Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
#1
Hei, targad mehed, mida arvate vanatüübi ahju sisemise, malmist ukse keevitamisest? Pragu jookseb juba enamvähem terves diagonaalis, altpoolt on ka väikese tüki lahti löönud. Et kas on võimalik sellist malmust nii kvaliteetselt keevitada, et ta veel mõned aastad kestaks?
Kondoomi lappimine pole mulle kõige meelepärasem tegevus, aga eelmisel korral ei leidnud müügist siseust eraldi, seepärast ostsin kogu kupatuse- raami, siseukse ja välisukse ning raami ja välisukse utiliseerisin, hambad kirvendavad siiamaale mõeldes sellele aastatetagusele hinnale Toungue
Vasta
#2
Mul on juba 5-6 aastat kasutusel keevitusega parandatud ahju siseuks. Keevitatud spets elektroodiga.
Vasta
#3
Kuule mis selle mõõdud on,Mine tea ehk mul kodus on,nii lambist ei oska hetkel ütelda!
Vasta
#4
Vaata ostaa.ee kütteseadmeid. Seal on tavaliselt uksi müüa.
/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#5
(29-12-2012, 20:22 PM)Ishijupp Kirjutas: ...Kondoomi lappimine pole mulle kõige meelepärasem tegevus... mõeldes sellele aastatetagusele hinnale Toungue
Minu meelest see tegevus just kondoomi lappimist meenutabki. Enne lappimist pesed veel kenasti puhtaks ka. Smile
Tegelikult on asi lihtne. Mine vanaraua kokkuostu ja osta sealt vana uks, millel siseuks terve. Olen kaks korda käinud ja malmuksi on tavaliselt palju. Ükskord oli vaja ukse nuppu (selline malmist T kujuline). Lõin kohapeal täiesti terve ukse puruks, et nuppu saada.
Kui vanarauast ei saa, siis kuuluta lehes. Neid peab olema kodudes palju. Enamus uusi ahje ehitatakse tänapäeval klaasuksega ja vana uks visatakse minema.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#6
(30-12-2012, 01:10 AM)meli666 Kirjutas: Vana pliidiraud oli pea vast 15 aastat mõra tekkimis probleemideta. Lihtsalt sai vana raud teisele pliidile ja uus siis kööki asemele. Nii, et pliidi viga olla nagu ei saa. Pigem kasutuselevõtu või kasutajaga mingi asi.
Keegi targem jagab äkki kogemusi?

Ma olen kuulnud, et sedasorti asjad tuleb jätta üheks talveks õue külma kätte enne pliidi peale või ahju ette panekut. Siis pidavat pinged välja minema. Ise pole enda pliidil veel vahetama hakanud, kuigi plaadil mõra sees küll. Aastaid oma 30 tal. Kui aeg kätte jõuab, saab valituks ilmselt keraamiline pliidiplaat.
Vasta
#7
(30-12-2012, 01:10 AM)meli666 Kirjutas: Teemaalgatajal on ju see uus uks olemas.

Eip, see, millest rääkisin, sai kümmekond aastat tagasi laiali lammutatud ja siseuks kasutusele võetud, see ongi too praegune pooleks uks.

Aga tänud heade nõuannete eest, ehk tõesti õnnestub ostast või sanasest kohast terve uks osta, uurin asja.
Vasta
#8
Malm *
Malm on raua sulam, mis sisaldab alati rohkem kui 1,7 % süsinikku,
maksimaalselt aga kuni 4,5 %. Normaaljuhul on see protsent 3 ja 3,5 % vahel.
Malmi kasutatakse peaasjalikult kolmel põhjusel. Nendeks on:
- odav toota
- mehhaaniliselt kergelt töödeldav
- lööki summutav
Põhjus, miks malmi on odav toota, seisneb loomulikult selles, et langeb ära
vajadus põletada välja looduslik süsinikusisaldus, mis tihti on segunenud
ferriidiga. See protsess on kallis. Selle asemel hoopis lisatakse süsinikku juurde.
Edasi on malmi kerge mehhaaniliselt töödelda ning samal ajal kui ta protsessi
käigus aeglaselt jahtub, koosneb ta tsementiidist ja vabalt võnkuvast süsinikust.
Löögi summutamise all peame silmas seda, et malm on nö. “surnud materjal”.
See tähendab, et võnked ja vibratsioonid seiskuvad koheselt, mitte ei levi
kaugemale, näiteks mootoriplokis. Kui mootoriplokk oleks tehtud terasest, siis
kolbide, võllide, jm. vibratsiooniga kaasneks niivõrd suur rappumine, et sarnase
mootoriga jõuaks vaevalt paari kvartali kaugusele, kuna ta raputab end lihtsalt
puruks. Kui võtta näiteks haamer ja lüüa sellega käes hoitava malmitükikese
pihta (20- 30 cm kaugusele kinnihoidmiskohast), siis võib märgata vaid nõrka
jõnksatust, kuid mingisugust vibratsiooni ei järgne. Korrates sama katset aga
näiteks terasplaadiga, on käes tunda tugevat vibratsiooni.

Malmi liigid

Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku järgi kahte gruppi:
1 Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud
süsinikuga malmid ehk valgemalmid
2 Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba
grafiidiga malmid
Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste
kujust lähtuvalt: hallmalm ( lamelse kujuga grafiit )
kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi
modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste
elementidega
tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)-
saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel.
Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm
jne.
Malmide tähistamine ning keevitatavus
DIN GOST SFS
_____________________________________________________________
Hallmalm GG CЧ GRS
Legeermalm GGL L-NiCr -
Kõrgtugev malm GGG BЧ GRP
Tempermalm GTW,GTS KЧ GRT
Tavaliseima malmivalu – hallmalmi keevitatavus on halb, kuid siiski edukalt
teostatav õigeid lisaaineid ning keevitusvõtteid rakendades. Tänapäeval
kasutatakse põhiliselt külmkeevitamist ferronikkel elektroodidega või
kombineeritud nikkel+ferronikkel elektroodidega. Väiksemaid detaile, mida on
võimalik ahjus käsitseda, võib kuumkeevitada gaasiga või joota.
Kõrgtugeva malmi keevitatavus on reeglina parem ning põhiliselt kasutatakse
elektroodidega külmkeevitust.
Musta tempermalmi tavaliselt ei keevitata, kuna ei ole võimalik saavutada
mustast tempermalmist valatud osadele esitatud tugevusnõudmisi. Kui siiski
keevitada, siis nikkelelektroodi kasutades.
Hallmalm, kõrgtugev malm ning valuteras on visuaalselt üksteisega sarnased.
Käiates annab malm lühikese sädeme, samuti on võimalik õmblust malmi pinnalt
lahti rebida. Hallmalmi puurimislaast mureneb, kõrgtugeval malmil aga irdub
normaalselt.
Malmi erinevate sulamite vastupidavusest, süsiniku erinevatest formeeringutest
ning ka malmi suurest poorsusest tingituna, seob ta tihti endaga väävlit, soolvett,
õli, rasva jne. Soojenemisel aga muutub ka malmi struktuur. Seega ei leidu
peaaegu kunagi kahte täiesti ühesugust malmitükki. Just seetõttu on kindlasti
paljud meist ebaõnnestunud malmelektroodidega keevitades.

