Kroonulood
#1

Vot selline teema siis kuhu edaspidi oodatud igasugu info ja meenutused mis seoses sõjaväe ja armeeteenistusega.
Loodan et siin hakkavad meenutusi jagama nii nõukogude armee kui praeguse Eesti vabariigi ajateenistuse läbinud.
Sissejuhatuseks siis ikka seesama lugu:
https://www.youtube.com/watch?v=y1kHrTTtAqM
Vasta
#2

Metsalaagris:
Jagati siis metsavahel positsioonid ära ja kaeviku kaevamine võis alata.
Ühele ajateenijale osutus kahe puuvahel oleva laskepesa kaevamine üllatuslikult kergeks, ei olnud seal oluliselt palju puujuuri ja muld oli kuidagi kerge.
Mida sügavamale kaevik jõudis, seda imelikumaks asi läks, kuniks maaseest tuli välja kilekott ja ****** peale seda tuli see kaevik kähku kinni ajada.
Vasta
#3

(25-12-2012, 00:33 AM)tõnn Kirjutas:  Metsalaagris:
Jagati siis metsavahel positsioonid ära ja kaeviku kaevamine võis alata.
Ühele ajateenijale osutus kahe puuvahel oleva laskepesa kaevamine üllatuslikult kergeks, ei olnud seal oluliselt palju puujuuri ja muld oli kuidagi kerge.
Mida sügavamale kaevik jõudis, seda imelikumaks asi läks, kuniks maaseest tuli välja kilekott ja ****** peale seda tuli see kaevik kähku kinni ajada.
No nii hakkab tulemaSmile Aga mis seal kilekott ja **** ikkagi oli??
Mingid Pampersid või midagi hullemat või ikkagi sõjasaladus???
Vasta
#4

Ihihi -uuu!
Hakkab nalja saama !
Vasta
#5

Mind sinna ei lastud.
Psühhiaater ei lubanud.
Miks, ei tea siiani. Big Grin

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#6

Oli ehk sääl Katõni kantis....?

loll on loll olla.
Vasta
#7

(25-12-2012, 02:38 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  Oli ehk sääl Katõni kantis....?
Ei usu et Katõn.Need kes seda jubedust nägid vaevalt enam elus on ja siin foorumis kaasa löövad...
Aga noored poisid tahavad pinget üleval hoida vms.Võiksin ka kirjutada hukkunud An-12 meeskonnast jne.Aga las üks jutt saab enne lahenduse (mis seal kilekottides ikka oli???
Vasta
#8

(25-12-2012, 02:57 AM)krossifänn Kirjutas:  
(25-12-2012, 02:38 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  Oli ehk sääl Katõni kantis....?
Ei usu et Katõn.Need kes seda jubedust nägid vaevalt enam elus on ja siin foorumis kaasa löövad...
Aga noored poisid tahavad pinget üleval hoida vms.Võiksin ka kirjutada hukkunud An-12 meeskonnast jne.Aga las üks jutt saab enne lahenduse (mis seal kilekottides ikka oli???
Mitte küll kilekott aga päris ehedal kujul kahe jalaga ja kahe käega kuid teadmata kadunu on ka ühe noorte orienteerumispäevaku käigus leitud. Leidjaks olid siiski (ja pigem õnneks) vastutegevuses olnud vanemad tegijad. Toimumispaik Männiku mets.

Enda meenutused om jagamiseks veel liiga värsked ning võivad avaldamisel veel probleeme ilmutada. Meenutagem või aasta alguses juhtunut.

