Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
(10-09-2017, 23:07 PM)motamees Kirjutas: Taolisi küsimusi on mulle palju. Põhiline neist "Kui palju maksab ahi?"...

Ja veel üks tüüpiline anomaalia on see, et peale kundepoolse huvi kadumist enam kirjale ei vastata. Vastata ikkagi võiks. Ütelgu siis, et ei sobi või kallis on või saatku siis lihtsalt kuhugile. Saaksin teema lõpetatuks lugeda. 
Ükskord jäi jälle niimoodi pooleli. Lugesin ise teema lõpetatauks (ma kaks korda ühele kirjale ei vasta). Mingi pool aastat hiljem tuli poolkäskivas toonis, et tulgu ma tööle. Katsusin siis ütelda, et käed-jalad tööd täis, ei saa. "Kuidas ei saa, ise ütlesid, et pool aastat järjekord". Järjekord aga läheb ju pidevalt edasi.
Sama on paljude teemadega foorumites. Küsitakse ja uuritakse, kuni vastus käes. Võiks ju ka oma teema ära lõpetada selliselt, et niisugune ja naasugune tegevus aitas mu olukorras. Või vastupidi, et midagi ei aidanud ja viskasin minema. Järgmistele küsijatele oleks see väärt info.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Õhtust, ahjuhuvilised!

Ma mõtlesin njuujorklasest/novgorodlasest/uusikaupungilasest/vastseliinlasest veel veidi pajatada. Kõiki annab tõlkida uueks linnaks Smile 

Ja ksf! honkomees andiski sobiva võimaluse.

(12-09-2017, 11:50 AM)honkomees Kirjutas: ... Aga imelik on just see, et saunaahju suits pigitab korstnat...
Vot see on koht, kus ma söandasin motamehele vastu vaielda. Muidu on ikka nii, et ma võiksin vist nädalate kaupa, suu ammuli, tema juttu kuulata. Pooltest asjadest ei saaks arugi, arukaid küsimusi ei oskaks kah esitada Sad 

KÜSIMUSTE teemas väitis motamees, et saunaahjul käib tuli korstnasse. Mina lajatasin vastu, et ega ikka ei käi küll. Ja toon tollest teemast siia ka uuslinlase "röntgenipildi"
Kollane on suitsu teekond, punane on koldelagi, sinine gaasi teekond hävinud koldelae puhul.

Niisiis - lõõristik on pikk, üle meetri tuleb ära. Tootja põhjendus: nii saavad kivid võimalikult palju sooja. Ümartorude kasutamise põhjendus kah huvitav: üleliigne leilivesi, mida kivid hetkega ei aurusta, ei jää "kotti", saab maha voolata. Iseasi, kui tähtis see on, mis see veeklimbike, ahjule halba teeb...?

Minul läks see ahi mõne kuuga umbe Sad  Kusjuures tollal polnud tootja poolt paigaldatud puhastusluuke Sad  Eks lõikasin nad ise sisse. Korstnapõlv oli selline naljakas sotsialismi sünnitis:
   
Korjas ennast ruttu täis, hari läbi ei läinud. Siis saigi süstemaatilise regulaarsusega põlv korstna seest välja kangutatud ja tühjaks koputatud. Oli sellist pruunikat kuiva ollust täis Sad

Praeguseks olen ma põlemise tunduvalt paremaks saanud, kuigi pikk lõõristik ja suht lühike korsten ideaalset koostööd ei tee. Veesüsteemi tegin ka ümber, enne oli selline paak, nagu lingitud pildilt näha. Alguses tellisin ta tavalise mustast plekist paagiga, aga too läks ruttu rooste. Siis võtsin roostevaba:
   
Väike (ca 50 l) ja ei soojenenud hästi, plekk "mängis" ei liibunud hästi ahju tagaseina vastu. Muide, keegi võib selle paagi endale saada, äkki saab kuskil kasutada.

