[Janka]

Ahjud on erinevad. Erinevad on ka ahjude uksed ja siibrid. Suuresti mängib rolli, kui palju on aeg ja tuli ahju kallal oma tööd teinud. Kuidas teda köetud on.
See ahi, mis mul siin kasutada, on pöördsiibriga. Serviti kivist laotud umbkoldega. Tundub üpris tihe olevat veel, sest kui ukse ja siibri kinni lükkan, on ca' kümne-viieteistkümne minuti pärast ka söed kustunud.  Järgmise kütmiskorra eel vahib selliselt toimides koldest vastu kõva ämbritäis musta põlemata sütt.
Eks katsetuste teel tuleb leida see kuldne kesktee, millal keegi oma ahju kinni paneb.
Isiklikult mina lasen kinnise ukse ja lahtise siibriga ahjul umbes 45 minutit kindlasti peale leekide kadumist veel vinduda enne kui siibri sulgen. Uksega toimetan kuulmise järgi. Kui vuhin pole enam õige tooniga, läheb poikvel olnud uks kinni. Põlemata sütt jääb niimoodi ahju ainult peotäis. Tuhka koristan kütteperioodil parimal juhul korra kuu jooksul ja siis saan kah ainult pool ämbritäit. 
Ahi mahutab 0,02 ruumimeetrit halge. Vahepeal juurde ladumiseks vajadus puudub ja see ongi ühe kütmise kogus. Kütan 30 cm pikkuse materjaliga, mis lõhutud maksimaalselt 7x7 cm suurusteks halgudeks. Keskmine suurus jääb 5x5 cm sisse. Kui siia elama kolisin, avastasin eelmisest omanikust jäänud 60 cm pikkused puud. Nii pika materjali ahju ajamine tundus mõttetu raiskamisena, sest pidin vahepeal ahju segama ja see toiming ei meeldi mulle üldse. 
 Toa temperatuuri hoian talvisel ajal keskeltläbi 21*C piires. Järgmise kütmise teen kui temp. on langenud 18-19*C juurde. Viimase sooja talvega kütsin tavaliselt ülepäeva. Vaid mõned üksikud korrad olen pidanud kaks korda päevas tule alla tegema. Maja peab hästi sooja, korter on tuulte ja päikese suhtes soodsa asendiga. Talvel soe, suvel jahe.