Malmi keevitamine

Kui malmi puhul kasutada faasimiselektroodi ( UTP 82 AS ) pragude
faasimiseks, siis tuleb seda pinda seejärel käiata. Seda seetõttu, et
faasimiselektroodi kasutamise tagajärjel moodustub faasi pinnale martensiit.
Peale lihvimist tuleb faasi pind hoolikalt puhastada, kuna lihvkäi jätab alati kas
rohkem või vähem liiva ja väikesi kiviosakesi endast maha.
Mahajäänud liivaosakesed ja kivitükikesed jäävad aga malmi pooridesse kinni.
Meil on aga pakkuda välja häid elektroode malmi, mitte liiva jaoks.
Kui tehakse ettevalmistusi faasi keevitamiseks, ei tohi kunagi kasutada V-faasi,
vaid alati U- või kahepoolset U-faasi, millel on ümardatud servad.
Seda sellepärast, et kui hiljem malmi keevitada kaarleegiga temperatuuril ca.
3000°C, siis kõik teravad malmi servad sulavad üles ja moodustub martensiit,
mis omakorda põhjustab pragude teket kõikjal, kus enne olid teravad nurgad.
Pärast ettevalmistustööde tegemist faasi keevitamiseks on üheks võimaluseks
puurida augud iga praokese lõppu. Alternatiivselt võib soovitada teostada kaks
lisaõmblust iga prao lõppu ning seejärel jagada pragu mõtteliselt osadeks,
alustades keevitamist keskelt ja liikudes vaheldumisi väljapoole, keevitades
ühest ja teisest otsast, jõudes lõpuks selle kohani, kust alustati.
Ärge kunagi keevitage rohkem kui 10 elektroodidiameetri pikkust, kuna nii väldite
te suurt ülesoojenemist ja martensiidi teket. Põhjuseks, miks me ütleme 10
elektroodi diameetrit, on see, et kui keevituskohal on väga paksud seinad, võib
lubada kuumuse vähest juurdelisamist, ilma, et see hakkaks pragunema. Sellisel
juhul võib valida diameetri 4 mm ja sellega ka keevitada 4 cm. Peale seda kui
keevisõmblus on tehtud, tuleb see koht üle vasardada, et eemaldada sel moel
seal leiduvad pinged. Ära kunagi vasarda külma niklit, kuna see põhjustab nikli
karastumist. Ära keevita ka kunagi kohta, mis pole jahtunud nii palju, et sinna
võiks käe peale asetada.
Kui keevitusfaasi täidetakse Ni-lisaainega, ehita astangud üles mööda faasi
külgseinu etapiviisiliselt.
Seda tehes hajuvad keevisõmbluse pinged piki külgi laiali. Seal, kus keevitus
ulatub otse põhjani, tekib kokkutõmbumise tagajärjel pinge, mistõttu rebeneb
nikkel ühe külje pealt lahti. Kuna nikkel on element, millel on suurim
paisumiskoefitsent, siis järelikult tõmbub ta jahtumisel ka niisama palju kokku.
Alalisvoolu ja miinuspooluseid tuleks kasutada kõigi malmelektroodidega
keevitamisel juhul, kui see on ette nähtud. Nimelt põhjustab miinuspooluse
kasutamine vähem keevitatava materjaliga segunemist, mistõttu moodustub ka
vähem martensiiti. Rohkem kui 15 mm paksuse keevituse tegemisel ainult
nikkelelektroodi kasutada ei tohi. Puhas nikkel võtab kuumas olekus elektroodi
kattest ära 0,65 % süsinikku. (Peaaegu kõigi malmelektroodide kate koosneb
suures osas puhtast grafiidist). Kui see nüüd jahtub, eraldub tervelt 0,16 %
süsinikku, mis sadestub niklikristallide vahele. See toob endaga aga kaasa
tendentsi pragude tekkeks, mis omakorda võivad edasi põhjustada teiste
mikropragude teket.
Seetõttu tuleb keevitus teostada erinevate kihtidena, kasutades
ferronikkelelektroodi puhta nikkelelektroodiga teostatud keevituskihtide vahel.
Selle tagajärjel seob ferronikkelelektroodis leiduv raud end vaba süsinikuga.
Puhta nikkelelektroodina soovitame me kasutada UTP 8, ferronikkelelektroodina
UTP 85 FN.