Aga salapärasest kilekotist...ehk oli miski koer-kass. Vaevalt, et miski laske- või lahingmoon maa sees kilekotiga vedeles. Wink
Vasta
#9

Kanepit, ja ülejäänud ajateenistus möödus kui linnutiivul Big Grin
Vasta
#10

Ev sõduritel soovitab veebel metsasööbimisega väliõppusele rühmal ka pudel viina külmarohuks kaasa võtta. Mnjah, tuli siis veel üks pudel juurde osta, seekord rühma kohta...
Vasta
#11

Muusikasse mässitud mälestused:
http://youtu.be/0rNc8a50XGU

И вот стою я на плацу
В парадной форме, навсегда покинув строй.
И чуть не слезы по лицу...
Сегодня к матери-отцу
Солдат уходит домой.

В мечтах я видел этот час
Осталось мне один лишь выполнить приказ:
Покинуть воинскую часть,
Где я себя оставил часть...
Солдат уходит в запас.

Припев:
"Рота, подъем!" - будет сниться страшным сном,
"Рота, отбой!" - за окошком дембель мой!

Я слать не буду телеграмм,
И в кассе воинской мне выдадут билет.
Войду, скожу лишь: "Здравствуй мам!
Отец, налей нам по сто грамм,
Ведь не прошло и двух лет!"

И вот я на плацу стою
В парадной форме и гляжу в глаза ребят,
Но в них себя не узнаю,
И понимаю, что в строю
Как будто умер солдат...

Veel üks, tõsi, tümmiga rikastatud, aga olgu siis moodne nn. remix:
http://youtu.be/9d73OgPWPi4

Уезжают в родные края
Дембеля, дембеля, дембеля
И куда не взгляни
В эти майские дни
Всюду пьяные ходят они /

До свиданья, родной КПП
Не сидеть больше мне на губе
До свиданья, кусок
Службы кончился срок
До вокзала теперь марш-бросок /

На вокзале девченка в слезах
Тихо шепчет : "останься, солдат"
Но ответил солдат :
Пусть на ваших плечах
Будут руки лежать салажат /

Мчится поезд быстрей и быстрей
Он увозит домой дембелей
Ничего не щадя
Все пропьют до рубля
Дембеля, дембеля, дембеля /

Вот и город, до боли родной
Нас встречает своей красотой
Где два года назад
Провожала нас мать
Желторотых еще салажат /

Уезжают в родные края
Дембеля, дембеля, дембеля
И куда не взгляни
В эти майские дни
Всюду пьяные ходят они

Et aga maa oli suur ja lai, siis leidus sel lool veel salme ja kergroppustega rikastet versioone nõnnamoodu, et kui keegi oleks suutnud kõik kokku koguda, kujunenuks vaat'et mingi kümneminutiline pala:
http://youtu.be/vYYf9-TnP6g
Vasta
#12

Mis seal kahe puu vahel muud olla saab, kui mitte eelmise laagri välikäimla koos prügikotiga.
Vasta
#13

Klassikud on öelnud: üks asi on elada minevikus, teine asi on neis nostalgitseda. Teeme siis seda viimast.

Algas see kõik 1984 aasta 25. novembri õhtul kell viis, kui sai Valga sõjaväekomissariaadis raporteeritud seltsimees Špannerile oma valmisolekust asuda meie palavalt armastatud kodumaad kaitsma. Jutumärkides võib lisada tolleaegse väljendi, "vabatahtlikult kuid sunniviisiliselt." Eks see stsenaarium oli vist sama igalpool, kuidas see protsess läbi viidi. Algul dokude kontroll, paar linnukest kuhugi kladesse, siis rivistus, üldine kohaloleku kontroll, paar rahustavat sõna saatjatele ja marsihelide saatel bussi peale. Meil oli saatuse irooniana saatjaks laul, "Et oleks rahu".

Bussiuksel võttis meid vastu muhe taat, bussijuht, kes kohe soovitas kõik külm ja tulirelvad kähku tema istme taha puhvaika sisse peita, mis pool "juhuslikult" vist sinna oli ununenud. Relvade all mõeldi muidugi antidepressante, mis paljud kaasa olid võtnud. No puht meditsiinilistel kaalutlustel, ma arvan. Ta hoiatas veel, et Jaanikese kohal jääte muidu neist ilma. Tark mees oli, nagu vette vaatas. Kõik toimus tema poolt öeldud stsenaariumi järgi. Jaanikese kohal peeti buss kinni, rivistus ja korralduse "tšumadanõ k osmotru" saatel tuusteldati kogu meie isiklik varanatuke läbi. Selgus, et bussijuhi juttu polnud paar kutsealust mitte millekski pidanud ja nende ravimitagavara löödi kõigi suureks meelehärmiks vastu asfalti lihtsalt toore jõuga puru, kutsudes noorsõdurites esile märgatava nördimuse ja moraalilanguse. Õnneks olid mingid varud säilinud ja saateohvitseride suureks meelehärmiks võis enne Tallinnat kutsealuseid võrrelda rahvaga, kes siirdub pealinna laulupeole. Kui Lasnamäel kogu see moraalilage kamp bussist välja kupatati, oli enamus nii vapras meeleolus, et oldi valmis otse rünnakule minema, oleks vaid vaenlane käepärast võtta.

"Lasnamäe tsentraalis" sai veedetud poolteist ööpäeva. Öösiti sai silgumoodi magada üritatud ja päeval pidevaid rivistusi üle elatud. Iga rivistus lõppes kellegi väljakutsumisega üldisest rivist ja kadunud ta, või siis nemad olidki. Need paar ööd olid omamoodi huvitavad selles kogumispunktis. Üks seltskond vene kutte suutis mingi moega sisse smuugeldada üle, alt või siis läbi aia märgatava koguse tulivett nimega "Baltijskaja Vodka". Eriline rõvedus oli. Sellest mürgist suutsid paar tüüpi end isegi kooma tõmmata hommikuks. Oli suur pahandus. Kõiki ähvardati saata valgete karude juurde, mis hiljem selgus, peaaegu et pidas paika. Karusid ei näinud aga kole külm oli küll.
Teise päeva õhtul oli kuulda ka minu nime mingi ohvitseri suust kõlamas ja tuli kaks sammu rivist välja astuda. See oli märk, et midagi hakkab toimuma. Ja toimus see mis toimuma pidi. Meid ootas Moskva rong. Hommikul oli kogu see pande juba Moskvas. "Privet Gorod Geroi Moskva".

Järgneb.
Vasta
#14

(25-12-2012, 14:58 PM)tõnn Kirjutas:  Mis seal kahe puu vahel muud olla saab, kui mitte eelmise laagri välikäimla koos prügikotiga.

S*tt s*taks aga prügi võetakse alati endaga kaasa.
Vasta
#15

Üits hää raamat kuuldemänguss vorbit: http://youtu.be/-DokSdNV3dI
Pääminõ, et määnekine auturikaitse vahele es astu Rolleyes
Vasta
#16

see kuuldemäng oli järjejutuna raadios, ka veebis järelkuulatavama vedeles pikka aega aga nüüd on ära koristatud

aga jah Gruppa Kino hitid aastast 1987 on vägagi nostalgilised ja meenutavad seda Sovetskaja Armija aega -meenub palav suvi 1987 aastal - varjus 50 kraadi Rostovis Doni ääres ja arbuusipõldudel töötamine - aga põhiline tsistoje pogoni-tsitaja sovest
Vasta
#17

