[honkomees]

Vanade ahjude ehitus ongi natuke selline, mis peabki "vinguma". ...
Soome tüüpi ahjul liigub tuli, vastavalt temperatuuridele, ühest lõõrist teise ja ahi soojeneb ühtlaselt. Veaks võib pidada kolde ülekuumutamist, sest põleb ju nii hästi. Kui mõistlikult kütta, siis kestab ka.
Olen oma koduse ahju peal teinud igasugu katseid. Tuli on olnud nii äge, et ukseklaas hakkas ükskord sulama. Keskelt on klaas nagu jääklaas. Olen ka samoti sulamist kord täheldanud. Ahi aga kütab ikkagi edasi ja uut ei saa veel teha. Eks katsetused on tehtud ikka õppimise eesmärgil, mitte niisama lolli mängimiseks. Mitmed järeldused on viinud mitmete muudatusteni minu ahjudes.

Huvitav-huvitav, minu palju sütt tekitav ahi ei aja vingu sisse, kui ust avada. Ei võta arvesse selliseid harvu juhuseid kütmisperioodi alguses, kui lihtsalt ei taha tõmmata. Aga sedagi juhtub ahju puhul vast kord 3 aasta kohta, pliit sindrinahk oma truubi-lesoga tükib alailma niiskete ilmade ja harva kütmise puhul suitsuliha köögis tootma.

Nojah, ma just seda mõtlesin-kartsingi nende nö uut tüüpi ahjude puhul, et vali kuumaga kütab ahju lõhki. Kes see nüüd ütleb, milline on mõistlik kütmine? Kas sellele ahjule saab pakkuda reaalseks kasutusajaks "mõistliku kütmise" korral min 50 aastat?

Kõrvalpõikena - oli mul saunaahjuks Terase ahi ka nii umbes 1975 aastast ja kestis kuni just krooniaja lõpuni, nii et pool aastat kuidagi sussutasin ja siis euro kevadel ostsin uue ahju. Tootja peremees ütles kohe, et nii pikka iga ta küll ei julge lubada ja isegi teeb ebarentaablilt paksust materjalist. Eelmine talv oli ahi läbi, töökoja mehed ütlesid, et mis dünamiidiga ma kütan, et ahi igatepidi nii kõveraks on kiskunud aga korstnapühkija räägib, et lõõrid ja korsten pigis ...

Olles vaadanud neid pilte, siis need klaasuksed tunduvad kuidagi väga suured/kõrged võrreldes nn eestiaegsete (mul üks ahi veel eestiaegne) või ka veneaegsete ustega. Kas ka kolderuum on sedavõrd suurem? Ja miks ahjule üldse klaasuks, kaminale saan veel aru aga ahjule?