03-01-2013, 22:57 PM
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43158&pid=298176#pid298176
Seal olen kaardil number 1 all pannud postkontori. Sturmpolosa juurest sai kerge vaevaga üle aia, peaasi, et mõni tšurka valvepostil polnud, need mehed olid ettearvamatud ja medalite peale maiad. Ülejäänud eestlased, venelased ja leedukad olid omad sellid. Samast kohast käisime õlle järel, aed oli kohe poe taga, polnud vaja isegi tänavat ületada.
Meil olid maa sees kusagil kuuris ilmselt veel saksa ajast suured tünnid hapukapsa jaoks. Toodi autodega kapsaid, keegi lasi need höövliga liistudeks ja trambiti kinni. Seda osa saan ainult aimata ja kodus enne sõjaväge tehti meil ka tünni nii 100 liitrit kapsaid. Nägin ja võtsin osa talvel sealt kapsaste sööklasse toomisel, olles köögitoimkonnas. Tünn võis oma kaks või enam meetrit sügav olla ja diameeter ka kolme meetri kanti. Mulle anti keemiakaitse sukad jalga, redelist alla ja hargiga (no harilik sõnnikuhark) kapsad suurde potti, siis potid üles ja sööklasse. Teed keedeti nii, et suures katlas kees pidevalt vesi, eraldi tehti zavarka ja siis lahjendati seda keeva veega.
Hommik: mingi puder tatra, hirsi, kartulipüree, sinna juurde tükk kala, kotlett või midagi. 20 g võid, valge leib, tee.
Lõuna: mingi supp, mingi puder kala või lihatootega, kompott.
Õhtu: vaata hommikusöögi pealt.
Esimesel aastal sai korralikult rivis söömas käidud, teisel aastal jäid paljud õhtusöögid käimata, sai kellegile öeldud, et tooks portsioni. See tähendas valget leiba, võid, kaks tk suhkrut ja seda mis pudru juurde anti. Pudru ja teevee pärast ei viitsinud sööklani kõmpida. Seda mõnikord keelati aga siis pigistati jälle silm kinni. Olenes kes polgu korrapidaja oli.
Toitu mulle jätkus ja sõin kõike, ei pirtsutanud nagu mõned, kes näiteks hirsiputru ei söönud. Ainuke, mis pikapeale tüütas, oli paksu kombižiri kihi all hernepudru. Seda oli siiski küllalt harva.
Pidupäevad: lisaks tavalisele oli kakao, lõiguke vorsti, isegi kommi-küpsist. Ilmselt vastavalt mõne kusoki fantaasiale. Põhiroad olid ka hoolikamalt tehtud.
Toimkondi oli siis mitmeid: söökla, päevnik ja väljaspool järjekorda. Sööklas oli põhitöö kartulikoorimine, seda tegi mingi käiakivi elektri jõul. Ainult see oli tihti rikkis ja tihti ummistus kanalisatsioon ka sellest. Pärast sööki oli vaja need sadade sööjate nõud-lusikad puhtaks saada. Selleks läks käiku tollane fairi asendaja sinepipulber. Nõud olid ju paksult selle kombirasvaga koos.
Seal olen kaardil number 1 all pannud postkontori. Sturmpolosa juurest sai kerge vaevaga üle aia, peaasi, et mõni tšurka valvepostil polnud, need mehed olid ettearvamatud ja medalite peale maiad. Ülejäänud eestlased, venelased ja leedukad olid omad sellid. Samast kohast käisime õlle järel, aed oli kohe poe taga, polnud vaja isegi tänavat ületada.
Meil olid maa sees kusagil kuuris ilmselt veel saksa ajast suured tünnid hapukapsa jaoks. Toodi autodega kapsaid, keegi lasi need höövliga liistudeks ja trambiti kinni. Seda osa saan ainult aimata ja kodus enne sõjaväge tehti meil ka tünni nii 100 liitrit kapsaid. Nägin ja võtsin osa talvel sealt kapsaste sööklasse toomisel, olles köögitoimkonnas. Tünn võis oma kaks või enam meetrit sügav olla ja diameeter ka kolme meetri kanti. Mulle anti keemiakaitse sukad jalga, redelist alla ja hargiga (no harilik sõnnikuhark) kapsad suurde potti, siis potid üles ja sööklasse. Teed keedeti nii, et suures katlas kees pidevalt vesi, eraldi tehti zavarka ja siis lahjendati seda keeva veega.
Hommik: mingi puder tatra, hirsi, kartulipüree, sinna juurde tükk kala, kotlett või midagi. 20 g võid, valge leib, tee.
Lõuna: mingi supp, mingi puder kala või lihatootega, kompott.
Õhtu: vaata hommikusöögi pealt.
Esimesel aastal sai korralikult rivis söömas käidud, teisel aastal jäid paljud õhtusöögid käimata, sai kellegile öeldud, et tooks portsioni. See tähendas valget leiba, võid, kaks tk suhkrut ja seda mis pudru juurde anti. Pudru ja teevee pärast ei viitsinud sööklani kõmpida. Seda mõnikord keelati aga siis pigistati jälle silm kinni. Olenes kes polgu korrapidaja oli.
Toitu mulle jätkus ja sõin kõike, ei pirtsutanud nagu mõned, kes näiteks hirsiputru ei söönud. Ainuke, mis pikapeale tüütas, oli paksu kombižiri kihi all hernepudru. Seda oli siiski küllalt harva.
Pidupäevad: lisaks tavalisele oli kakao, lõiguke vorsti, isegi kommi-küpsist. Ilmselt vastavalt mõne kusoki fantaasiale. Põhiroad olid ka hoolikamalt tehtud.
Toimkondi oli siis mitmeid: söökla, päevnik ja väljaspool järjekorda. Sööklas oli põhitöö kartulikoorimine, seda tegi mingi käiakivi elektri jõul. Ainult see oli tihti rikkis ja tihti ummistus kanalisatsioon ka sellest. Pärast sööki oli vaja need sadade sööjate nõud-lusikad puhtaks saada. Selleks läks käiku tollane fairi asendaja sinepipulber. Nõud olid ju paksult selle kombirasvaga koos.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.