[MeelisV]

miks ma olen aru saanud, et katlakivi teke ei sõltu mitte torust selle materjalist ja mõõtmetest ning küttekoldest aga hoopis veest mis seal sees voolab ? 
mida karedam vesi seda hullemini tekib

[v6sa]

Pluss temperatuur, millega vesi kokku puutub. Mida kõrgem on soojust vahetava pinna temperatuur, seda kiiremini ja rohkem katlakivi veest välja keedetakse.

"Pann" võiks katlakivi kauem seedida, kui koldes olevad torud. Eeldusel, et seal sees miskiseid kavalaid vaheseinu pole.

[Daff]

Kui on kindel soov hakkama saada ilma katlakivita siis ei tohiks vee temperatuuri üle 60'-65' lasta. Katlakivi hakkab just sellel temperatuuril eralduma. Küll aga on sellise madala temp.hoidmine keeruline sauna ahjudes ning eeldab lisaks suuremaid veetagavarasid .
Ühesõnaga, projekt ainult paberil.

[MeelisV]

Katlakivi peaks kindlasti vähem tekkima kuna veesärk asub väljaspool küttekollet.

tekib  nii et vähe pole,  3-4 aastaga on need 1 1/4'' torud praktiliselt umbes, süsteem paugub

kas veepehmendaja peale pole mõelnud ?

[oltsberg]

Jälle see katlakivi   Mitte et see probleem poleks, aga sellest teemast korjati katlakivijutt siia

Mulle kah üllatus, et Vastseliinas koguni 2 ahjuvabrikut on. Olen toda teist kodulehte kah vaadanud, aga ei pööranud tähelepanu, et kontaktandmed erinevad. Peaaegu et juhus, et õigest uksest sisse astusin.

Torusisteem sai siis selline naljakas:
       

Praktilist kogemust kah. Kummaline üllatus oli see, et uuel ahjul on vanaga võrreldes palju parem tõmme. Samas põhimõtteliselt teistmoodi ei ole ju midagi. Ilma mingi trotüülita hakkas kergesti punastama. Näis, kaua vastu peab. Vastseliina meestele oli paras üllatus, et vana ahi 20 a välja vedas. Väidetavalt pidid praegu materjalid paremad olema. Kusjuures põlemine on ikkagi väga halb. Puukütte korral peaks kerget suitsu tulema ainult kütmise alguses või vahetult peale puude lisamist. Aga mul on kogu põlemise ajal korstna kohal peaaegu selline pilt
Et kui see sodi kah ilusti ära põleks (puit on 80% ulatuses gaasiline kütus), siis ei jätkuks seda ahju vist kuigi kauaks   Puid kulub vähem kui vana ahjuga ja mis peamine: varem olen kogu aeg kuuma vee saamiseks pidanud sauna liiga kuumaks kütma, nüüd on enam-vähem proportsioonis. Või isegi teistpidi nihkes: kui vesi on ok, pole kerisekivid veel piisavalt kuumad. Igatahes tikutõmbest kuni kasutuskõlbliku saunani kulub vähem aega kui varem.

Nii et Vastseliina ahi on hinda arvestades päris hea valik. Nurisemine on umbes samast klassist nagu Rootsi taksojuhil, kes avaldas sügavat nördimust, et peale miljoni läbimist tekkisid tema 700-seeria Volvol mootoriga tõsised probleemid

Põlastavalt on Vastseliina ahju küll nimetatud külaseppade toodanguks, aga tänapäeval on inimesed harjunud, et kõik peab ilus ja läikiv olema ja asjad ei peagi kestma. Ja siia otsa nutulaul ressurside lõppemisest, kliimakatastroofist jne.

Ilmselt veel kestvamat ahju saab osta sellisest kohast

Pealiskaudsel vaatlusel tundus olema üleni 8mm materjalist. Olemuselt robustne külamehetöö, aga ostetakse. Kui viimane kord käisin, oli üks just transpordikärule laaditud, et kliendi autoni toimetada. Müüja kommenteeris, et siin on valik: kas osta ahi 2ks või 20ks aastaks.

P.S. Ühe kasutajavaenuliku apsaka pidin ikkagi likvideerima, st lisama ahjuuksele kahe jalgrattasadula vedru otsas oleva puidust nupu (pilt eespool). Ei ole mulle ei naisperele sepa käsi antud
[url=https://www.youtube.com/watch?v=ITZAkd2wv7o][/url]

[Laurts]

Praktilist kogemust kah. Kummaline üllatus oli see, et uuel ahjul on vanaga võrreldes palju parem tõmme. Samas põhimõtteliselt teistmoodi ei ole ju midagi. Ilma mingi trotüülita hakkas kergesti punastama. Näis, kaua vastu peab. Vastseliina meestele oli paras üllatus, et vana ahi 20 a välja vedas. Väidetavalt pidid praegu materjalid paremad olema. Kusjuures põlemine on ikkagi väga halb. Puukütte korral peaks kerget suitsu tulema ainult kütmise alguses või vahetult peale puude lisamist. Aga mul on kogu põlemise ajal korstna kohal peaaegu selline pilt

Must suits on põlemata kütus nagu ikka  Mul on saunas Harvia Legend, see ka külmalt startimisel suitseb ja puude lisamisel viskab musta, kuid ühtlasel põlemisel ei paista korstnaotsast midagi. Kusjuures ahjuga sai kaasa koldesse käivad raudplaadid millega saab timmida põlemist puhtam suits > vähem võimsust ja vastupidi.
Palju sinna kerisele kive mahub, tootja kodulehel kaal kividega 70kg? Kui suur on leiliruumi kubatuur, kaua kütmine aega võtab ja mis temperatuurini köetakse? Ja palju puid selleks kulub?

[oltsberg]

Praktilist kogemust kah...

Palju sinna kerisele kive mahub, tootja kodulehel kaal kividega 70kg?

Kui suur on leiliruumi kubatuur, kaua kütmine aega võtab ja mis temperatuurini köetakse?

Ja palju puid selleks kulub?

Kivide osas jään hetkel vastuse võlgu. Kuna veetorustikus on paar väikest leket, siis tuleb kogu värgendus veelkord lahti võtta, siis võin kivid ära kaaluda.

Kui ma 20a tagasi esimese Vastseliina ahju ostsin, siis määriti mulle sealtsamast pähe 2 karpi kive. Täpselt ei mäleta, kas karp oli 20 või 22kg. Ära kulusid nad kõik, vana ahi oli muidugi ca 10 cm pikem. Kuratlik kavalus seisnes selles, et 1 karp anti tasuta, teise pidi ostma   Praegu on pakkumises ka võrgutatud variant
Kivide kogus on kahe otsaga vorst: kui on vähe, soojenevad rutem, saab kiiremini leilitama hakata. Suurem kogus püsib jälle kauem soe ja võtab nö rauakuuma ära (mis ei ole eriti mõnus). Peaks veel lisaks veepaagipoolsle küljele mõned kivid panema, ei ole kihvt see hõõguv raud.

Leiliruum (ühtlasi ka pesuruum) on 2,2x2,5x2,5=13,75 m3. Esimese proovikütmise tegin ca 60l veega, mis oli võetud tiigist, st õuesoe. 50 min peale tikutõmmet vesi kees. Kuidas leiliga oli, ei hakanud proovima, sest esmakütmisel kärssas värv nö paika, ei tahtnud seal pikalt olla, kive polnud ka veel paika pandud. 100l kaevust võetud veega läheb muidugi kauem, üle tunni.

Mina pean kõige mõnusamaks leilivõtmise temperatuuriks 70 kraadi, aga praktikas on seda ideaali raske saavutada. Kui eelmine kasutaja ei taipa õigeaegselt puid lisada, on liiga "külm". Kui lisada 2...3 halgu, ei taha need hästi põleda, suurema kogusega läheb temp jälle liiga üles. Nii et jälle üks kompromissitamise koht.