Moskva. Jaroslavi vaksal. Kogu pande istub suht rahulikult pinkidel ja ootab edasiminekut. Õhtul kella nelja paiku pidime jätkama rännakut. Suund ikka sügavamale venemaa südame poole. Peale Lasnamäe madinat oli kogu seltskond ennast rongis kenasti välja puhanud ja nüüd hakkasid mõnedel kodanikel ilmnema ülivõimed. Organisatoorsed nimelt. Mingid Tallinna poisid, kellel vene keelega eriti probleeme polnud, sebisid kusagilt mõned viinad. Tagavara peab olema. Mind tõmmati ka sujuvalt sellesse karusselli. Mul oli nimelt kogu oma kruuside ja kausside tagavara kaasa võetud tehnikumiaegse diplomaatkohvriga, mis ausalt öeldes ainult kaugelt meenutas viimast, kuna ta oli elanud üle palju hullemaid päevi kui praegune reis ja koosnes suuremalt jaolt traadist ja isoleerist. See kohvritaoline ese aga äratas mitmes kojuminevas sõjamehes , demblis nimelt, elavat huvi ja kaubaks ta läks. Ostjaks osutus mingi tüüp, kes välimuse järgi otsustades oli pärit kusagilt eriti keskmisest aasiast. Minu maine vara aga seoti mingisse kilekoti ja käterätiku sümbioosi. Nüüd ma nägin küll välja nagi GULAGI vang. Hea et veel tingimisi kaela ei väänatud väljanägemise pärast. Tehing oli edukas. Saime kümme rubla. See raha läks kohe kõige kaduva teed. Osa raha eest osteti puhvetist mingi pikkpoisi taoline kulinaarne üllitis, mis peale ostmist sai endale uue ja salapärase nime "sakuska" ja teine osa läks ühiskassasse, viina jaoks.

Uuesti rongis, suund kurat teab kuhu. Aega ei raisatud, asuti kohe asja kallale. Moskvas oli toimunud pisike grupeerumine rühmadesse ja nüüd võis rongis toimuva kokku võtta terminiga, "töö sektsioonides". Tundus et meie sektsioonil läks päris hästi. Joogid mis nahka sai pistetud leidsid endale täienduse vagunisaatja käest ostetud viina näol. Igatahes südaööpaiku olid pooled siruli. Mina kaasa arvatud. Mingil arusaamatul põhjusel pidin ma magama põrandal. Kuna aknataga oli -35 siis põrandal, vaatamatta küttmisele, võis olla 5-6 kraadi ringis. Tänu sellele olin suht vara üleval ja üllatavalt kaine. Otsustasin minna tamburisse ja teha ühe rahustava sigareti.

Tamburis, läitnud sigareti, tõmbasin sügava mahvi ja vaatasin aknast välja. Ja siis.... Aknast vaatas mulle vastu kaks päikest. Vot nüüd ma kõnetasin ennast lausa ees ja isanime pidi, tuletasin meelde kõiki pühakuid ja kommunistlikule noorele ebakohasel viisil lubasin Jumala nimel enam mitte üks tilk juua. Just läidetud sigarett rändas " k tšjortu" ja kobisin vaikselt vagunisse tagasi. Nähtust ei julgenud kellegile iitsatada. Peetakse veel hulluks ja kes teab kus tuleb see reis lõpetada. See kaks päikest kummitas veel hulk aega mind. Kunagi hiljem sain teada, et selle nähtuse nimi on HALO, mitte aga liigjoomine, nagu ma tookord mõtlesin. See teadasaamine tõi isegi mõned aastad hiljem huultele kergendusohke. Nii hea, et sellised nähtused natuuris olemas on.