Tänane seis:
   
On pandud viisakam puhastusluugiga põlv. Tuharuumi tegin kah pikemaks, kust see tagumine koldeosa muidu õhku saab? Kolle seest selline:
   
Rohke tuhk ja söed räägivad (ikka veel) halvast põlemisest. Tasub tähele panna, et küttekeha ja selle ümbrus on tahmased. Vaat kui palju vesi põlemist jahutab!

Sellise veetoru tegin järgmistel põhjustel: kui peaks midagi juhtuma (ära põlema, lõhki külmuma, katlakivist umbe minema) on lihtne välja võtta ja vajadusel uus teha.

Ksf! honkomehele "lohutuseks" veel üks juba presenteeritud pilt
Selline olukord tekkis kolme aastaga, kord nädalas küttes. Punase kasti sees endine veekuumuti koht (maha lõigatud). Sealtkaudu tuli vesi sõna otseses mõttes ahju Smile Sad  Täna teenib šašlõkiahjuna, ülemine osa kastreeritud.
Vasta
(12-09-2017, 23:43 PM)oltsberg Kirjutas: ...KÜSIMUSTE teemas väitis motamees, et saunaahjul käib tuli korstnasse. Mina lajatasin vastu, et ega ikka ei käi küll. Ja toon tollest teemast siia ka uuslinlase "röntgenipildi"
Kollane on suitsu teekond, punane on koldelagi, sinine gaasi teekond hävinud koldelae puhul.

Niisiis - lõõristik on pikk, üle meetri tuleb ära. Tootja põhjendus: nii saavad kivid võimalikult palju sooja. Ümartorude kasutamise põhjendus kah huvitav: üleliigne leilivesi, mida kivid hetkega ei aurusta, ei jää "kotti", saab maha voolata. Iseasi, kui tähtis see on, mis see veeklimbike, ahjule halba teeb...?...
Mina olen kuulnud hoopis seda, et sealt torude vahelt saab liikuda õhk kenasti läbi kerisekivide. Nii saama hea leili. Vanasti (ka praegu sitematel ahjudel) olid kivid ahju peal "kotis". Loomulikult on vee äravool ka argument.
Katsun saunaahju korstnapilust tehtud pildi ka siia panna. Mitte, et katsun, vaid panen. Teie aga katsuge pilust leeki vaadata. Väga hästi ei paista. Kunagi keegi modis pilti peale ülespanekut ja siis paistis leek paremini. Igastahes leek pikalt korstnas.
Aga miks ikkagi läheb leek sinna, kuigi teekond pikk. Ju on saunaahju põlemine kuidagi häiritud ja palju põlemata gaasi läheb korstnasse. Seal aga saab põlemata gaas lisahapnikku ja hakkab jälle põlema. Võibolla ka lihtsalt saunas joomisest ja ülearu kütmisest. 
   
Ahi oli päris uus TATPAR V.O. SAUNA
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Ma seekord olen jälle motamehe poolel Big Grin

Ilmselt on asjad pigem nii nagu motamees räägib erand on pigem, et tuli niikaugele ei jõua ja sellest lõpuni lähtuda ei saa.