Vanal ahjul oli see probleem, et vee soojenemine jäi kerisest tugevalt maha, seetõttu oli tüüpiline temp 80 kraadi. (Probleemi võimendas ka see, et vanal süsteemil võeti vett tühjenduskraanist. Nüüd saab ülevalt kopsikuga, või kõrgemal asuvast kraanist, mis on ühtlasi nivooindikaator: kui sealt ei tule, peab vett lisama.) Maksimumina olen vast 100 kraadi kah ära näinud, aga see on juba väga karm.

Puid (40cm) on kulunud umbes 1,5 korvitäit, see siis kogu küttekorra vältel koos lisamisega. Vanal ahjul läks min 2 korvi 50cm puid, talvel isegi 4. Kui palju üks korvitäis kaalub, selle kohta on siinsamas teemas kusagil eespool "puust ja punaseks" pilt

[honkomees]

... 2 karpi kive. Täpselt ei mäleta, kas karp oli 20 või 22kg. ... Praegu on pakkumises ka võrgutatud variant
Kivide kogus on kahe otsaga vorst: kui on vähe, soojenevad rutem, saab kiiremini leilitama hakata. Suurem kogus püsib jälle kauem soe ja võtab nö rauakuuma ära (mis ei ole eriti mõnus). Peaks veel lisaks veepaagipoolsle küljele mõned kivid panema, ei ole kihvt see hõõguv raud.

... 50 min peale tikutõmmet vesi kees. ... suurema kogusega läheb temp jälle liiga üles. ...

mul Vastseliina eritellimuse ahi, ühelt poolt võrgutatud ja veepaagi poolne külg ilma, kive sai 4 või 5 kasti K-Rautast soetatud kive (kaal midagi sama nagu Oltsbergil) + mingi kogus oma põllu kive lisaks. Mul on põhimure, et vesi läheb keema enne kui korralik leil saunas sees, kraade ei oska öelda aga käetermomeetriga ei kannata lavalaudu katsuda, siis on paras. Aga märg aur elik keeva vee leil mulle ka ei meeldi, selline kuiv, viskad kerisel ja korraga aurustub ära, ei näegi märga kivi, vot see on mõnus leil.

[tõnn]

Vesi keeb ahjus kuid oleks väga huvitav teada, mis temperatuuriga vesi on boileri paagis, kas vesi läheb keema selle pärast, et kogus on väike või on põhjus kehvas vee voolavuses.
Kui herr oltsberg plaanib uuesti torusid lahti võtta siis tasuk mõelda selle peale, kuidas vesi saaks kõige otsemat teed pidi paaki. Igasugused liigsed põlved vähendavad voolavust. 
Mina isiklikult prooviks paagi taha panna 45' põlved ja keeraks paagi veidi viltu.
Või minimaalselt tehes paneks tühjenduskraani kolmiku otse paagi külge ja sinna otsa põlv, mis juhatab vee ahju suunas.

[honkomees]

Vesi keeb ahjus kuid oleks väga huvitav teada, mis temperatuuriga vesi on boileri paagis, kas vesi läheb keema selle pärast, et kogus on väike või on põhjus kehvas vee voolavuses. ...

Minu juhtumil keeb ikka boileri paagis, lähen käin mõõdan selle ära. Mõõdetud, ca 100 l. Keema läheb mul mingi 2 tunniga, poole vihtlemise pealt. Siis hakkab paagist, lahtise kaanega elik tsinkplekitükiga kaetud nõust tõusma kõrvetavat märga auru ja laval ei kannata olla. Vahetan 40 l vett külma vee vastu ja saab lõpuni vihelda.

[tõnn]

Kui küttekehaks on keevitatud "pann" tagaseinas siis ehk saaks veetemperatuuri maha võtta kui lisaks metallplaadi või samotti kolde tagaseinale, sissepoole. Läheks vähem kuuma veesoojendile.