UTP 8 on malmikeevitus elektroodidest olnud meie enimmüüdud toode rohkem
kui 30 aastat. See sisaldab vähemalt 99,2 % puhast niklit, nagu ka mõnedel
meie konkurentidel. Elektroodi katte kvaliteet on see, mis kõige sagedamini
eristab malmelektroode üksteisest. Tänapäevaste analüüsimeetoditega
elektroodi katet hinnata aga keegi veel ei oska.
Malmi keevitamisel terase külge peaks terase paksus olema ainult 60 % malmi
paksusest. See on tingitud terase ja malmi vaheliste jõudude vahekorrast.
Elektroodid, mis sobivad kasutada, on UTP 8 ja UTP 85 FN, kui peaks aga
juhuslikult olema malmelektroodide põud, sobib ka UTP 34 N.
Väga pikaldasel kokkupuutel mereveega olnud malmi keevitamisel, juhul, kui
vesi on tunginud juba ka malmi pooridesse, soovitame me kasutada UTP 81 .
Sama pädeb ka põlenud malmi puhul.
See on puhta ferriitsüdamikuga elektrood, tema pind sisaldab aga suurel hulgal
soodat. Soodasisaldus annab väga hea puhtuseefekti ning ferriitsüdamik tagab
palju parema sissesulatamise kui nikkelelektrood. Hilisemaid kihte võib teha ka
nikkelelektroodiga, et tagada õmbluse töödeldavust. Kui UTP 81 kasutada kogu
täidise korral, võib seda töödelda alates kolmandast kihist.
Õlise malmi keevitamine
See on tõsine probleem, mida saab rahuldavalt lahendada ainult ühel moel, mis
mõneti on vasturääkiv meie varasemale teooriale. Nimelt, kui keevitada õlist
malmi, soojeneb malm üles ning õlitaskukesed, mis leiduvad malmi kõige
pealmise kihi poorides, aurustuvad (seda tingib kaarleegist tulev kõrge
temperatuur) ning keevises moodustuvad gaasitaskud. Kui nüüd nikkelkeevismetall
tardub, asetub gaasimullike tavaliselt vahetult pinna alla.
Jahtudes tõmbub nikkelkeevismetall kokku, mistõttu gaasitaskuke satub ülisuure
rõhu alla. Sellest tingituna murrab ta end läbi pealmise hangunud kihi, jättes
endast maha poori.
Järgmine töö, mis nüüd tuleb teha ja mis annab hea tulemuse, on käiata ära
keevise ülemine osa nii, et taskukesed avaneksid täielikult. Nüüd on võimalik
keevitustööd jätkata, kuna saab täita need kraatrid, mida tekitasid gaasitaskud.
Edasise ilma eelsoojenduseta teostatud keevituse käigus uusi gaasitaskuid
enam juurde ei teki ning edasine tegevuskäik on nii nagu eespool esitatud.
Kui on vaja ehitada üles suur, massiivne malmiosa, näit. täita mingi suur auk
(vale puuriauk), tuleks kasutada UTP 85 FN-i. Selle elektroodi kattel on
omadused, mis võimaldavad keevitust sama hästi jätkata ka siis kui räbu jookseb
peale. See tähendab, et on võimalik täita auku otse, ilma, et peaks kartma
räbutasku teket. See on tingitud räbu suhteliselt madalast erikaalust võrrelduna
ferronikkkel keevismetalliga. Niisiis jääb räbu kõige pealmiseks kihiks.
Ka aitab kaasa elektroodi suur sulamiskiirus.
Antud elektroodiga tuleb keevitada kas vahelduvvooluga või alalisvoolu ja
plusspoolusega.
Üldiselt:
UTP 8 kasutatakse halli malmi puhul, hea mehhaaniline töödeldavus
UTP 85 FN kasutatakse kiireks taastamiseks ja universaalseks parandustööks
UTP 81 kasutatakse roostetanud, ülekuumenenud ning tugevalt põlenud
malmi puhul
Peale toodud malmelektroodide on UTP:l veel suur hulk elektroode nii
spetsiaalseteks malmi keevitustöödeks , kui ka vastavalt turu nõudlusele
kohandatavaid tooteid.
Vasta
#9
(30-12-2012, 01:10 AM)meli666 Kirjutas: Sai pandud targemate soovitusel liiv peale ja vaikselt köetud. Aga ikka kuuga mõrad sees.