Korstna pilt väheke heledamalt.    
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
(12-09-2017, 23:43 PM)oltsberg Kirjutas: Niisiis - lõõristik on pikk, üle meetri tuleb ära. ...
Minul läks see ahi mõne kuuga umbe Sad  .... Veesüsteemi tegin ka ümber, enne oli selline paak, nagu lingitud pildilt näha. ...
Ksf! honkomehele "lohutuseks" veel üks juba presenteeritud pilt
Selline olukord tekkis kolme aastaga, kord nädalas küttes. Punase kasti sees endine veekuumuti koht (maha lõigatud). Sealtkaudu tuli vesi sõna otseses mõttes ahju Smile Sad  
Mul vist tsipa modernsem ahi, mingi tuhavõtmise auk on, aga kord aastas tuleb ikka suitsutoru maha kakkuda.
Vee kuumutamine käib ahju tagaseinale keevitatud "panni" abil, millest siis vesi läbi voolab. Vesi läheb keema enne kui saun korralikult kuumaks saab, vahepeal lasen 100l püti pesuruumi pea tühjaks ja täidan uuesti külma veega. Mul ikka oli põhiprobleem koldelagi ja igati kõveraks kiskunud esisein, nii et ust ei saanud kinni jms. Veesüsteem on seni ehk 7 a funktsinud normaalselt. Algul on tõmbe tekitamine probleem, eriti sajuste ilmadega ja suvel, kui puud lehes ja korstnale katuse peale teevad.
Vasta
(13-09-2017, 00:09 AM)motamees Kirjutas:
(12-09-2017, 23:43 PM)oltsberg Kirjutas: ...Katsun saunaahju korstnapilust tehtud pildi ka siia panna. Mitte, et katsun, vaid panen. Teie aga katsuge pilust leeki vaadata. Väga hästi ei paista. Kunagi keegi modis pilti peale ülespanekut ja siis paistis leek paremini. Igastahes leek pikalt korstnas.
...
mul see raudtoru läheb soojamüüri ja sealt on korstnani veel umbes 1,5 meetrit sirget lõõri, pika kütmisega läheb päris soojaks, ehki mitte otse korstna juures.
Vasta
Ja isegi kui see tule korstnasse jõudmine ei ole tavapärane, siis ohu koht on ta igaljuhul ja tasub pigem lähtuda sellest.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
Need tuli korstnas pildid on täitsa tuttavad. Aga ise pole oma uuslinlasel seda näinud, sestap oletasin, et konkreetse ahjuga polegi võimalik. Mingi tulekuma vahib uksepealse puhastusluugi pragudest, suurt kaugemale vast ei käi. No eks ma ronin järgmisel saunapäeval korstna otsa kaema, muidu ju teada ei saa. Ja üldse võiks mõõta, mis kraadid sealt tulevad.

Tollel šašlõkiahjul ilmselt käis, sest otse tagant lähtuv väljundtoru oli küll punane. Samas suht õhuke toru kah.

Meenus... Täna kruvisin korstnapõlve puhastusluugi lahti, seal õhuke tahmakiht. Ju siis seal pole nii kuum, et tahma ära põletaks.
Vasta
Paganama põnev teema... Ja kuum Big Grin 

(13-09-2017, 00:36 AM)karvik Kirjutas: Ja isegi kui see tule korstnasse jõudmine ei ole tavapärane, siis ohu koht on ta igaljuhul ja tasub pigem lähtuda sellest.
Täpselt nii! Sellepärast peabki saunaahjul olema eraldi korstnalõõr.

(13-09-2017, 00:09 AM)motamees Kirjutas: Aga miks ikkagi läheb leek sinna, kuigi teekond pikk. Ju on saunaahju põlemine kuidagi häiritud ja palju põlemata gaasi läheb korstnasse. Seal aga saab põlemata gaas lisahapnikku ja hakkab jälle põlema.
Vaat selles jutus tundub olevat point. Ei tahagi vaielda, kuigi oma sauna suhtes (see ju ihule kõige ligemal) siiski skeptiline. Aga eks ma ronin laupäeval katusele ja vaatan, kas lähvad prilliraamid tuliseks Smile  Ilma naljata: temperatuuri mõõdan ära küll.

Tegelikult oleks väga põnev teada, kuhumaale tuli välja käib. Motamees vist sõna otseses mõttes puuris ja uuris ahju...? Aga pliidi all?

(13-09-2017, 00:18 AM)honkomees Kirjutas: Mul vist tsipa modernsem ahi...
Piltlikult öeldes: minul Golf I, Sinul Golf IV Big Grin  Ma kunagi isegi tahtsin tuhaluukidest nendega rääkida. Olivad oma neljajalgsete ahjudega Lindora laadal. Mina jälle ärisin viiejalgseid kutsikaid (neljajalgseid ju keegi ei taha Sad ), polnud kedagi "leti" taha panna ja sinna see jäi...

honkomees, kas see gaasitorust südamik on ok ja probleem esi/tagaseina ja koldelaega? Gaasitoru on 10mm, otsaseinad kõigest 6 Sad  Koldelage ei tea, mul polnud tollest suurt midagi järel Sad