Järgneb.
Vasta
#18

Loodame et siin miskit ei kustu ja tsenseerima ei hakata.Vot minul nii head jutusoont kui näit.ksf.Vana 7-l ja Daffil pole aga kirjutaks siis ka:
Vot kakkabki jama pihta sellega et kuupäeva ei mäleta enam täpseltSad
No olgu - vist oli 14nov.1989.Sellest kuis minu kroonusaatjad viina hävitasid,igasugu tarka nõu andsid jne.kirjutama ei hakka.Ise olin suht kaine ja hommikul (5.00-6.00AM)olin Tartu sõjakomissariaadis täitsa olemas.
Kõigepealt meenub üks"vana sõber" majoriauastmes tegelane kes näod üle vaatas.See tõbrik tegi mulle varasemal ajal juba 10 ruublit trahvi et mingid paberid olid puudu.Vot majori nimi ei meenu aga kes tollel ajal Tartu sõjakomissariaati pidi külastama - see kindlasti teabBig Grin
No umbjoobes vendasid ei olnud ja kõik kupatati bussi peale.Kusjuures bussiks oli punavalge Ikarus 250.(milline luxus)
Poolel teel Tallinna tehti peatus ja kõik oma pagasiga VÄLJA! Tuhniti pagasis ehk kellegil on veel alkot vms.Miskit isegi leiti ja kallati sinnasamasse teepeenrale mahaSad Siis sõit jätkus ja õhtuks olime kõik kuskil jaotuspunktis(Tondi ilmselt).Seal tulid öösel järmised punapagunites pommijad.
Need siis sisevägede sõdurid(vihatud punapagunid) kes ka alkot ja raha tahtsid.No minuni pommimine ei jõudnud - ju siis saadi kellegilt vajalik"nuts"kätte.
Vot hommikul loeti jälle nimed ette ja jälle rongi peale.Oh pagan - rong pani Tartu poole minema ja mingi aeg istusin jälle sealsamas kust sai tuldud Tartus!!! No välja enam ei lastud ja Valga poole sõit.Pimedas rongilt maha ja siis seekord Laz bussi peale.Mingi x aeg olime siis Läti vennasvabariigis ja sõjaväeosas в/ч****** mis asus linnakeses Aluksne.Vot ei meenu sõjaväeosa number.Ühtegi ema ega tüdruku kirjutatud kirjaümbrikut pole ka alles kust saaks vaadataSad
Kõigepealt kupatati sauna(no justkui türgi saun sest näha polnud midagiBig Grin
Põrand külm ja kuumad veeaurud.Saime siis peale puhtaksküürimist oma uue
ilusa valge vormi selga.Kusjuures siis lubati oma "grashdanka" riided koju tagasi saata.Kui viitsisid siis anti kott ,sinna nimi ja aadress ja läks kodupoole teele.Kasutasin seda võimalust ja kroonumineku jope peaks siiamaani kuskil alles olema(ainult suitsupakk oli taskust vahepeal minema kõndinud)...
Kes riideid koju ei tahtnud/viitsind saata siis selleks oli seal suur pakk ning kirves !!! Kõik tehti peeneks/kasutamiskõlbmatuks.Siis roodu nr.2 mis sai armsaks koduks lähima poole aasta jooksul....
Ei viitsi enam trükkida - ootaks ksf.Daffi järgmise jutu ära...
Aga pildil siis mina ise.Noorsõdur Aluksnest.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#19

see major oli sõjakomissariaadis tovarish Kallit kelle tundsid ära punetava nina ja kriiskava hääle järgi

aga duhh on tubli , remen po ustavu (ümber pea kokku tõmmatud ja siis vöökoha ümber tõmmatud)
Vasta
#20

Minek oli samuti sügisel. Ilm oli juba vilu. Kodust sai kaasa karvamüts, millest kahju polnd. Igatahes keset päeva, pisarate saatel, sai ronitud bussi Kärdla linnas, Hiiumaal. Bussiks oli vist RAF. Üks klassivend oli nii lakku täis, et teda peale ei võetud. Õeldi vaid, et kui homme hommikul kokkulepitud kohas Tallinnas ei ole, siis kuulutatakse jooksikuks ja asi läheb ametlikuks. Buss jõudis pimedas Tallinna ja endise teenendusmaja taga, kesklinnas, tehti uks lahti. Minge kuhu tahate. Hommikul kohtume samas kohas! Kohtusimegi. Ka klassivend oli kaineks saanud ja kohal. Sealt sõit Lasnamäele. Jumal teab mitmed rivistused. Sealt minek Tondile. Koduriided ära. Desinfitseerimine. Juuksed. Uus ja ilus vorm. Ja minek! Kodumaa vajas kaitsmist!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne