[oltsberg]

Oh kui huvitavaks siin on läinud


Tänan härraseid asjalike mõtteavalduste eest!



Põhimõtteliselt saaks sellisel kujul laest loobuda küll. Kas ksf! tõnn on nii lahke ja presenteerib  oma saunaahjust mõne pildi või viitsib mingi joonise teha? Ma muidugi umbes aiman, kuidas asi käib, aga hea oleks oma mõttekäike kontrollida.

Tänapäevased ahjud on palju ilusamad, ökonoomsemad ja iga 3 aasta tagant saad omale uue mudeli osta kuna laed põlevad läbi.

kelle ahjud 3a-ga läbi põlevad?
ehk siis väldime faktide keelt kasutades "vanasti oli muru rohelisem"-dogmade teket.

Ma oma saunade kütmisel ei hellita, aga püsivad kõik:
- Härma - ilmselt nullindatest. Oli majas selle ostmisel ja paistab vana välja

Ma siin kuskil juba kirjutanud, aga minu Härmal oli 3. aastaga sõna otseses mõttes vesi ahjus. Praegu teenib šašlõkiahjuna




Muidugi möönan, et veepaak oli liiga suur, mistõttu tuli vee kuumutamiseks ahi kenasti punastama panna. Aga teisalt - kas 4mm leht ikka on õige ahjumaterjal?




Praegusel vastseliinlasel on 20 a turjal, mõni aasta tagasi sai remonditud. Niigi surmale võlgu, sest tootja andis elueaks 800 küttekorda, mis kord nädalas kasutades on 15 a.



Esialgu proovin olemasolevat praavitada (või ümber ehitada), selleks tuleb kusagilt gaasikomplekt kohale kärutada. Endal on kooslusest puudu vaid põlevgaasi reduktor ja hapnikubaloon  



Pikemas perspektiivis oleks muidugi mõistlik uus ahi teha. Miks ei võiks saunaahi olla soome-tüüpi lõõristikuga (keskelt üles, külgedelt alla)?



Milline oleks see päris õige metall? Gaasitorul pole kah antud kontekstis häda midagi, aga sirged osad?



Mis häda võiks olla kivist saunaahjul? Metallahi annab ruumi kiirema soojenemise, aga nagu siin mõni lehekülg tagasi kirjutati, on tule ja raua suguelu saatanast (mida illustreerib ka minu aktuaalne probleem).



Kui otsustada kiviahju kasuks, siis millega pealt katta? Veski piiblis malmplaadiga variant, aga kogemuste põhjal olen tänapäeva malmi suhtes skeptiline Šamottplaadi puhul ei pruugi õhuke kesta ja kerisekivide koormust kannatada, paksu puhul ei pruugi soojus vajalikul määral kivideni jõuda.



Veski piiblit uurides jäi silma malmist kellkeris. Tekkis vallatu uitmõte ahjulaena kasutada vana kummuli pööratud malmpada ja sinna kerisekivid peale laduda, kive hoidev piiri mõistagi ümber panna. Väga üle vindi idee?

Vabandan postituse visuaalse väljanägemise pärast, aga vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud liigseid tühikuid kustutada