Tegelikult peaks nendega argumenteeritult rääkima ja nõrkadele kohtadele viitama. Naljad stiilis sa-oled-kütnud-tuumakütusega ei vii asja edasi. Kui otsaseinad tummisemad teha, kestaks vast paremini. Muidugi, siis hakkaksid inimesed ohkima: nii kallis! Tänapäeva paradoks ongi selles, et kestvaid asju ei saa teha, muidu majandus ei kasva. Aga ühe definitsiooni järgi ongi majanduskasv loodusressursside konverteerimine prügimägedeks...

Koldelaeks võiks üleüldse olla šamottplaat, iseasi, kuidas teda kinnitada...? Kui esitada eritellimus, saaks vast parema asja küll. Siis tuleb muidugi ka vastavalt maksta, aga lõppkokkuvõttes vast tulemus ikkagi parem.
(13-09-2017, 00:18 AM)honkomees Kirjutas: Vee kuumutamine käib ahju tagaseinale keevitatud "panni" abil, millest siis vesi läbi voolab. Vesi läheb keema enne kui saun korralikult kuumaks saab...
Tase! Minul oli ja on pigem vastupidi: saun kuum, vett tuleb veel oodata. Kavas on veepaagile panna hingega kaas, et vajadusel saaks sooja vett kopsikuga kätte, soe tõuseb ju üles. See juhuks, kui on kiire. Naispere ongi mul kiirsaunatajad: tutt puhtaks ja minema Big Grin

Kraan on all, arvestusega, et süsteemi viimase tilgani tühjaks saaks. Kuni sealt kuuma hakkab tulema, läheb aega.
Vasta
(13-09-2017, 22:09 PM)oltsberg Kirjutas: honkomees, kas see gaasitorust südamik on ok ja probleem esi/tagaseina ja koldelaega? Gaasitoru on 10mm, otsaseinad kõigest 6 Sad  Koldelage ei tea, mul polnud tollest suurt midagi järel Sad

Tegelikult peaks nendega argumenteeritult rääkima ja nõrkadele kohtadele viitama. Naljad stiilis sa-oled-kütnud-tuumakütusega ei vii asja edasi. Kui otsaseinad tummisemad teha, kestaks vast paremini. Muidugi, siis hakkaksid inimesed ohkima: nii kallis! Tänapäeva paradoks ongi selles, et kestvaid asju ei saa teha, muidu majandus ei kasva. ...
Nii ongi, läbi põles, ribadeks nii et nagu midagi järgi ei jäänud, koldelagi. Kõveraks esisein, nii et ei saanud ahjuust sulgeda, keskel oli kõrge volt, samuti läksid volti ülemises osas need kive hoidvad plekid ja küljepealne kivide võrk.


Tsitaat:
(13-09-2017, 22:09 PM)oltsberg Kirjutas:
(13-09-2017, 00:18 AM)honkomees Kirjutas: Vee kuumutamine käib ahju tagaseinale keevitatud "panni" abil, millest siis vesi läbi voolab. Vesi läheb keema enne kui saun korralikult kuumaks saab...
Tase! Minul oli ja on pigem vastupidi: saun kuum, vett tuleb veel oodata. Kavas on veepaagile panna hingega kaas, et vajadusel saaks sooja vett kopsikuga kätte, soe tõuseb ju üles. See juhuks, kui on kiire. Naispere ongi mul kiirsaunatajad: tutt puhtaks ja minema Big Grin 

Kraan on all, arvestusega, et süsteemi viimase tilgani tühjaks saaks. Kuni sealt kuuma hakkab tulema, läheb aega.
Mul häda vastupidine, iga saunaskäija peab korra kuumaveepaagi tühjaks laskma ... peaaegu iga kui suurem seltskond käib. Muidu keeva veega on leiliruumis võimatu olla, märg aur ei kõlba kusagile, kõrvetab vaid. Oma perega on natu lihtsam, noorem tütar on enam-vähem sinu naispere stiilis saunaskäija ja selle saadan esimesena ning võtabki paagist saunakibuga kuuma vett pealt ja paneb asemele külma peale (kaaneks lihtsalt plekitahvel, mil nurgad alla painutatud, noh ajutine asi viimased paarkümmend aastat). Vat noorem tütar on minu sorti, see käib pikalt leilitamas. No kui ise lähen naisega, siis vahetame kraanist lastes kogu vee. Vahepeal peab paar korda puid ka peale panema, et ahi ikka punane oleks.
Vasta
(13-09-2017, 22:09 PM)oltsberg Kirjutas: ...Tegelikult oleks väga põnev teada, kuhumaale tuli välja käib. Motamees vist sõna otseses mõttes puuris ja uuris ahju...? Aga pliidi all?
Ahju puurisin jah, et vaadata ja sisetemperatuuri mõõta. Paar kivi lõin ka välja, et jõuda selgusele sisemise lisavoodri vajalikkuses. Sain ka teada, kui palju seda vaja on.
Pliital olen näinud nii pikka leeki, et tõusis koldest, läks üle praeahuju, sealt alla, praeahju alt läbi ja keeras sooja seina. Edasi ei näinud lihtsalt. Uurisin praeahju alusest puhastusluugist.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(13-09-2017, 23:59 PM)motamees Kirjutas: Paar kivi lõin ka välja, et jõuda selgusele sisemise lisavoodri vajalikkuses. Sain ka teada, kui palju seda vaja on.
Endal kah praktikas kogetud arusaam olemas... (Püüan ennast kokku võtta, et ükskord ometi Sulle "praktika aruanne" koostada.)

Mina olen nii aru saanud, et peale raudse eesriide langemist hakati meie mail valimatult kopeerima "soomlasi", mis ei olnud mõeldud põhikütteks. Sealt ka nimetus kaminahi, suur klaasuks ja stardisiiber.

Muide, hiljuti uurisin Tiit Masso raamatut "Väikemajad"
seal kah Soome-tüüpi ahju joonised olemas. Järgimist muidugi ei vääri. Ja papa Veski kah Soome plekipütist pajatanud...

(13-09-2017, 23:59 PM)motamees Kirjutas: Pliital olen näinud nii pikka leeki, et tõusis koldest, läks üle praeahuju, sealt alla, praeahju alt läbi ja keeras sooja seina. Edasi ei näinud lihtsalt. Uurisin praeahju alusest puhastusluugist.
Aga kuivõrd tahma kui kaudse tunnuse põhjal saab leegi ulatust hinnata? Mul pliitaalune selline, vaid nurgad tahmased, äkki käibki tuli praeahju alla välja...?
   
Saunaahjul võtsin uksepealse puhastusluugi ära, külgmistes torudes (pilt eespool) hakkas juba tahmakiht pihta.
Vasta
Põnev teema, põnev teema Big Grin Ja nagu juba eespool täheldati - kuum Big Grin 

Sai just esmaspäeval koos profiga kolded ja korstnad puhtaks tehtud ning asjaosalisele papaVeski(te) tedmiste/kogemuste põhjal peast ehitatud ahjude omapära tutvustatud Big Grin Kuna vanaisa maja Oru16 on tänaseks ammu maha lõhutud, siis autentsed Veski-ahjud on alles veel meie majas aga need on juba Jaagu "krutskitega".  Suur ahi läheb 52.talve töösse ja vajab järgmine kevad-suvi esiseina remonti. Tagaahi 38.talve ja sai eksistentsi ajaloo TEISE pühkimise, igaks juhuks, vajadust polnud! Peale 35 talve tuli mul ahju tahmast puhastamine ette võtta...

Pioneer elik siis Ilmarise pliit (ise tõin viimase Ilmarise tehase õuelt laost ära...) toimib laitmatult koos jälle kord Veski-soojamüüriga ja kuigi eelminn pliit oli isa laotud, lõhkusin selle kui ruumiraiskaja välja. Oli ka vajadus sooja vett teha, tänaseks on "pudelid" šamotiga asendatud ja sooja vett teeb elekter. Ei saa öelda, et kuuma ei annaks või et läbi põleks! Jah, ma olen ka näinud mõneteistkümne aastaga romustunud Pioneere, uksed läbi põlenud, tagaseinad lõhki, plaadid lõhki ja kõverad... Meil näeb pliit välja peale 21 aastat ikka suhteliselt "nagu uus" koos paari veaga ja ülenaabrist allkirjaõiguslik Korstnapühkija leidis komplekti vägagi heas korras olevat. Kütab hästi, süüa teeb hästi, hooldada on lihtne. Kindlasti on oma osa ka püüdel kuiva klotsiga kütta, briketti on näinud ülivähe! Viimane 10 aastat oleme kasutanudki vaid kuivatist läbi käinud "kütteklotsi", mis tundub, on liimpuidu ja naelfermide tootmisjäägid kalibreeritud materjalina Big Grin Okaspuu küll aga kuramuse hää.


[Pilt: vzv_mkiyfkMAonBFf_rsLbfBeNSTEpiiZLufeRIc...27-h920-no]
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
(14-09-2017, 10:58 AM)oltsberg Kirjutas: Mina olen nii aru saanud, et peale raudse eesriide langemist hakati meie mail valimatult kopeerima "soomlasi", mis ei olnud mõeldud põhikütteks. Sealt ka nimetus kaminahi, suur klaasuks ja stardisiiber.

Muide, hiljuti uurisin Tiit Masso raamatut "Väikemajad"
seal kah Soome-tüüpi ahju joonised olemas. Järgimist muidugi ei vääri. Ja papa Veski kah Soome plekipütist pajatanud...
Peale esimest "soomlast" tellisin veel teise ja kolmandagi, Klaasuksed, 1 siiber, soojenevad ühtlaselt, mis eriti oluline, kui mitme toa peale. Ja kütab põhiküttena terve 1. korruse (75m2) eelmistes postitustes kirjeldatud moel.
Eelarvamused...
Vasta
(14-09-2017, 17:03 PM)hulgus Kirjutas:
(14-09-2017, 10:58 AM)oltsberg Kirjutas: Ja papa Veski kah Soome plekipütist pajatanud...
Peale esimest "soomlast" tellisin veel teise ja kolmandagi, Klaasuksed, 1 siiber, soojenevad ühtlaselt, mis eriti oluline, kui mitme toa peale. Ja kütab põhiküttena terve 1. korruse (75m2) eelmistes postitustes kirjeldatud moel.

Papa Veski jaoks on "Soome" ahi laskuva ringlõõriga ahi, mis erineb teistest kesklõõriga ahjudest selle poolest, et kolde seinad ei ole väliskestaga seotud v.a. ahjuukse juures ning nii ei teki pragusid. Lisaks on ahi madal ja väikese põhjapinnaga. 
Peaks olema vägagi hea ahi, kui on korralikult ehitatud. Mass ei ole küll suur aga peaks olema kiire soojeneja ja suhteliselt väike puude tarbija. Väga õige lahendus majja, kus on kasutusel õhksoojuspump, mis siis madala ja ülevalt soojeneva ahju kuuma laiali puhub! Lisaks on selline päris efektiivne tavalise õhkkütte jaoks, kus ahju peale tehakse kinnine "läbipuhkega" õhukast. 
Põhikütteallikaks ikkagi ei julgeks soovitada aga normaalses majas hätta ka ei tohiks jääda. .
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
Austatud ksf! PlyVal64

Võibolla sain nüüd mina Su esimese postituse tagamõttest valesti aru, aga keegi pole siin kuidagi tahtnud Veskite dünastiale varju heita või halvustada vms. Ei midagi isiklikku!

Aga fakt on, tänaseks on Arvo "piibel" vananenud. Teoreetiline osa on muidugi õige, füüsika ei sõltu ju riigikorrast. Aga teooria praktikasse rakendamine...

Ja kestavad need nn Veski ahjud küll, ei vaidle. Asi lihtsalt selles, et tänapäeval pole mõtet selliseid ahjusid ehitada, on paremad lahendused.

Muuseas, vestlesin just hiljuti inimesega, kelle ainuke köögipliit on puupliit aastast 1940. Isegi praeahi pidi perfektselt toimima.


(14-09-2017, 17:03 PM)hulgus Kirjutas: Peale esimest "soomlast" tellisin veel teise ja kolmandagi, Klaasuksed, 1 siiber, soojenevad ühtlaselt, mis eriti oluline, kui mitme toa peale. Ja kütab põhiküttena terve 1. korruse (75m2) eelmistes postitustes kirjeldatud moel.
Eelarvamused...
Ei ole eelarvamused, praktika on. Küsimus ei ole selles, kas soome-tüüpi ahi on hea või halb. Küsimus on nüanssides (sisevoodri vajalikkus). Too Masso joonis ei ole kah halb, lihtsalt tänapäeval ei ole seda mõtet kriitikameeleta kopeerida. Nagu ka mitmeid muid siin-seal ringlevaid ahjujooniseid või Priit Auna "piiblit"

Mina saan aru, mida motamees silmas pidas, võibolla see jutt ongi liiga "teaduslikuks" läinud.
Vasta
(14-09-2017, 19:39 PM)oltsberg Kirjutas: Austatud ksf! PlyVal64

Võibolla sain nüüd mina Su esimese postituse tagamõttest valesti aru, aga keegi pole siin kuidagi tahtnud Veskite dünastiale varju heita või halvustada vms. Ei midagi isiklikku! Aga fakt on, tänaseks on Arvo "piibel" vananenud. Teoreetiline osa on muidugi õige, füüsika ei sõltu ju riigikorrast. Aga teooria praktikasse rakendamine...

Saidki valesti aru sest isal jäi juba 1983 selle piibli uuendamine pooleli! Aga sealt läks ka veel sitaks aega enne, kui tänased uued piiblid tulid! Ja 21.sajand on veel uuenenud teadmistega TÄNU uutele materjalidele, füüsika on ikka sama. Lihtsalt Jaak Veski oli ajast väga kaugel ees oma teadmiste ja oskuste poolelt. Ta ei plaaninud vahetult enne 47.sünnipäeva läbi jää kukkuda ja ära uppuda...

Lihtsalt mind kui natuke füüsikat ja natuke eahitust/kütet õppinule aga peamiselt Loodusseadusi austavale skeptikule teeb nalja, kuidas püütakse tõestada millegi totaalselt "uue" ahju leiutamisest! Kõike saab NATUKE paremaks teha ja näiteks tänu klaasriidele ning kivivillale saab ahjude väliskestad kauem kestvateks ehitada aga et uued ahjud oleks kuidagi vähem puid tarbivad ja palju kauem soojad???   Või et uued ahjud põletaks puid kuidagi oluliselt paremini??? Tavarõhu all hapniku isevooluga ülikiire oksüdeerumisprotsess on ikka sama, mis miljon aastat tagasi. 

Ja pole mitte kuidagi võrreldav siinse foorumi põhiteema elik sisepõlemismootoriga, kus soojusmasina kasutegurit on 130 aastaga väga palju paremaks saadud TÄNU ülitäpsele põlevaine segu kontrollimisele. HEMIsfäärilised põlemiskambrid, mitmeklapitehnoloogia jms ei teinud mootoreid väga oluliselt paremateks nagu ei saa teha ahju paremaks koldelae kuju muutmine või mitme õhuaugu puurimine. Areng toimus mootorites läbi elektroonilise pritse ja ülelaadimise pluss natuke ka materjaliteaduses, tavaahjul pole neid aga ühtegi! Lepp on ikka lepp, põleb ta ikka sarnasel temperatuuril ja korstnas tõmbe tekkeks ning tahma mittetekkeks on vaja minimaalset suitsu temperatuuri. 

Täpselt sama rumal oleks väita, et uued saunaahjud kütavad väiksema mahu juures oluliselt vähema puude hulgaga suurema massi kerisekive kuumaks ja jääksoojust on niipalju üle, et jagub ka suitsutoru-veepaagi keema ajamiseks... MAAKERA EI OLE LAME, uskuge!!!
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
Novat, asi kiskus nüüd isiklikuks. Ja sa peadki kaitsma seda vana ahjutüüpi, kuna Veski raamatu täiendtrükke tehakse ikkagi edasi ja need tuleb ka maha müüa. Võtke kätte ja tehke tänapäeva ahjudest sama geniaalne raamat ja uskuge, sellest saab bestseller. Raamatu lugemine oli mõnu, mitu korda olen lugenud. Üks tänapäevane ahjuraamat tehti, aga seda on võimatu lugeda, mitu korda olen proovinud. See rohkem teadustöö.
Füüsika pole muidugi muutunud, aga elu on edasi läinud ikkagi sest ajast, kui vana Veski oma geniaalse raamatu tegi. Majad on sest ajast läinud oluliselt soojapidavamks ja sealt on ka nõuded ahjule muutunud. Ahi peab suutma sissepandud energiat õrnemalt välja andma ja seoses sellega seisab ta kauem soe.
Muidugi on kilos puidus sama energia, mis Veski ajal, aga puid põletatakse suurema hapnikuhulgaga ja tänu sellele ökonoomsemalt. Varem lendas osa energiat korstnast välja, nüüd talletatakse see ka ahju. 
Ja veel üks nüanss, millega paljud vanad pottsepad alt läksid. See on plekkkest. Kui sama ahi, mis vanasti tehti plekkkesta (Veski ahi), teha ilma plekita, lagub see kiiresti ära. Sellepärast oli peale plekkkestade taandumist palju kiiresti lagunevaid ahjusid. Ja miks kadus plekkekst? Aga sellepärast, et ainult kest maksab vähemasti 300euri. Välisviimistluse eest ei taheta aga niipalju maksta.
Siit edasi võib aimata, miks soomekate juurde mindi. Ja zapikaga ei tahetagi igapäeva asju ajada. Vahel pühapäeval kõlbab sõita küll.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
nojah, nende nooblite tänapäevaste ahjude kohta ju avalikku infot pole.
veski raamat aga vabalt leitav ja sellele tuginedes tehtud ahi kütab mul tuba küll.
Vasta
(14-09-2017, 19:10 PM)PlyVal64 Kirjutas: Papa Veski jaoks on "Soome" ahi laskuva ringlõõriga ahi, mis erineb teistest kesklõõriga ahjudest selle poolest, et kolde seinad ei ole väliskestaga seotud v.a. ahjuukse juures ning nii ei teki pragusid. Lisaks on ahi madal ja väikese põhjapinnaga. 
Peaks olema vägagi hea ahi, kui on korralikult ehitatud. Mass ei ole küll suur aga peaks olema kiire soojeneja ja suhteliselt väike puude tarbija. Väga õige lahendus majja, kus on kasutusel õhksoojuspump, mis siis madala ja ülevalt soojeneva ahju kuuma laiali puhub! Lisaks on selline päris efektiivne tavalise õhkkütte jaoks, kus ahju peale tehakse kinnine "läbipuhkega" õhukast. 
Põhikütteallikaks ikkagi ei julgeks soovitada aga normaalses majas hätta ka ei tohiks jääda. .

Mina küll julgeks.
Viimane "somm" sai põhikütteks 46m2 pinnale, kahe toa vahele.
ca 400+ kivi (1,8?tn). Tundub kõigile liiast väike olema, aga erinevalt klassikalise lõõriga ahjust soojeneb see teisest kivireast alates, tuli käib ümber kolde ja tõstab korralikult tempi.
Korvitäiest puudest piisab peaaegu kaheks kütmiseks, talvel köetakse ülepäeva ja minu jaoks on seal alati saun. Rahuliku põlemisega, osaliselt kitsa korstna tõttu. Võib ka ülalt süüdata, kui alus on õhuliselt laotud, põleb segamata lõpuni.
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne