleb raha tagasi võtta vagunisaatja käest. Ja nii ka tehti. Moodustati delegatsioon paarist venekeelt hästi valdavast tüübist ja peale pisikest vestlust ja õiguskaitse organitega ähvardamist oli kõigil raha tagasi saadud. Isegi rohkem kui sai investeeritud. Minule anti mu kümme rubla, mille ma juba Moskvas sirgeks lõin, ka tagasi, kui see väljend,anti, ültse sobib sellesse konteksti.
Vagunisaatja valas küll krokodilli pisaraid, talle see protsess silmnähtavalt ei meeldinud, aga, ega meilgi kerge polnud. Sajatuste saatel läks ta oma kubrikusse ja rohkem me teda ei näinud.
Mõni hetk peale rahajagamismadinat saime korralduse riietuda ja jääda ootama edasisi korraldusi. Rong aga hakkas aeglustama. Vagunis võttis maad vaikus. Eilsest ülevast tujust polnud midagi järel.

Lõpuks jäi rong seisma, kobisime kõik vagunist välja. Ukse peal lõi näkku meeletu külm. Mingitel kinnitamatta andmetel jõudis meieni info, et täna on suht soe. Ainult -40???. Kurat, see on küll meeldiv uudis, kui -40 on soe. Tuju langes tunduvalt alla nulli, sinna neljakümne kanti. Riides aga oli see kari kloune antud olukorda hinnates suviselt. Minu Tartu botased, kunagine kultustoode, tõmbasid momendiga kivikõvaks nagu puukingad ja kõigele lisaks keerasid veel ninad ka taevapoole. Nägin välja nagu vanake Hotabõtš.
Kui rong "jehat" tegi,oli pilt suht masendav. Keset põldu mingi teivasjaam, taamal, umbes paari kildi kaugusel mingi küla ja meid ootavad kaks GAZ-66 ja üks KAVZ buss. Kogu see pande, 75 persooni, topiti nendesse masinatesse ja paari tunni pärast olime TŠEBOKSARÕS. Tšuvassi ANSV pealinnas.Arusaamatu oli üks pisike nüanss selle reisi juures. Oli ju linnas ka raudteejaam aga meid laaditi maha kusagil soopeal.

Edasine tegevus toimus nagu filmis. Konveiermeetodil. Esmalt käisime läbi ilusalongist, kus meile tehti kõigile ühesugused soengud, siis perearst, kes hoolivalt meid üle vaatas ja igale mehele kannikasse ühe süsti virutas, saun, riiete jagamine ja südaööks olime juba kasarmus.
Lapsepõlv sai läbi, algas tõsine elu.

Kas on siin kedagi kes 84 talvel Tšeboksarõsse komandeeringusse saabus? Siseväed, BB. Kahjuks ei mäleta väeosa numbrit.
Vasta
#33

ahh, mul just üks lukksepp läks sügisel armesse, nägin teda pühadelvahel, valvab aegajalt presidendi lossi, krt, rääkis kuidas üks tegelene end just postil täis s.ttus ja poolpäeva selle "kingitusega" mööda jagu ringi käis (ehk ta juttu moraal oli selles, et kuidas selliseid idioote sõjaväkke võetakse)
Vasta
#34

Käisin minagi presidenti valvamas.
Vasta
#35

(29-12-2012, 00:42 AM)autojuht Kirjutas:  Käisin minagi presidenti valvamas.
No aga kirjuta lähemalt/täpsemalt kuis kõik oli ? Kuidagi napisõnalised on need praeguse Eesti kroonulood...
Teenistusaeg küll lühem aga miskit huvitavat ja naljakat kindlasti oli mida meenutada.
Vasta
#36

(29-12-2012, 01:31 AM)krossifänn Kirjutas:  
(29-12-2012, 00:42 AM)autojuht Kirjutas:  Käisin minagi presidenti valvamas.
No aga kirjuta lähemalt/täpsemalt kuis kõik oli ? Kuidagi napisõnalised on need praeguse Eesti kroonulood...
Teenistusaeg küll lühem aga miskit huvitavat ja naljakat kindlasti oli mida meenutada.

Seni, kuniks pole möödunud mõningaid aastaid, suud kahjuks avada ei saa.
Vasta
#37

(29-12-2012, 01:40 AM)Regardman Kirjutas:  
(29-12-2012, 01:31 AM)krossifänn Kirjutas:  
(29-12-2012, 00:42 AM)autojuht Kirjutas:  Käisin minagi presidenti valvamas.
No aga kirjuta lähemalt/täpsemalt kuis kõik oli ? Kuidagi napisõnalised on need praeguse Eesti kroonulood...
Teenistusaeg küll lühem aga miskit huvitavat ja naljakat kindlasti oli mida meenutada.

Seni, kuniks pole möödunud mõningaid aastaid, suud kahjuks avada ei saa.

Mind huvitaks Regardmani lood küll väga Big Grin Kuigi saan hästi aru, miks neist asjadest rääkida ei taheta.
Olid minulgi samas asutuses põnevad ajad, küll enamjaolt teise kaadriga. Aga aastaid veel liiga vähe möödas, et avalikku ruumi konkreetsemat juttu maha jätta. N-Liit oli suur, aga Eesti on ikka kohutavalt väike.
Vasta
#38

No mis ikka tuleb siis aru saada.Vene kroonus oli väeosa lipu valvamine juba suur au.Utsebkas ikka kõige kõvem karauuli post Nr.1.Sinna igat venda ei lastudki(no mustasi näit.kes vene keelt piisavalt ei mõistnud)
Aga see"magus sõduriuni"võttis kõiki - nii et üks vend jäi postil suikumise/silma kinni laskmisega väeosa komandörile vaheleSad
Oi seda jama siis:poiss sai kubu ehk kartsas istuda,kindlasti teavitati tema vanemaid,terve rood langes mingil teemal häbiposti...
See oli utsebkas aga igalpool mujal ei tarvitsetud selle lipu pärast nii-väga tõmmelda.Võis ka selga toetada selle lipukasti vastu ja lehte lugeda...
Tegelikkuses(ustaavi jägi) oleks see vend pidanud tina andma igasugu pildistajatele jne.Aga noh kõike saab ju ka rahulikumalt võttaBig Grin
Olgugi et NL-i armee,aga täpsemat infot ei jaga.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#39

Mind huvitab üks asi. Miks üritavad enamus, oma kroonuaega meenutades, jätta kogu oma loole mingit müstilist saladuseloori? Seda mitte ainult siin foorumites, eraelus samuti. Seda enam, et üle kahekümne aasta on möödas. Mida siin nii varjata on? Ainult kui midagi isiklikku, mida on piinlik avalikustada. Iseasi on hetkel presidenti valvanud ja ümber Toompea tiirelnud noormehed. Nende liigne jutukus võib mingil määral kahjustada meie riigi sisejulgeolekut.

Minu teada oli kõige pikem vaikimisvanne 25 aastat. Need olid "põllumajandusspetsialistid" Kuubalt, kes kasvatasid "maisi", mis aga, nagu selgus, polnudki nii väga mais, meenutasid hoopis tuumarakette rohkem. Mehed kes terve teenistuse ajal ei saanud selga sõjaväevormi.
Vasta
#40

(29-12-2012, 03:03 AM)krossifänn Kirjutas:  No mis ikka tuleb siis aru saada.Vene kroonus oli väeosa lipu valvamine juba suur au.Utsebkas ikka kõige kõvem karauuli post Nr.1.Sinna igat venda ei lastudki(no mustasi näit.kes vene keelt piisavalt ei mõistnud)
Aga see"magus sõduriuni"võttis kõiki - nii et üks vend jäi postil suikumise/silma kinni laskmisega väeosa komandörile vahele Sad

Meil oli väeosas mitu karauuli. Esimese karauuli post nr.1 oli staabis 2.korrusel asuv polgu lipp. Lisaks oma polgu lipule veel väeosa territooriumil paikneva gospitali lipp ning seif. Veetsin sellel postil üle poole aaasta (mitte järjest muidugi Smile ).
See seif oli miskipärast pealt üsna haljas ja läikiv, kardetavasti hoolsate tunnimeeste paradka tagumikuga poleeritudSmile
Päeval, kui staabis pidevalt ringi sagiti, polnud sellel postil muidugi elu suurem asi, aga see-eest öösel, uuuhh laffaa Smile
Kui teised külmetasid kuskil garaazide vahel tuule ja vihmakäes, siis esimesel postil oli hea puhas ja kuiv tunne. Külmemal ajal tuli karauuli ülemale muidugi kuidagimoodi selgeks teha, et palja paradka väel on seal seista äraütlemata külm ja seda ei saa ju ometi lubada, et polgu lipp valveta jääb, kuna külm on tunnimehe ära võtnud. Ja sooja sineli sees oli päris mõnus magada, istudes seifil ja selg kenasti vastu seina toetamas. See oli iseenesestki mõistetavalt selge, et vahetus pidi trepist üles tulles korralikult trepil "jalgu lumest puhtaks trampima" et leida ülestulles eest värske ja puhanud tunnimees.
Ühel järjekordsel kenal talveööl juhtus aga selline äpardus, et kuskil öösel kella kahe-kolme paiku, kui tunnimees st.mina, jälle postil õiglase und magas, oli salamahti üles hiilinud erariides polgu staabiülem. Ärkasin alles selle peale, kui ülemise koridori uks kolksuga kinni langes. Keset koridori ta seal seisis, minust nii 10m kaugusel. Kargasin muidugi püsti nagu nõelatult ja automaat sihtis hetkega seda erariides kuju. Sama ootamatult, kui ta ilmus, ta ka kadus.
Mõtlesin, et nüüd on "korras". Tulid meelde kõik hirmsad sanktsioonid, mis esimesel postil magamise eest võivad järgneda jne. Aga oh imet, mitte mingit karistust ei järgnenud. Küll aga tabasin staabiülema silmis mingi saatanliku tulukese, kui järgmine kord talle vastu tulles punastades au andsin.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne