Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
#61
Külasta lähimat aktiivset vanametalli vastuvõtvat punkti. Umbes nädala/paariga leiad. Parimal juhul veel EW aegse.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#62
Nimetamata linna ja kokkuostupunkte...

Ühes kohas olen lausa sõimata saanud, kui olen midagi endale tahtnud. (Peale seda pole ise kah sinna midagi viinud.) Teises peremees väga "kõikuv": mõnikord vana lahkus ise, mõnikord ei luba isegi ringi vaadata...

EDIT: eespool puhkenud (veidi) teemavälise arutelu jätkuks.

Kas postulaat "söed annavad sooja" pole mitte müüt? Asi vast selles, et hõõguvate süte ajal siibrit sulgedes ei jõua ahju tuhisev õhk teda niipalju maha jahutada, kui siibri hilisemal sulgemisel (süsi enam pole). Keegi võiks ju prooviks grillsöega ahju kütta.
Vasta
#63
(07-09-2017, 14:31 PM)oltsberg Kirjutas: Kas postulaat "söed annavad sooja" pole mitte müüt? Asi vast selles, et hõõguvate süte ajal siibrit sulgedes ei jõua ahju tuhisev õhk teda niipalju maha jahutada, kui siibri hilisemal sulgemisel (süsi enam pole). Keegi võiks ju prooviks grillsöega ahju kütta.

Grillsöega saab ahju väga kuumaks või lausa lõhki kui uks irvakile jätta ja sütt palju panna. Söega saab edukalt ka metalli sulatada, puiduga on seda palju raskem teha.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#64
No mis ma koduse alumiiniumisulatajaga vaidlen Smile  Grillsöe mängu toomine natuke paha näide. Ma rohkem ikka ahjus/pliidi all tekkivat sütt mõtlesin. Pliidil raud punastab ikka siis, kui tuli vuhiseb, mitte süte-faasis. Ja restkoldesse nagu ei jäägi sütt...
Vasta
#65
(07-09-2017, 14:31 PM)oltsberg Kirjutas: ...Kas postulaat "söed annavad sooja" pole mitte müüt? Asi vast selles, et hõõguvate süte ajal siibrit sulgedes ei jõua ahju tuhisev õhk teda niipalju maha jahutada, kui siibri hilisemal sulgemisel (süsi enam pole). Keegi võiks ju prooviks grillsöega ahju kütta.
Teooriatest ei mõista midagi kosta, kuid praktika näitab selle postulaadi kehtivust vähemalt 200%. Proovi praktikas järele, küta sama kogus, ahjutäis puid nii ja naamoodi ja saadki teada. 

Mina näituseks eelistan hästi peenikeseks lõhutud puudega kütta, põlevad kiiresti ära ja siis sütega läheb ahi kuumaks. Kui on juhtumisi jämedad halud, siis põlevad kaua, sütt tekib vähe ja ahi ei lähe nii kuumaks.
Tsitaat:Pliidil raud punastab ikka siis, kui tuli vuhiseb, mitte süte-faasis
Pliit ja saunaahi on teine asi, neil ei ole ju energiasalvestamise funktsiooni  Big Grin, suur jahutuspind. Pliidiraud punastab jah siis kui tuli all, aga vat truup ja leso lähevad soojaks ikka sütega, mitte tule ajal. Muidugi kui tundide kaupa pliiti kütta siis lähevad ka tule ajal kuumaks ...
Vasta
#66
Kas ahju/soemüüri välispind ei lähe süte ajaks soojaks mitte selle pärast, et siis hakkab salvestunud soojus seest välja jõudma?

Ja kuidas erinevate kütmisviiside puhul temperatuure mõõta? Nii, et oleks nö teaduslik? Kõikse lihtsam ikka väljundgaase mõõta.

Ise ei hakka eksperimenteerima: kui sütt palju, on ka sinist leeki (=ving), vara siibrit sulgeda. Kui enam ei sineta, pole sütt ka praktiliselt alles.

Peamine vast ikka jahutava õhuvoolu õigeaegne piiramine kütmise lõpufaasis. Tarkade graafikute pealt näeb, et ukse avamine lööb temperatuuri kohe alla.

PS. Ei taha vaielda, ootan huviga spetsialistide märkusi.
Vasta
#67
Keegi ei taha targutada Sad  Ma siis  ise"riskin"...

Kas šašlõkki küpsetatakse leegil või sütel? Miks?

Veelkord pliidiraud. Kas vett keema ajada või muna praadida on edukam vuhiseva leegi ajal või sütel? (Asjaolu, kas soojus salvestatakse, ei puhu pilli.)

Kui süsi kukub pliidi alt välja, võtan ta tavaliselt näppude vahele ja viskan tagasi.  Sel ajal, kui leek praeahju taha vuhiseb, miskipärast kätt koldesse ei topi... Ja mõned inimesed kõnnivad sütel...

Kas saunaahju puid lisades lähevad nad paremini põlema siis, kui mingi tuli veel all, või siis, kui on ainult söed?

Ahju kütmine vältab 1...2 tundi, tiku süütamisest siibri sulgemiseni. Enamus ajast vuhiseb seal leek. Kas ahju soojendab see, või kõigest mõnekümneminutiline sütefaas?

Miks papad Veski ja Aun süte tähtsust ei rõhuta, vaid keskenduvad aktiivsele põlemisele?


(07-09-2017, 22:54 PM)honkomees Kirjutas: Mina näituseks eelistan hästi peenikeseks lõhutud puudega kütta, põlevad kiiresti ära ja siis sütega läheb ahi kuumaks...
Tähelepanek õige, aga järeldus...

Mida peenemad puud, seda paremini saavad nad koldes õhku, seda kõrgema temperatuuriga põlevad, seda soojemaks läheb ahi.

Ja veelkord: süte ajaks jõuab sisemine soojus välispinnale. Mis automaatselt ei tähenda, et söed võrreldes leegiga meeletult sooja annavad. Ja kütmise lõpufaasis tuleb koldesse pääsevat õhuvoolu piirata, siiber sulgeda võimalikult vara, rohkete sütega, mõistagi vältides vinguohtu. Mis jällegi ei tähenda, et söed oleks kuidagi võimsamad kui leek.

Targemad, ootan, kuni vastu pead saan Smile Sad
Vasta
#68
Nii ebamäärast väidet ei ole võimalik mõõtmisega kontrollida.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#69
Olen ka paari tuttavaga sel teemal vaielnud, et kui lahti ahjuuks olema peab, nemad kütavad lahtise uksega ja uks läeb kinni alles siis kui söed alles, millegi pärast arvan, et nii jahutab sisenev õhk ahju liigselt maha ja köetakse pigem korstent või ümbritsevat ilmaruumi.
Ise kütan nii, et kui tuli veel all, siis ukse vahe kuskil pooleteise kuni kahe sõrme jagu, mida aeg edasi, seda väiksemaks vahet sätin. Lõpuks kui enam-vähem viimased tukid vaid alles hoian vahet umbes väikse sõrme jagu, tukid sätin ka suht etteotsa, et kiiremini ära põleks (kämblad muidugi halb võrdlus, mõnel mehel nagu labidad, teistel jällegi..) 
Täitsa viimases otsas kui on mahti lasen süte peal ka mõnda aega tõmmata, antud juhul siis ukse vahel väga väike vahe, siis kui sinist leeki enam ei paista, panen ukse kinni, aga siibrit veel ei sulge, seda teen alles nii 5-10 minuti pärast, eks ikka kindluse mõttes ja tundub, et ahi saab ka soojem natuke.
Maja mul muidugi kahekordne ja korsten ka just kõige lühem pole, tõmbega valdavalt probleeme pole, va. aegadel kui väljas ja sees enam-vähem sama kraad juhtub olema.
Võib-olla lühikese korstna ja kehva tõmbega tõesti vaja luuk pärani lahti hoida, ei tea, pole ekspert.
Vasta
#70
Jahtunud must süsi, mida peale igakordset kütmist ahjust leiad, on põlemata jääk.
Mida varem hapniku päälevool sulgeda, seda varem põlemine lõpetatakse ja seda rohkem leiad pärast ahjust sütt.
Ökunoomne see pole. Samaheaste võiks kütta praesibulaga.

Ehk siis autosõitu võrdluseks tuues - kui inertsi ää kasutada ei mõista, jõuad sihtpunkti küll kärmeste, a kütust kulub palju.
Vasta
#71
(08-09-2017, 21:53 PM)Janka Kirjutas: Jahtunud must süsi, mida peale igakordset kütmist ahjust leiad, on põlemata jääk.
Mida varem hapniku päälevool sulgeda, seda varem põlemine lõpetatakse ja seda rohkem leiad pärast ahjust sütt.
Ökunoomne see pole. Samaheaste võiks kütta praesibulaga.

Ehk siis autosõitu võrdluseks tuues - kui inertsi ää kasutada ei mõista, jõuad sihtpunkti küll kärmeste, a kütust kulub palju.

Aga.... järgmine kütmine kasutatatkse see süsi ju energia tootmiseks ära? Või olen ma valel teel oma mõtlemisega?
Vasta
#72
Ei see jahtunud süsi enam tooda suurt midagi ilma et uuesti üles soojeneks. A sellegipoolest on teda hea kasutada värske külma sületäie süütamisel. Lase ainult tirts hõõguma ja hapniku pealevoolus saab mustast punane ning temale laotud riit võtab kenasti tuld. Pole vaja mingeid tõrvaseid tohulärakaid ega paberitki mitte.
Selge on see, et koldesse peale kütmist sütt jääb. Kõike polegi mõtet välja põletada. Enne jahutad juba kollet ja lõõre maha ja see pole samuti hää. Eks katsetuste teel leiab iga peremees oma ahjule kuldse kesktee.
Vasta
#73
(07-09-2017, 15:02 PM)viplala Kirjutas:
(07-09-2017, 14:31 PM)oltsberg Kirjutas: Kas postulaat "söed annavad sooja" pole mitte müüt? Asi vast selles, et hõõguvate süte ajal siibrit sulgedes ei jõua ahju tuhisev õhk teda niipalju maha jahutada, kui siibri hilisemal sulgemisel (süsi enam pole)...

Grillsöega saab ahju väga kuumaks või lausa lõhki kui uks irvakile jätta ja sütt palju panna...

Viplala postituse selle osaga täitsa nõus. See ütlebki ära, et hapnikku tuleb anda, et kuumus põlemisel tekiks. Nagu Viplala postitusest välja tuleb, käibsee ka süte kohta, nagu Oltsberg kahtlustaski.
Oltsbergiga müüdi osas ühel meelel.
...Aga meil on usuvabadus ja iga inime usub seda, mida soovib. Osad mehed aga usuvad samasse asja.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#74
Puusöe kütteväärtus on umbes 2x suurem massiühiku kohta kui halupuul. Kui kellelegi ei meeldi see fakt, siis on see tema mure ja edasikaebamisele ei kuulu.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#75
(08-09-2017, 22:16 PM)Janka Kirjutas: ....
Selge on see, et koldesse peale kütmist sütt jääb. Kõike polegi mõtet välja põletada. Enne jahutad juba kollet ja lõõre maha ja see pole samuti hää. Eks katsetuste teel leiab iga peremees oma ahjule kuldse kesktee.

Nii on. Sest kahte täpselt ühesugust kividest laotud ahju ei ole.

Puusöe kütteväärtus massi järgi on hea jah. Paraku pangetäis sütt kaalub vaid napi kaks kilo. Tasuta lõunaid siiski ei oleWink
Vasta
#76
Oeh, pidin ma nüüd grillsöega inimesi hullutama hakkama Sad 

Ei kahtle söe kütteväärtuses, aga siin ongi ksf! v6sa poolt mainitud konks. Kui süte saamiseks vajalik energia maha arvata, pole võitu kuskil. Ahju kütta pole otstarbekas.

Muide, üks mu sõber küttis kunagi grillsöega pliiti. Oli keskküttega korter, kus puupliit. Kutt ei viitsind puudega jamada, lihtsam oli 20m kaugusel poes söe järel käia. Lisaks "miljonivaade" köögiaknast: see, kuidas joodikud poe nurga taga kusevad Big Grin 

Sepaga oli teine lugu. Tal oli a la ruumise puuhunniku asemel mõistlikum ääsile sütt panna. Aga raua sai ta hõõguma siis, kui õhku puhus. Vanasti puhuti ihurammuga, sovhooside sepikodades olid juba elektriventilaatorid. Ja kivisüsi.

Ja kas sepa/grillsöe puhul pole nö tavalise ahjusöega see erinevus, et puitu kuumutati ilma õhu juurdepääsuta?

Ja veelkord ütlen, et restkoldesse ei jäägi sütt. Vaid mõni väike jupike, selle tõmbad roobiga enne järgmist laadimist resti alla. Muuks roopi vaja polegi, kui kolle restiga, ribidega V-kujuline.
Vasta
#77
(09-09-2017, 00:23 AM)oltsberg Kirjutas: Oeh, pidin ma nüüd grillsöega inimesi hullutama hakkama Sad 

Ei kahtle söe kütteväärtuses, aga siin ongi ksf! v6sa poolt mainitud konks. Kui süte saamiseks vajalik energia maha arvata, pole võitu kuskil. Ahju kütta pole otstarbekas.
Ma ei saa aru su kahtlustest ja kõhklustest või milles iganes su teemapüstitus seisneb. Puit kui materjal ju sisaldab erinevaid koostisosasid mis kuumutamisega sealt lahkuvad ning mille lahkumiseks on vaja energiat, mis omakorda tuleb sellest samast puidu kuumutamisest, ehk iseenda arvelt. Lõpp produktina jääb järele süsi, mis sisaldab endas energiat rohkem oma mahukaalu kohta kui puit, sest tema põlemisprotsess ei vaja enam sisemist nn võitlusreaktsiooni iseenda materjali töötlusega. Seega mis iganes teemat te siin ajate tasuta lõunatest, küsimuse püstitus oli süsi vs puit. Kui te toote mängu selle sama puidu söe millega te ahju kütate, siis on küsimuse püstitus vale, sest tegemist on ühe ja sama materjali energiaga erinevas ajas ning selle energia muutumises vastavalt ajaskaalale. 

Küsimus võiks siis kõlada pigem nii... Kas ühe ja sama halu põlemisel tekkiv energia on suurem enne, kui puit söeks saab, või peale seda. Siinkohal tuleks defineerida ka söestumise piir, ehk millal on puidust saanud süsi, ja millistel tingimustel. Tõenäoliselt ei saa seda aga teha väga tõsiseltvõetava katsena, sest puidul on omadus ühest otsast põleda ja teisest otsast kasvada, ehk siis halg põleb ühest otsast tuhaks kiiremini kui see söestub teisest otsast.

E: hapniku liikumise võiks üldse ära jätta sellest valemist, sest ilma hapnikuta ei põle isegi hõõguv säde silmis.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#78
(09-09-2017, 01:14 AM)viplala Kirjutas:
(09-09-2017, 00:23 AM)oltsberg Kirjutas: Oeh, pidin ma nüüd grillsöega inimesi hullutama hakkama Sad 

Ei kahtle söe kütteväärtuses, aga siin ongi ksf! v6sa poolt mainitud konks. Kui süte saamiseks vajalik energia maha arvata, pole võitu kuskil. Ahju kütta pole otstarbekas.
Ma ei saa aru su kahtlustest ja kõhklustest ...

Kui inimene millestki aru ei saa, siis on see sügavalt isiklik probleem. Täpselt nagu minul. Minu eesmärk ei ole mitte provotseerida ja iga hinna eest oma arvamust peale suruda, vaid targemaks saada.

(09-09-2017, 01:14 AM)viplala Kirjutas: Küsimus võiks siis kõlada pigem nii... Kas ühe ja sama halu põlemisel tekkiv energia on suurem enne, kui puit söeks saab, või peale seda.
Täpselt kümnesse! Paremini ei saagi seda sõnastada!
Ma ju mõtisklengi, et kui suurt rolli mängivad kogu ahjus toimuva "spektaakli" vältel söed, mille toimeaeg on muu "pulliga" võrreldes väike, ja mille kogus on kah marginaalne.

Äkki ongi mõistlikum halupuude ahju toppimise asemel need söegeneraatorisse panna ja generaatori kuumutamiseks halge põletada...
Vasta
#79
Tsitaat:söed, mille toimeaeg on muu "pulliga" võrreldes väike, ja mille kogus on kah marginaalne.
selle väitega ei taha nõus olla, puid põletad 30-40 min, söed kuumutavad ahju 3-4 tundi, siis hakkavad tumedaks tõmbuma. Kui ma ahju kinni panen pärast leegiga põlemise lõppu, siis sütt on seal nii 25-30% puude mahust, no kihi paksus mingi 15 cm.

See sellest liha ahjupottides valmistamisest tulnud tarkus, ikka ca tund peale ahju kinnipanemist paned poti ahju ja pärast kõik ilus ühtlaselt kuldpruun, kohe pannes on liha potis põhja kõrbenud ja pealt hele, st et ahju koldelagi pole selleks ajaks veel piisavalt kuumaks läinud.
Vasta
#80
(09-09-2017, 13:09 PM)honkomees Kirjutas: selle väitega ei taha nõus olla, puid põletad 30-40 min, söed kuumutavad ahju 3-4 tundi, siis hakkavad tumedaks tõmbuma. Kui ma ahju kinni panen pärast leegiga põlemise lõppu, siis sütt on seal nii 25-30% puude mahust, no kihi paksus mingi 15 cm.
...

Vat siin see vahe tulebki. Isand Honkomehe ahi on vähemalt viietonnise massiga, tõenäoliselt suisa leivaahi. Ehk isegi restkoldega. Minul on jälle kaks lihtsat umbkoldega kütteahju, millest suurem köeb tubli tunni ja väiksem saab välise ukse kinnipanekuküpseks alla poole tunni. Mõlemad hakkavad sooja välja andma alles siis, kui leeki enam ei ole ja söedki hakkavad otsa saama. Söed hääbuvad väiksemas järgmise 20 minutiga, suuremas hiljemalt tunni pärast. Siis on ka ahju välispind sobivalt kuum. Aga see efekt ei tule mitte süte suurest energiast (mis pole füüsikaliselt võimalik) vaid labasest ahju inertsist - soojuse levik võtab aega. Mida suurem köetav mass, seda kauem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Marko, 3 külali(st)ne