Kas vaikselt kütmine aitab ei tea,aga liiv peale ja kuni 10 kütmistsüklit,Korralikult kuumaks ja maha jahutada.Pole ise proovinud ja pole ka millegagi proovida.
Vasta
#10
Kui valu tehasest jama ei aita kütmine ka.Praak.Vii poodi tagasi
Vasta
#11
(30-12-2012, 13:35 PM)Moto555 Kirjutas: Kui valu tehasest jama ei aita kütmine ka.Praak.Vii poodi tagasi
Tartu pliidiplaadid lähevad enamuses lõhki.
Kui vaadata teiste tootjate plaate, siis paljud on kokku pandud juppidest. Jupid on pingevabamad ja ei lagune. Suurtele plaatidele on "praod" sisse freesitud.
Minu arust lähevad plaadid lõhki sellepärast, et tuli on ju plaadi ühe nurga all. Nii ei kuumene plaat kunagi ühtlaselt ja praod tulevadki kergelt. Tratu tehase inimesed pole vist seda veel avastanud.
Selle versiooni kohaselt ei päästa plaadi pragunemisest mingid liivaga noolutamised ja 5aastat maa sees hoidmised.

Sõber tuli ehitusmarketi uksest välja. Talle tuli vastu mees, kellel oli Tartu pliidiplaat kaenla all. Sõber küsima, et ega see pole komisioni pood, siit ostetakse, mitte ei tooda asju. Mees kostis, et ostiski ükskord plaadi ja nüüd juba kolmas kord tuleb ümber vahetama. Kõik lähevad kohe lõhki.

Kord küsiti minu käest, kas keraamilised pliidiplaadid on vastupidvad. Ega need katki ei lähe?
Küsisin vastu, kas küsija on näinud katkist keraamilist plaati? Vastus oli eitav. Küsisin, kas ta on näinud katkist malmist plaati? Naeru saatel vastas: "Oi kui palju!"
Mina pole ka näinud ühtegi katkist keraamilist plaati.

Mis ma tahtsin ütelda. Ärge ostke Tartu valumehhaanika toodangut. Hind on mõttetult kallis ja muresid palju.
Teeme väikse küsitluse - Kes on siin rääkinud pliidiplaadi pragunemisest, mis firma plaadist on jutt?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#12
Svt eelmine versjoon läks ka lõhki.Keraamika peab küll kuumusele vastu,aga kui midagi peale kukub?
Vasta
#13
Suht OT.Jutt käib keevitamisest.

Peaks eraldi teema tegema ahjudest, pliitidest.
Vasta
#14
Küsisin ühe vana keevitaja käest ahjuukse keevitamise kohta. Tema soovitas esmalt gaasilõikajaga kohta soojendada ja siis gaasikeevitusega keevitada, traadi asemel kasutada suuremat sorti kolvirõngast. Pikalt korraga keevitada ei tohi.Vahepeal peab jälle lõikajaga soojendama. Keevisõmblust tuleb terava otsaga tagihaamriga taguda. Kui jääb pidama, siis peab igavesti ja kui ei jää, siis läheb kohe uuesti katki. Üldiselt on selline keevitamine oluliselt keerulisem kui muna keetmine ja eeldab häid oskusi.
Vasta
#15
Teema areng kipub aeglustuma, kargangi kohe appi! Olen igati nõus uurmaker Meli666-ga, ammuks see keevitamine leiutati, elati enne sedagi
http://i48.tinypic.com/ff1cue.jpg
katlas tuli all, vähemalt 10-kond aastat juba
Vasta
#16
(30-12-2012, 18:13 PM)muska71 Kirjutas: ...Keraamika peab küll kuumusele vastu,aga kui midagi peale kukub?
Ega RollsRoisist ka midagi järgi jää, kui temaga puu otsa sõita.

(30-12-2012, 18:40 PM)Moto555 Kirjutas: Suht OT.Jutt käib keevitamisest.

Peaks eraldi teema tegema ahjudest, pliitidest.
Ahjude pliitide jaoks on lausa ereldi foorum.
Ma ei ütleks, et jutt väga OT on. Keevitus on "tulekahju kustutamine", meil kisub siin ennatustöö peale.
Tegelikult võiksime arutada, miks see siseuks üldse katki läks. Kas tegu restiga koldega ja välimist ust hoitakse kinni? Lahtise välisuksega küttes peaks õhk teda jahutama.
Aga eks teised otsusta, kas läheb OT või mette.
Kui keevitusest rääkida, siis tõepoolest võiks anda nõu, kuidas just ust keevitada, mitte täis keevitaja kursused läbida.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#17
(31-12-2012, 00:13 AM)meli666 Kirjutas: ... Nimelt oli ükskord jäme puuhalg otsaga vastu seda ust vajunud ...Ilmselt siis tekkis seal suur temperatuuride vahe... Välimine uks on ainut tule hoo sisse saamiseni lahti, muidu poikvile.
No üks ukse katki mineku põhjus on nüüd näitena olemas. Ega muidu pole ette nähtud puude ja ukse vaheks 10cm. Tagaseina ja puude vaheks 5cm.
Ei usu temperetuuride vahesse, vaid ikkagi ülekuumenemine. Ärge kartke puudele õhku anda. Nii toimub parem (täielikum) põlemine ja uks saab rohkem jahutust.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#18
aga mis selle prao sinna tekitab? mul ahi umbes 20 aastat olnud, ja nüüd avastasin, et samamoodi ahjuukse lõhki löönud. Muutunud on vaid see, et ehitasin korstna pikemaks (7m) ja paigaldasin ka korstnale siibri (ahju siiber muudab tõmbe nõrgemaks, ehk ei pea eriti).
Vasta
#19
(31-12-2012, 01:10 AM)taavi Kirjutas: aga mis selle prao sinna tekitab?...
Arvata võib, et ebaühtlane kuumenemine. Siis kipuvad asjad pragunema.
Kõrgem korsten=parem tõmme=parem põlemine=suurem kuumus.
Kui välisust ainult praokil hoida, siis saab külm õhk ligi poolele uksele. Ilmselt sealt temp muutuse koha pealt hakkab pinge ust väänama ja pragu lõpuks platsis.
Arvan ma ...
On teisi versioone?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#20
(31-12-2012, 01:51 AM)motamees Kirjutas:
(31-12-2012, 01:10 AM)taavi Kirjutas: aga mis selle prao sinna tekitab?...
Arvata võib, et ebaühtlane kuumenemine. Siis kipuvad asjad pragunema.

Kõrgem korsten=parem tõmme=parem põlemine=suurem kuumus-pigem korstnajalas ja probleeme tõmbega, tule alla saamisega korstnaotsa ja ahjusuudme vahelise temperatuuri erinevuse tõttu ja õhurõhuvahede mõjud

Kui välisust ainult praokil hoida, siis saab külm õhk ligi poolele uksele. Ilmselt sealt temp muutuse koha pealt hakkab pinge ust väänama ja pragu lõpuks platsis.
Arvan ma ..., et uks peab olema loodis ja hingedest tasakaalus ja vaikselt kinni.

Vaatasin asja ja 3-l ahjul Tartu võit suured kirjad peal ja 35a aasta jooksul ei mäleta keegi uste vahetamisest midagi ja ilusad terved, ei pragusid ei midagi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne