Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?
#1
Tere

Kuna siin on koos palju teadlikke inimesi, siis tõstataks üles sellise teema. Loodan et väga foorumi teemast mööda ei jookse, sest eks me kõik tahame ju külmast garaazist talvel sooja tuppa saada ja kulutada ka võimalikult vähe aega ja energiat maja kütmisele, et rohkem aega ja ressursse garaazile/autodele jääks.

Seega on mul nüüd ees ootamas selline asi, nagu seda on maja soojustamine ja kui raha jagub, siis ka küttesüsteemi renoveerimine.

Kogu plaan siis on selline, et soojustada ära vundament umbes 1m sügavusele maa sisse ja ka maapealne osa, soojustada ära maja seinad ja 2 korruse lagi ja paigaldada keskküttesüsteem keldrisse. Majal all täiskelder.

Siin on aga paar aga: Kõige suurem on muidugi raha. Kõige jaoks seda ei jätku kahjuks. Seega mis oleks mõttekam - kas soojustada maja ja vundament ja jääda edasi ahiküttele, või siis soojustada vundament ja teise korruse lagi ja paigaldada keskküte keldrisse.
Kumbagi süsteemiga on oma agad: Nimelt kui soojustada maja ja vundament, siis jääb lõppkokkuvõttes kelder ikkagi külmaks ja sealt tuleb külm edasi tuppa, mistõttu ka esimene korrus jahtub ligi 10 kraadi ööga(õues -15). Kui aga vundament ja keskküte teha, siis laseb ülejäänud maja ikkagi sooja läbi. Samas aga kui katel on keldris, siis see hoiab keldri enam-vähem soojana ja sellega ka esimese korruse. Puude vedu keldrisse toimub praegu niikuinii, seega see ei ole probleem. Ja vundamenti keldrisse mineva katla korral peab soojustama, kuna see kipub talvel 10 - 15 külmakraadiga läbi külmuma.
Aga kas keskküte suudab hoida maja ka soojana?

Hetkel majas ahiküte ja puupliit soemüüriga. Kumbagi korruse peale on üks ahi ja pliit esimesel korrusel. Pliidi tahaksin ruumipuudusel välja lõhkuda. Ahjud jätaksin igaks juhuks alles veel mõneks aastaks.
Maja siis puitkarkassmaja, telliskivivoodriga. Kõik aknad ja uksed on vahetatud tänapäevaste vastu, lisaks esimesel korrusel siseruumides tehtud hiljuti "euroremont", seega põranda eemaldamine soojustamise eesmärgil peaks ära jääma.
Enamus töödest tuleks tellida sisse. Kivivoodri majal saab ise eemaldatud, aga soojustamise, kaeve ja keskkütte puhul tuleb töö osta.

Hetkel just probleem pigem esimese korruse soojapidavusega, teisel korrusel on enam-vähem kui trepi vaheuks kinni on.

Raha olen esialgu arvestanud nii 10 - 12 000...

Maja seinapinda on jämedalt 200rm.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#2
(31-12-2012, 19:58 PM)nustu826 Kirjutas: .... Seega mis oleks mõttekam - kas soojustada maja ja vundament ja jääda edasi ahiküttele...
See on pikas perspektiivis õige variant. Ära ka pliitat välja lõhu. Tee see ruumikokkuhoid muude ressursside arvelt.
Mõtle elektrikatkestuste ja hinna peale.
(31-12-2012, 19:58 PM)nustu826 Kirjutas: ... siis jääb lõppkokkuvõttes kelder ikkagi külmaks...
Ei jää ju, kui vundamendi ära soojustad.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#3
See maja,millel puudub seest puupliit ja ahi-------see ei ole maja! Igasuguste olukordade puhul peab igal perel olema võimalik eksisteerida. Kui ümberringi on hädad ja kaos......siis oma pliidi ja ahju paistel on ju hea konte soojendada. Eks ju sõbrad? Big Grin
Aga lisaks võib kõiksuguseid lisaküttevõimalusi meisterdada. Ülejäänust las kirjutavad need,kes teavad ja on teinud....
Vasta
#4
Mina oleksin maja täieliku soojustamise poolt. Näide tuua lähikonnast.
Paigaldati lihtsalt keskküttesüsteem majale - maja ise soojustamata. Uued aknad ka majal ees.
Külmade ilmadega ikkagi lugu sellinne, et isegi kui keskküte on õhtul soojaks köetud, siis hommikul on nii külm - et köetakse lisaks veel ahje ka.
(14-07-2010, 21:10 PM)dad Kirjutas: Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#5
Ahjud ja pliita jäta ikka alles tagalaks.Kaob vool päevaks või juhtub keskküttega midagi siis pliidil teed söögi ja saad ka sooja.
Vasta
#6
Ahjud jäävad kindlasti alles. Pliidiga on see lugu, et kuna lähiaastatel(2a. jooksul)on plaanis peenikest peret kah toitma hakata, siis tuleb pesuruum ehitada esimesele korrusele. Hetkel keldris saun ja duss. Ühesõnaga on vaja see ruum võtta köögist juurde ja siis pliit enam ei mahu. Ümber tuleb teha keldrisse sissekäik ja wc. Ja kuna viimased 15a ei meenu sellist juhust kus oleks elekter üle 5 - 6 tunni jutti ära olnud, siis ei ole olnud vajadust ka puupliiti kasutada muuks kui ainult ülepäeviti sooja saamiseks. Ja pliidi ja soemüüri asemel võib korstna külge ka malmkamina panna...

Vend näiteks muretses endale sellisteks juhtudeks 7,5kw elektrigeneraatori, kuna temal voolukatkestused on ikkagi paaripäevased ja paar korda aastas.

Ja keldris on mul püsivalt vähemalt + 5 kraadi sees. Aga soov oleks 15 kraadi peale see saada. See hoiaks minu arusaamade järgi ka esimese korruse sooja.

Aga huvitav tähelepanek veel. Nimelt läks esimene korrus külmemaks siis, kui sai ära vahetatud üks välisustest. Huvitav kas siis hakkas õhu loomulik ringlus käima teistpidi.

Aga igasugune arutelu on oodatud. Jaanuaris tahaks hakata ehitajat otsima igaljuhul...
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#7
mitte külm ei tule sisse, vaid soe läeb välja. ja ikka ülevaltpoolt. esmalt soojusta lage. teiseks soojusta seinu. kui maja vana ja seintes saepuru või vene vill, siis see on ilmselt ää vajund.
vundamendi umbseks tegemisega on vaja hoolega mõelda, et soovimatud gaasid ei koguneks ja et kelder kopitama ei läeks.
Vasta
#8
(31-12-2012, 21:24 PM)nustu826 Kirjutas: ... Pliidiga on see lugu, et kuna lähiaastatel(2a. jooksul)on plaanis peenikest peret kah toitma hakata, siis tuleb pesuruum ehitada esimesele korrusele...
Sul ju otsused juba vastu võetud, mis siin enam arutada. Muidugi teed nii, nagu sina arvad ja teistel pole kosta midagi.
Peenike pere on vabanduseks välja toodud. Kas sa tahad ütelda, et selles majas pole ühtegi last üles kasvanud?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#9
(31-12-2012, 21:24 PM)nustu826 Kirjutas: ...keldris on mul püsivalt vähemalt + 5 kraadi sees. Aga soov oleks 15 kraadi peale see saada. See hoiaks minu arusaamade järgi ka esimese korruse sooja.
Kui soe kelder pole omaette väärtus siis paneme talle lihtsalt soojustuse lakke, et tuba ei jahutaks.

Sellest maa-alusest vundamendi soojustamisest pole mina suutnud sotti saada, maa all ei lähe ju kunagi nii külmaks kui õhk. Uusehitisel küll jah, aga ainult selle pärast lahti kaevama hakata... no ei!
Vasta
#10
Minu viimase kolme aasta kõige mõistlikum investeering majasse on õhksoojuspump. Sügisel lülitan sisse ja nii ta seal vaikselt toimetab kevadeni, kuni soojaks läheb. Ei mingit muret. Ainult vahest vaja filtreid puhastada. Keset tuba ka suur ahi. Külmaga õhtuti ikka kütan. Kui ahi soe jääb pump viisakusest vakka. Eks ise vaatab kuna jälle käima hakata. Väärt värk. Tule millal tahad, tuba ikka soe.
Vasta
#11
nustu kirjutas...Ja pliidi ja soemüüri asemel võib korstna külge ka malmkamina panna.######################################
Panna sa võid kamina, aga süüa enam ei tee selle peal, kui elu siin riigis hapuks on läinud...Sad
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#12
Puidu-briketi-kivisöe või muu sarnasega köetava keskkütte jahtumise vastu on elementaarne asi akumulatsioonipaak. Nt. 150 rm majale (hästi soojustatud) paigaldada 25-30 kW katel ja 1500 L akupaak pluss keskütteautomaatika (Danfoss, Ouman, vms). Paagi "täis" kütmine võtab 2-4 tundi, sõltub sellest, kui maha on jahtunud. Praeguse ilmaga kütab 95° C paak 3-4, võibolla rohkemgi päeva. Kui elektrikatkestuste oht on suur, saab ehitada vaba tsirkulatsiooniga süsteemi või varuda tõesti väike generaator. Tahkekütte katlaid müüvad firmad annavad hea meelega nõu juurde, kuid võib küsida minu käest ka, olen kunagi selliste asjadega igapäevaselt tegelenud. Kui ainult puiduga on kavas kütta, siis on parim puugaasikatel, tema efektiivsus on ahjust kuni 1,5-2x suurem, ehk puidu kulu selle võrra väiksem.
Do'nt panic
Vasta
#13
(31-12-2012, 21:32 PM)motamees Kirjutas:
(31-12-2012, 21:24 PM)nustu826 Kirjutas: ... Pliidiga on see lugu, et kuna lähiaastatel(2a. jooksul)on plaanis peenikest peret kah toitma hakata, siis tuleb pesuruum ehitada esimesele korrusele...
Sul ju otsused juba vastu võetud, mis siin enam arutada. Muidugi teed nii, nagu sina arvad ja teistel pole kosta midagi.
Peenike pere on vabanduseks välja toodud. Kas sa tahad ütelda, et selles majas pole ühtegi last üles kasvanud?

Otsused on küll tehtud, aga just seetõttu tegin ka teema, et saaksin teadjamatega läbi arutada oma otsuste otstarbekuses ja ka selles et kas ja kuidas mõttekam oleks. Niisamuti et saaksin valida mõttekama variandi. Endal see esimene selline projekt teha lasta ja kui ehitusfirmast küsida, siis peaksin ikkagi täpselt teadma mida ja millel mõtet on. Võin ju võtta oma soovidele sobiva pakkumise, aga see lihtsalt ei pruugi olla õige valik...

Ja peenikese pere koha pealt on nii, et tegelikkuses lapsi on küll ülesse kasvanud, aga vastsündinut see maja veel üles kasvatanud ei ole. Noorim on ~6 aastane olnud sellesse majja kolimise hetkel. Olenemata sellest, et keldripõrandas on valatud aasta 1960.
Ja kuna praegu on saun ja pesuruum keldris, siis ei sooviks imikut just sinna +5 kraadi juurde pesema minna iga päev...

Just öeldi siin teemas, et ei ole vajalik nii sügavale minna vundamendi puhul. Seega 60cm peaks olema siis julgelt piisav, nagu aru saan...
Teine asi mis pakuti oli see, et maa sisse minna umbes 10cm ja siis tuua umbes 80 kraadise nurga all(et vesi ära jookseks) penoplast majast eemale. Et see peaks kah külma liginemise vundamendile ära hoidma.

Alati olen valmis ka mõtteid muutma kui keegi leiab, et miski on muud moodi ja paremini võimalik. Seega kui vaja, siis otsin lähipäevadel üles majaplaanid ja skännin sisse või joonistan pealtvaates ise paintis, et oleks võimalik paremini kaasa mõtelda ja näiteks tulevase pesuruumi asukohta vms. muuta...
Tahaksin lihtsalt teha ühe korra ja korralikult, et vähemalt järgmised 30 aastat oleks hooletu tehtud töö koha pealt ja ei peaks kahetsema midagi, mis valesti tehtud sai...

Teie jaoks võib asi tunduda lihtne ja loogiline, aga mulle valmistab selles mõttes ikkagi peavalu...

Loodan jätkuvat diskussiooni ning ideid ja soovin praegusel hetkel kõigile kena vana aasta lõppu

Toivo
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#14
Majavamm on üks halb üllatus oskamatul soojustamisel keldris. Tean juhust. Kaugküte 50.ndatel ehitatud kivimajas, vamm vahelaes keldri ja 1. korruse vahel 8-korteriga majas. Vahelaed üleni puidust.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#15
(31-12-2012, 22:58 PM)meli666 Kirjutas: Soojuspumpadega see häda, et käredamate külmadega nad ei toimi ja nagu sinugi näitel, peab siis ahjuga kaasa aitama.
Toimivad küll, ainult vajaliku temperatuuri saavutamiseks kasutatakse rohkem elektrit, mis vähendab kasutegurit. Endal on arktiline soojuspump, paar korda talve jooksul olen sisse ka lülitanud, sest ahi kütab ära, nii et puid peaaegu ei kulugi. Malmkaminaga on selline lugu, et nii kaua kui tuli on all annab sooja, läheb tuli ja võtab sooja kaasa.
Vasta
#16
Eestis soojustatakse massiliselt vundamente meetodil: kaevatakse iidvana maja vundament lahti, kaetakse see penoplastiga ja aetakse kraav kinni. Maru hea pidi olema. Mõned katavad veel enne tõrvaga, mõned panevad mummukile, mõned panevad isegi XPS-i. Kust on sellised projektid pärit ja kes sellised koostab? Ausõna, ma ei jaga ehitusfüüsikast eriti nagu midagi, kuid ma usun inimese juttu, kes seda teemat valdab. Üks väljavõte ehitusabi.ee foorumist:
Tsitaat:alar piirfeld RE: vundamendi soojustus
26.05.2003 16:27:20
Tere väitlejad.

Te olete asunud väga keerulise teema kallale. Probleemi olemus hakkab sellest, kas vundamendil on hüdroisolatsiooni või ei. Pakun välja, et ca 95 % väikeelamutel see puudub. Hüdroisolatsioon hakkab pihta vundamendi taldmikualusest hüdroisolatsioonist ning jätkub maapinnas vertikaalse hüdroisolatsiooniga, kusjuures kogu isolatsioon peab olema ühtses kihis ilma vahedeta. Juhul, kui see on olemas on mõtet hakata mõtlema vundamendi ja soklisoojustuse peale. Vastasel juhul on see ehitusfüüsikaline lollus. Kui mummupaanid on omavahel kokku sulatatud ning samuti ühendatud taldmikualuse isolatsiooniga, siis omab ta hüdroisoleerivat funktsiooni. Ma kahtlen sügavalt, et nii tehakse. "Pole tähtis, mis värvi on kass, vaid see et ta hiiri püüab". Sama kehtib ka peno kohta. Maa sisse võib paigaldada sinist, rohelist kollast roosat jne peno, mille veeimavus on väiksem kui 2% mahukaalust aastaks vette uputatuna. Ainult selline peno täidab oma funktsioone maa sees. Kõik ülejäänud on tellijate lollitamine. Seda teevad nii ehitajad kui ka projekteerijad (enamus neist vähestest insenerlikest teadmistest). Heily märkus Fibo märgumise kohta on omal kohal, aga maa sees ilma hüdroisolatsioonita juhtub see niikuinii. Aga maapinnatööde kohta vaidleks vastu: need on paganama kallid ja töömahukad, kui teha nii, et neist ka kasu on. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#17
(01-01-2013, 01:02 AM)Wiki432 Kirjutas: Eestis soojustatakse massiliselt vundamente meetodil:....

Vat seda ootasin kah. Üks ehitajatest ütles, et hüdroisolatsiooni ei ole tegelikult vaja, aga see jäi kahtluseks mulle, kuna paljud soovitasid. Kuigi arvasin et vast ta ikka teab...

Mul hüdroisolatsioon puudub täielikult. Tegu ikkagi piisavalt vana majaga...

Seega siit tuleb siis välja et kogu 190cm tuleks üles kaevata...
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#18
(01-01-2013, 01:02 AM)Wiki432 Kirjutas: Eestis soojustatakse massiliselt vundamente meetodil: kaevatakse iidvana maja vundament lahti, kaetakse see penoplastiga ja aetakse kraav kinni...
Tsitaat:.... Hüdroisolatsioon hakkab pihta vundamendi taldmikualusest hüdroisolatsioonist ning jätkub maapinnas vertikaalse hüdroisolatsiooniga... Juhul, kui see on olemas on mõtet hakata mõtlema vundamendi ja soklisoojustuse peale. Vastasel juhul on see ehitusfüüsikaline lollus....
Mulle oma traktorist-arhivaari hariduse juures on jäänud sellest tänapäeva vanade majade vundamentide soojustamise hullusest mulje, et ega ikka vanale majale seda tegelikult vaja pole. Ja seda teksti lugedes sain oma arvamusele kinnitust. Uue maja ehitamisel on muidugi mõistlik alustada taldmikualuse isolatsiooniga ja siis äkki saab parem ka, kui sadu aastaid ehitatud vundamendid. Aga hakata vana maja vundamenti täies sügavuses lahti kakkuma ...
Ise olen oma maja soojustamise plaanides jäänud eelkõige lae täiendava soojustamise juurde, ikka sealt pageb see soojus enim minema, teine oluline külg on tuuletõkke paigaldamine. Omal küll 30 külmakraadiga pole toasoojaga probleemi, samas nullkraadi ja 30 m/s tuulega on maja nagu hundilaut. (ehitusaasta on 1915)
Vasta
#19
Aga kuidas Sa mõtled hüdroisolatsiooni vundamendi alla teha? Sealt tõuseb niiskus mööda vundamenti üles ja ainus koht kus ta saab välja aurata kui on tehtud välisseina hüdroisolatsioon, on keldri siseseinad ja keldri lagi. Aga seal on Sul juba puitkarkass ja see niiskus ei ole seal mitte hea. Siis on kelder niiske ja vajab omakorda ventilatsiooni, mis aga jahutab keldri maha. Õige on ikkagi 1 korruse põrandad ära soojustada.
Vasta
#20
Üks asi mille peale pead mõtlema veel on ventilatsioon - kui igale poole rõõmsalt peno peale liimid siis ruumid muutuvad jube umbseks.

Teine asi mida võib ruumide paigutuse kohapealt soovitada on see, et ruumid mida soovid hoida jube soojad (saun, wc, dušši ruum jne) paigutada maja keskele (et soe kaduma ei läheks).

Katel keldrisse on sooja kadumise kohapealt hea mõte, kuid see vajab natuke rohkem investeerimist (et süsteem mugav oleks)
Mingi hakkepuidukatel automaatse kütuse pealevooluga tundub minu jaoks mugav.

Samuti võid uurida maa vesi soojuspumpasid, kui sada prossa maja ära ei küta siis osaliseks kütteks sobivad küll. (netist saab infot uurida)

Elektrikatkestuste pärast ei pea nii väga muretsema - saab ju luua iseseisvaid elektri süsteeme mis toidab tsirkulatsiooni pumpa. Kõige lihtsam on tõesti tavaline generaator. Hightechim on päikesepaneelid jne.

Hüdroisolatsioon nii vundamendil kui maja seintel on ka tähtis, ära ei tohi unustada tuulutus vahesid.

Teine täpsustav küsimus on see mis pinnasel maja asub - täidetud kruusa pinnas või savi pinnas? Kui pinnas on kuiv siis hüdroisolatsioon vundamendil ei ole üli tähtis kuid märja pinnase puhul ei ole isolatsioonist pääsu.

Aga jõudu planeerimisel - keegi sundida millekski ei saa. Lõpuks pead ikka ise otsustama.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: bom, tõnn, 2 külali(st)ne