10-09-2017, 15:49 PM
Meister on oma sõna öelnud...
Mõtlesin, et rohkem ei torgi, aga siiski mõned kommentaarid.
Vanad autojuhiõpikud märgivad inimkäe taluvuspiiriks 70 kraadi (see on muidugi individuaalne). Et uuel või (kap)remonditud autol veosilla karterit katsuda. Kui käsi ei kannata, asi halb.
Ja sellise temperatuuriga ahi piiripealne juhtum. Väidetavalt alla 45 kraadine ahjupind enam tuba ei soojenda. Selline ahi sobib hästisoojustatud majja, "kuuris" eelistatavam selline kiirelt-soojaks-kiirelt-külmaks-ahi.
Keegi ei kommenteerinud, leidsin ise vastuse: puusöe tootmise tehnoloogia seisneb puidu kuumutamises (peaaegu) ilma õhuta. Seega ahjus tekkiv rohke süsi on vaegpõlemise märk.
Vast ksf! motamees ei pahanda, kui tema pilti kasutan. Nagunii see kõigile siinsetele mõne hiireklõpsuga kättesaadav
PILT
Veelgi paremal koldel on ka külgedel ribid:
Kui puud saavad igast poosist piisavalt õhku, siis miks seda müstifitseeritud sütt peaks meeletutes kogustes tekkima? Vast saavad kõik ribide/kalpindade/suure tuharesti mõttest aru...
Tunnistan, et olen lolli mänginud, oma seisukohti mitte jõuga peale surunud, vaid pigem kaasa mõtlema ärgitanud. Aga mõistlik on puid koldes võimalikult kõrgel temperatuuril põletada, mitte söe imetabasesse mõjusse uskuda.
Ksf! aavu katse võiks kah keegi ära teha. Mina ei hakka, sest tean tulemust juba ette. Omalt poolt veel üks katsesoovitus, kahjuks tuleb sellega oodata jaanipäevani.
Millal saab jaanitulele lähemale minna? Kas siis, kui tuli täiega lõõmab, või hommikul?
Tänan tähelepanu eest!
Mõtlesin, et rohkem ei torgi, aga siiski mõned kommentaarid.
(09-09-2017, 23:50 PM)Janka Kirjutas:Kas see on mingi papa Veski tarkus? Ei pea see temperatuur ahjust madalam olema. Näinud pilti, kui 1961 tehtud pliidi alla 1000 kraadi mõõdeti. Ja pliidiraud hakkab punastama... mis kraadi juures?Tsitaat:Pliidi ja soemüüri kütmine
Pliidi omapära on, et suitsugaaside tee koldest soemüürini ja läbi selle lõõristiku korstnasse on võrdlemisi pikk, samas aga kolde temperatuur madalam kui ahjul.
(09-09-2017, 23:50 PM)Janka Kirjutas: Soome graniitahju kütaks eestlane oma hullu harjumusega vist kohe ribadeks. Need pole mõeldudki pinnalt välja andma rohkem, kui et käega kompida kannatab ehk siis umbes 40-45*C max. See-eest oma suure massi ja sellest tuleneva inertsi tõttu seisavad kaua soojad.
Vanad autojuhiõpikud märgivad inimkäe taluvuspiiriks 70 kraadi (see on muidugi individuaalne). Et uuel või (kap)remonditud autol veosilla karterit katsuda. Kui käsi ei kannata, asi halb.
Ja sellise temperatuuriga ahi piiripealne juhtum. Väidetavalt alla 45 kraadine ahjupind enam tuba ei soojenda. Selline ahi sobib hästisoojustatud majja, "kuuris" eelistatavam selline kiirelt-soojaks-kiirelt-külmaks-ahi.
(10-09-2017, 03:34 AM)karvik Kirjutas: ...Kuidas restkoldega ahjus süsa ei teki?...Aga miks peaks? Ksf! Janka ütles väga ilusti, et süsi on põlemata jääk, saamata energia.
Keegi ei kommenteerinud, leidsin ise vastuse: puusöe tootmise tehnoloogia seisneb puidu kuumutamises (peaaegu) ilma õhuta. Seega ahjus tekkiv rohke süsi on vaegpõlemise märk.
Vast ksf! motamees ei pahanda, kui tema pilti kasutan. Nagunii see kõigile siinsetele mõne hiireklõpsuga kättesaadav
PILT
Veelgi paremal koldel on ka külgedel ribid:
Kui puud saavad igast poosist piisavalt õhku, siis miks seda müstifitseeritud sütt peaks meeletutes kogustes tekkima? Vast saavad kõik ribide/kalpindade/suure tuharesti mõttest aru...
Tunnistan, et olen lolli mänginud, oma seisukohti mitte jõuga peale surunud, vaid pigem kaasa mõtlema ärgitanud. Aga mõistlik on puid koldes võimalikult kõrgel temperatuuril põletada, mitte söe imetabasesse mõjusse uskuda.
Ksf! aavu katse võiks kah keegi ära teha. Mina ei hakka, sest tean tulemust juba ette. Omalt poolt veel üks katsesoovitus, kahjuks tuleb sellega oodata jaanipäevani.
Millal saab jaanitulele lähemale minna? Kas siis, kui tuli täiega lõõmab, või hommikul?
Tänan tähelepanu eest!