Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
#21
Ebaühtlane kuumutamine jah on üldjuhul ahju siseukse pragunemise/läbipõlemise põhjuseks.

Mulle kunagi kadunud vanaisa ütles, et kütmise ajal hoida välisust lahti vähemalt 45 kraadi ja mitte tõmmata segamisel hõõguvaid süsi vastu ahju siseust.

Endal on 20 aastat vanad ahjud ja mõlemal uksed terved. Ühel on pragu sees, mis on poltide ja raudlatiga lapitud, aga see oli juba enne paigaldamist. Saadi siis kuskilt praakuks.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#22
(31-12-2012, 19:24 PM)nustu826 Kirjutas: ...Endal on 20 aastat vanad ahjud ja mõlemal uksed terved. ...
mul ahjuuksed ca 35-40 a vanad ja pragudeta, pliidiplaat sai küll kümmekond aastat tagasi paksude raudplaatide ja poltidega kokku tõmmatud.
Vasta
#23
Natukene teemast välja, aga kas on võimalik kõveraks tõmbunud pliidiplaati sirgemaks õgvendada ? Plaat on pealt sile, altpoolt ribidega.
Vasta
#24
(01-01-2013, 17:10 PM)Daniil Kirjutas: Natukene teemast välja, aga kas on võimalik kõveraks tõmbunud pliidiplaati sirgemaks õgvendada ? Plaat on pealt sile, altpoolt ribidega.
Ei.
Vasta
#25
Karjaköögi pliidiplaat[kasutatud) sai üle 10-15 aasta tagasi paigaldatud praoga.Mõned aastad tagasi oli elektrikeevitus pliidi kõrval ja poolik elektrood(tavaline) käpas.Tuli oli pliidiall,terasharjaga sodi pealt maha ja pragu kinni.Samas hakkas kartulipott ülekeema,keev vesi jooksis otse õmblusele .Pliidile on tõstetud ja mitte hellasti 40l tünne ,jäätund potte jne. Pragu pole uuesti tekkind
Samas sai keevitatud spets elektroodiga ja kõiki nõudmisi tingimusi arvestades ahjuust,tulemuseks paar nädalat ok, siis jälle lõhki.
Õnneks on sellises kohas poltliides lihtsam lahendus.
Malmi keevitamine on õnnemäng!
vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#26
(01-01-2013, 18:54 PM)jurka Kirjutas: ...Tuli oli pliidiall,terasharjaga sodi pealt maha ja pragu kinni...
See oli igastahes palju parem (kodusem) õpetus, kui üks eelmine teaduslik teooria, mida kodus rakendada pea võimatu.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#27
(31-12-2012, 00:50 AM)motamees Kirjutas: Ei usu temperetuuride vahesse, vaid ikkagi ülekuumenemine. Ärge kartke puudele õhku anda. Nii toimub parem (täielikum) põlemine ja uks saab rohkem jahutust.
Väga õige jutt, toetan!
Peale täielikuma põlemise on kogu protsess kiirem, energia vabaneb kiiremini ja lõpuks saab siibri sulgeda varem. Kokkuvõttes jääb tuppa rohkem sooja. Mõned inimesed on siiani veendunud et vähese õhuga saab kütust(puid) kokku hoida, tegelikult toimub mittetäielik põlemine ja eraldub rohkem kahjulike aineid. Lisaks jääb küttekeha jahedam, sest põlemiseperiood on pikem ja teatav õhuvool peab põlemisel niikuinii olema. Igasugu veidraid arusaami ja teooriaid ei hakka siinkohal hetkel rohkem lahkama, sest need on liialt absurdsed...
Vasta
#28
Veel kiiremini vabaneb energia plahvatusprotsessi käigus, lisaks pole (vaja) sel juhul enam üldse siibrit ka ... Cool
Vasta
#29
(01-01-2013, 20:20 PM)Martti Kirjutas: ......Igasugu veidraid arusaami ja teooriaid ei hakka siinkohal hetkel rohkem lahkama, sest need on liialt absurdsed...
Kust ma just kuulsin, et üks mammi olevat peale igat kütmist söed ja tuha välja kandnud ning ahju põrandagi puhtaks harjanud Big Grin

Aga enda ahjul olen samuti suutnud ukse puruks kütta, aga vähemasti püsib veel ühes tükkis ja ma ei näe veel põhjust vahetuseks.
Vasta
#30
(01-01-2013, 20:20 PM)Martti Kirjutas: Väga õige jutt, toetan!
Peale täielikuma põlemise on kogu protsess kiirem, energia vabaneb kiiremini ja lõpuks saab siibri sulgeda varem. Kokkuvõttes jääb tuppa rohkem sooja. ...

Kas selle õhu hulgale ka kuskilt mingi piir ette tuleb? Kui annan niimoodi õhku, et tuli käib korstnasse, siis põlemine on küll kiire ja täiuslik kuid kui palju salvestab selle aja jooksul ahi? Koos tulega käib korstnast välja ka soojus. Korsten saab küll heasti soojaks (mis on muidugi ka vajalik), aga ahi?
Vasta
#31
(01-01-2013, 22:26 PM)pontu6 Kirjutas: ...Kas selle õhu hulgale ka kuskilt mingi piir ette tuleb? ...
Jah tuleb. Liigõhk (avatud kaminad) pole ka üldse hää.
Üks kilogramm puid vajab korralikuks põlemiseks 8 kuupmeetrit õhku.
Siin foorumis ei tohiks vanad autod olla väga võõras teema.
Siinkohal on paras aeg mõtelda vana auto karbussi peale. Umbes niisamuti võiks töötada ka ahi. Autol ei piira keegi õhu juurdepääsu karbale, pigem vastupidi. Loomulikult tuleb turbo lisamisel ka veidi küttekogust suurendada. Ahjule aga ei hakka keegi turbot panema. Põletame sama küttekogust suurema effektiivsusega. Kõik võidavad.
Praktika näitab, et ka umbkoldega ahjus saab puid põletada palju effektiivsemalt. Muidugi on restkoldega (sissepritsega auto) ahi effektiivsem.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#32
tegin aasta või paar tagasi loomkatsed. kasutasin võimalikult samasuguseid puid. süütasin alt ja pealt. õhku andsin vähe või keskmiselt või palju. mõõtsin mitmest kohast ahju pinna ja sisemuse ja korstna temperatuure enne ja pärast kütmist. toa temperatuurid vist fikseerisin ka. kõiki eri reshiime kordasin mitu korda.
test oli ajendatud just sellistest kindlatest väidetest, et süüdata tuleb pealt ja õhku vaja mõnuga anda ja ...
no, arvaku ja väitku teadjamad, mida tahes. minu ahju puhul need küll paika ei pidanud sugugi.
ilmselt ongi selles valemis kõige suuremaks muutujaks ahi ise. ja igasugu targad jutud võib vaid suunda andvaks infoks lugeda.
Vasta
#33
(01-01-2013, 22:46 PM)diesel Kirjutas: tegin aasta või paar tagasi loomkatsed. kasutasin võimalikult samasuguseid puid. süütasin alt ja pealt. õhku andsin vähe või keskmiselt või palju. mõõtsin mitmest kohast ahju pinna ja sisemuse ja korstna temperatuure enne ja pärast kütmist. toa temperatuurid vist fikseerisin ka. kõiki eri reshiime kordasin mitu korda.
test oli ajendatud just sellistest kindlatest väidetest, et süüdata tuleb pealt ja õhku vaja mõnuga anda ja ...
no, arvaku ja väitku teadjamad, mida tahes. minu ahju puhul need küll paika ei pidanud sugugi.
ilmselt ongi selles valemis kõige suuremaks muutujaks ahi ise. ja igasugu targad jutud võib vaid suunda andvaks infoks lugeda.

Diesel- räägi lähemalt tulemustest. Ka minu arvates ei ole põhiküsimuseks mitte see, et kui palju kilokaloreid (või mis iganes ühik korrektne on) kilogrammist puidust kätte saadakse, vaid see kuidas suudetakse soojus salvestisse (ahju kivid) üle kanda. Ja seda viimast toetaks pigemini poikvel uksega kütmine, mitte täiega tõmme. Ka isiklik subjektiivne kogemus räägib selle poolt.
Vasta
#34
mul oli kunagi kindel plaan mingi tabel teha ja kasvõi netti riputada. toona jäi tegemata ja nüüd vaid mäletan, et päevikut pidasin spiraalköites klades. a leida põle teist suutnud. ega otsides vist ei leiagi, peab ootama kui ise kogemata näppu jääb. küll siis jagan kogemusi.

tegelikult oleks väga abiks kui saaks põlemise ajal koldes temperatuuri mõõta. siinkohal võiks kõik siin foorumis toimetavad õppind ahjuspetsid vihjata, kust andurit saaks, kuhu täpselt peaks paigaldama ja milline peaks parim temp. olema.
Vasta
#35
(01-01-2013, 21:53 PM)Romka Kirjutas: Aga enda ahjul olen samuti suutnud ukse puruks kütta, aga vähemasti püsib veel ühes tükkis ja ma ei näe veel põhjust vahetuseks.
Tugevad kütjad kütavad ahju ka puruks, kui vaja siis teise järgi... Ei käi küll ukse pihta, aga on igasuguseid tegelasi nähtud, võta üks ja viska teist. Mõnele ei piisa isegi sellest kui rääkida kuidas toimida. (tekst ei ole mõeldud antud kasutaja kohta)
Vasta
#36
Ei pretendeeri eksperdiks. Arvan siiski, et ahjud on juba ehitatud selliselt, et sisemise ukse avad peaksid keskmise jämedusega puudele piisava õhu tagama. Õhu puudujääk võib tekkida siis kui puud on peenikesed ja ahi neid täis topitud. Siis ju põlemispinda rohkelt. Kui pool ahjutäit väga jämedaid ronte ja veel jämedate okstega, siis ehk on mõtet põlemise lõppfaasis piirata õhu juurdevoolu, et liigõhk ei jahutaks ahju. Põlev pind ju väiksem. Kui on jäänud üks põlemata tukk, oleme viinud ka kööki pliidi alla aga see viimine ajab vingu tuppa.
Viimasel ajal süütamiseks ajaleht ja poest süütekuubikud. Varem ikka kirvega pilpaid teinud. Ja süütame alt, kuigi üks spetsialist hiljuti näitas TV-s ülevalt süütamist. Pole katsetanud.
Sisemises ukses ka juba aastaid umbes 7cm pragu, ei sega.
Üldiselt mu abikaasa on palju parem kütmise spets, ei maga maha õiget aega ukse ja siibri sulgemiseks.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#37
Ahju ust keevitasin TIG keevituse ja roostevaba elektroodiga. Vanamees tegi seda mingi suvalise vene elektroodiga ja mähkis sellele puhast vasktraati ümber. Mõlemad jäid ilusti pidama.

Kütmise kohapealt on vaja õhku anda(vähemalt minu ahjul) selle jaoks, et ka kolde tagumine osa puhtas põleks tahmast. Sama asi ka pealt süütamise kohta. Kui süttib kolepalju kütust korraga siis on korstnast tahm väljas ja lõõrid mustad, mida hakatakse alles puhtas põletama, kui temp üldse sinna maale jõuab.

Seepärast arvan, et eel mainit katsed tuleks teha hooaja, mitte paari päeva või nädala kaupa.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#38
Aavu postitusel on jumet. Suure põlemise ajal rohkem õhku, lõpupoole peab hakkama õhku koomale tõmbama.
Kilodega tuleb ikka puid mõõta, siis saab parema tulemi. Puude erikaal ju erinev. Kilodega mõõtes saab panna stabiilse kütteväärtuse koldesse. Kui arvestatakse kilodes, siis on mänd kõige suurema kütteväärtusega.
Ahi ei anna sooja, puud annavad. 1kg puid annab välja umbes 4,1kw/h. Sealt peate nüüd maha võtma korstnast välja mineva. Hea kasuteguriga ahjuga saate kätte umbes 3,2kw/h. Vanema tüübi umbkoldega ahjud on madalama kasuteguriga. Puud peavad olema kuivad.
Mina süütan koguaeg ülevalt. Kogu põlemisprotsess võtab aega umbes tunni. On väga suur vahe, kas puud on toodud äsja riidast või on juba enne kütmist koldes soenenud. Mina järgin enamuses viimast
Muidugi lõhub suurem kuumus viletsa ahju. Vaegõhuga ja korraliku põlemise temperetuuride vahe on umbes 200*c. Mida pikemaks põlemisprotsessi venitate, seda rohkem lasete sooja korstnast minema.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#39
Ühinen Aavu ja Motamehe arvamustega - ka minul nii kaminahi kui pliidi soemüür kuumenevad kõige tõhusamini täiesti avatud siibrite ja rohke õhuga - kütan põhiliselt turbabriketiga, igakord ühesuguse kogusega (10 briketti pliiti, 12-14 briketti kaminahju), süütan pealtpoolt paari pilpa ja lauajupiga. Süte "valmimist" ja lõpupoole siibri koomale tõmabmist ei tohiks ka muidugi maha magada, et võimalikult palju sooja tellistesse "salvestada".

Samas, suurema tuulega olen tähendanud ka liig head tõmmet, tulemuseks hõõguv laik pliidiraual, siis olen küll õhku koomale tõmmanud.
Vasta
#40
Täisavatud uksest pole keegi rääkinud. Süütad ahjus tule, sulged sisemise ukse ja seejärel lükkad välisukse koomale, kõrvaga kuulad millal tekib maksimaalne tõmme. Natuke võib seejärel veel koomale lükata, aga mõnikord on vaja ahjul samamoodi torud puhtaks lasta nagu autol. Lõhki kütmine on kõrvade vahel kinni üldjuhul. Kui RollsRoisil on õhufilter umbes, siis see mootor ei taha ka edasi käia. Tahma saab lõõridest minema korraliku kuumusega.

Pontu6, kuidasmoodi tuli sul üldse korstnasse jõuab läbi ahjulõõride? See ikka otsekamina ja saunakerise teema. Sädemed jõuavad jah, ja süütavad mõnikord pigitunud korstna, aga et tuli korstnas käib, no seda mitte.

Puude pealt poolt süütamine on õige tegevus. Põleb puugaas, mis eraldub puidust temperatuuri tõusmisel. Gaas tõuseb kõrgemale ja täielikuma põlemise huvides on kasulikum ülevalt alla põlemine.
Mina kasutan süütamiseks kasetohtu, pole kordagi jäänud puud põlema saamata.

Olen näinud suletud uksega kütmise järel koldest välja voolavat pigi! Lollidel on kombeks olla järjepidevad, tavaliselt annab targem ahi enne järele...

Muidugi on väga suur rõõm näha et siin ahjuuksi ja pliidiraudu lapitakse, selle asemel et poe poole liikuda, ikkagi tehnikafoorum.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne