[TeeTL]

Saepuru seinte vahelt välja ja pesemata lambavilla täis toppida. Ei koid ega närilised sellist kraami kannata kuid sooja hoiab väga hästi.

Täitsa huvitav. Kas kellelgi veel on kogemust, et on see ikka nii?
Mis neid hiiri siis nõnda heast looduslikust materjalist peaks eemal hoidma, kas lambalõhn? Käigu tegemiseks on ju vill hiirele sootuks lihtsamini "töödeldav" materjal kui saepuru.

[muska71]

[quote='moskiito' pid='299143' dateline='1357380104']
Saepuru seinte vahelt välja ja pesemata lambavilla täis toppida. Ei koid ega närilised sellist kraami kannata kuid sooja hoiab väga hästi.

Koidele kõlbab väga hästi.Lakas oli vene ajast hulga pesematta lambavilla,jäi ette ja süvenesime teemasse,et äkki saab lõnga,aga kui puru oli alles.

[aavu]

Ja kus veel ei ole probleeme: kuni 50'te lõpuni ehitatud majades, sest neid ehitasid mehed, kes olid "harjunud" Siberisse minemise hirmus tööd korralikult tegema. Joodikud ja haltuuritamine tuli moodi Hrustsovi sulaga... ning nende kokku sülitatud kuuti ja selle külma seina ei tasu näriliste kaela ajada!

Mul oli kunagi arvamus, et need, kes oskasid ja tahtsid tööd teha, olid pärit eelmisest EW-st. Nüüd on see eksiarvamus siis kummutatud.

[Basilio]

Möned aastad tagasi ärkasin oma toas +4C juures (nädalavahetusel ei viitsinud kütta)

See on muidugi omaette tase! Mina olen sama temperatuuriga ärganud vaid telgis. Ei nautinud.
Olen ka kunagi venna pool ööd olnud, kui ta veel hruštšovkas elas. Õues oli mingi -15*C. Õhtul küttis ahju nii, et olime särgiväel. Hommikul oli köögis kruusis vesi ära külmunud ja lumehang oli laua all... Maja kuulus "Kommunisti" sovhoosile.

[moskiito]

[quote='moskiito' pid='299143' dateline='1357380104']
Saepuru seinte vahelt välja ja pesemata lambavilla täis toppida. Ei koid ega närilised sellist kraami kannata kuid sooja hoiab väga hästi.

Koidele kõlbab väga hästi.Lakas oli vene ajast hulga pesematta lambavilla,jäi ette ja süvenesime teemasse,et äkki saab lõnga,aga kui puru oli alles.

juu siis oli ikkagi pestud vill sest pesemata villa koi ega näriline ei lähe. Mul oli kolm aastat pesemata vill samuti pööningul, kõrval kampsunid koitasid ära aga vill oli puutumata.

[diesel]

külmaga harjub. sügise poolt kui hakkab viluks minema, siis on närb. a praegast on 15 õhtal toas juba suts liiga lämmi. nüüd külma pole ja ommuku on ka veel tosina jägu plusse. ahju põle see aasta veel kütt, ajan pliitaga läbi. vahepeal kui natsa ikke pakast tegi, siis oli ommukuti reipalt alla kümne. seina veeres põrandal miinustes. äi põle äda kedagist.
kõige närbim üldse on õhtul põhku pugemine, vahel tuleb mõte, et võiks pika pesu soetada.

a viis minti teki all ja siis on juba mõnus ja uni tuleb hää.
minevi aasta lõpus sai naabril külas käidud. toas 25 sooja. pagan, ei kannatand kaua olla. liig mis liig.

[nustu826]

Vai kurja. Siin hakkab teema ikka päris ekstreemi kippuma. Hommikul +4??? A milleks siis üldse maja? Elad nagu bomsik pappkastis ja põle häda ja muret kedagist. Võtad aga kaheliitrise ligi ja soe. või siis see +15. See on minu jaoks ikka väga jahe.

Piir kustkohast hakkan juba mõtlema et kütma peab on 21 kraadi. Praegu on küll toas 17,5 aga nii kuradi külm on et hambad plagisevad. Natukene veel ootan kuni tuppatoodud puud soojenevad siis hakkan kütma.
Ja ei saa just öelda, et nõrga tervisega või muud sellist. Tihtipeale liigun garaazi vahet kui miskit on näiteks vaja mõõta auto küljest või võrrelda vms. Ja lähen soojast toast nii nagu olen - st. et lühikesed püksid ja t-särk. Tihtipeale ka paljajalu lumes. Lundki roogin vahest t-särgi väel ja märja nahaga olen kümneid ja kümneid kordi talviti õues maha jahtunud. Haige olen tavaliselt 2 aasta jooksul korra - kerges palavikus, mis 2 - 3 päevaga üle läheb.
Aga toas tahan olla ikkagi t särgi ja lühikeste pükstega paljajalu.

Ja kas 1 ruum nädalas on palju siis sellise temperatuuri saavutamiseks? Minul kulub hetkel 100 ruuduse maja kütmiseks novembrist märtsini 15 - 17 ruumi puid( ja sellist temperatuuri sel aastal ei saavutanudki). See teebki kuskil 1 ruumi nädalas, aga maja on ikka külm. Kui nüüd vennal läheb sama kogus puid 200+ ruutu maja peale ja toatemperatuur on minu jaoks paras kõigis tubades(ja ka võrdne), siis ei ole see ju laristamine vaid inimlikud elamistingimused.

Ja paistes silmad hommikul ärgates ei ole mitte kõrge temperatuuri vaid tuulutamata umbse toa põhjustatud.

[saarrand]

Endal tuli elumaja soojemaksmuutmise tuhin peale ca 5 aastat tagasi. Hakkas vaikselt pinda käima, et tuulise ilmaga, eriti ida tuulega jahutab maja ikka üsna hästi maha. Tööde järjekorraks sai elamismugavuse huvides alustatud seestpoolt. Tegemist on siis üle 100 aasta vanuse palkmajaga, millel väljaspool täipunnlausat 1988 aastal pandud vooder ja seespoolt 1960ndatel üleni üle krohvitud. Alustatud sai siis seestpoolt kõik krohv maha, relaka traatharjaga kõik palgid ja lagi üle lihvitud, põrand üles, vill ja tuuletõke alla ja uus laudpõrand peale. loomulikult sai majja sisse ehitatud ka vesi ja kanalisatsioon, mis enne üldse puudus.
Väljast sai siis eelmine suvi vooder maha, vahuga palgivahed kõik üle, vill seina, tuuletõke peale ja vooder ära lihvitud ning tagasi, loomulikult sai soojustatud vundament penoga ja tehtud põranda alla korralik tuulutus.
Kõkkuvõtteks võiks öelda, et ülihea sai, väga soe on, oluliselt rohkem puid jääb kuuri alles, tööd oli kõvasti aga igal juhul tasus ettevõtmist. Mõned foorumlased on majas ka käinud ja kõike näinud ning vägagi rahule jäänud.
Kuna kedagi tööle ei palganud ja kõik sai ise tehtud muude maatööde kõrvalt, läks aega ca 5 aastat, mis mõnes mõttes oli ka hea, aitas kulusid kenasti ära jaotada.
Mõned pildid ka töödest:
Mingil põhjusel pilte otse pandud ei saa, jääb vaid link: http://public.fotki.com/saarrand/ehitustd-2008-2012/

Nüüd see kevad-suvi tahaks võtta maha vana eterniit katuse ning selle all oleva laastukatuse. Lae ja teise korruse kaldseinte soojustamine on veel natuke lahtine, kuidas seda kõige paremini teha. Mõttes on puistevilla kasutamine pööningul, aga kuidas teise korruse kaldseinad? Räägitakse, et kui kaldseinu katuse alla soojustades panna tuuletõke ainult seina osale ja allapoole nn pööningu osale ei pane, siis tekib maja hingamise käigus tuuletõkke plaadile kondents ja see hakkab läbi lae vaikselt jooksma (sest tuuletõke ei lähe alla räästani välja)? Oskab keegi seda kommenteerida, kas sellel on tõepõhi all või mitte? Natuke keeruline jutt, aga ehk saab aru.

[PlyVal64]

Ja kus veel ei ole probleeme: kuni 50'te lõpuni ehitatud majades, sest neid ehitasid mehed, kes olid "harjunud" Siberisse minemise hirmus tööd korralikult tegema. Joodikud ja haltuuritamine tuli moodi Hrustsovi sulaga... ning nende kokku sülitatud kuuti ja selle külma seina ei tasu näriliste kaela ajada!

Mul oli kunagi arvamus, et need, kes oskasid ja tahtsid tööd teha, olid pärit eelmisest EW-st. Nüüd on see eksiarvamus siis kummutatud.

Kuidas ma Sulle ütlen: need EW aegsed töömehed ei teadnud veel suurt midagi kõnealustest seintest ja nende ehitamisest. Ma võin Sulle "saladuskatte" all öelda, et talvel 1937/38 viidi läbi Eestis esimesed laborikatsetused eritüübiliste väisseinte soojapidavuse ehk sel ajal kasutatud sõnana soojavoolu-teguri mõõtmiseks. Tehti seda Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusõpetuse Laboratooriumis professor Jürgensoni ja sel ajal 29-aastase assistendi Veski eestvedamisel koos üliõpilastega. Arvo Veski võttis oma elutööks Eesti inimeste harimise ja teavitamise uusimatest ehituslahendustest nii EW ajal kui muidugi ENSV ajal lugematute artiklitega erialakirjanduses ja raamatutega.

Kõnealust seina nimetati sel ajal nopsasein ehk siis poorse täidisega pool-tulekindel kandevsein. Poorne täidis tähendas lubi+kips+kuiv sõelutud saepuru suhtes 1:1:35. Alles sel ajal hakkas Aseri ja Kopli tootma moodsat aukudega (114-augune) kergtellist, äsja oli hakatud tootma päris head isolatsioonimaterjali roliiti (pressitud pillirooplaat), sel ajal hakkasid tulema esimesed presspuidust ehitusplaadid Soomest ehk siis selle aja nimega ensoniitplaadid jne, jne. Näiteks TEP-plaat sai Eestis tuntuks 1939/40, kuigi Euroopas hakati sellega maju soojustama juba 1.Ilmasõja ajal. See kõik toimus vahetult enne teist ilmasõda ja väga palju ei jõudnud selle aja ülimoodne ehitusteadus ja oskused eestlastesse juurduda. Laiemalt hakkas täidissein levima muidugi peale sõda Soomest tulnud reparatsiooni barakkidega seoses, sealt ka "soome-seina või soome-maja" nimetus. Ning ka Jossifi aeg oli see, kus suurtes korter-uusehitistes hakati kasutama endisaegse massiivseina asemel õhkvahe ja täidisega tellisseinasid. Püsivad need majad siiani ja on selle juures ülimalt kvaliteetsed! EW ajal olid need üksikud arad katsetused julgete tipp-arhitektide (Volbri, Kotli jne) ja uutmismeelsete peremeeste poolt, mitte reegel. Aga sellestki ajast on tänaseks 75 aastat edasi arenetud

Lihtsalt pisike täpne tsitaadike (ma lihtsalt ei viitsi pikemalt trükkida ) ühe artikli sissejuhatusest ehk ajaloonurk oktoobrikuust aastast 1938:

Otstarbekohasematest elamu välisseintest.

Arvo Veski, Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusõpetuse Laboratooriumi assistent.

Hoone elamiskõlblikkus kui ka kogu hoone väärtus oleneb suuresti sellest, millisest materjalist ja kuidas on ehitatud hoone välisseinad. Tänapäeva ehitustehnika kiire areng on annud meile välisseinte alal rea uusi ehitusmaterjale kui ka uusi tarindusviise. Uued materjalid ja tarindid (märge: tarind=konstruktsioon; tarindama= konstrueerima) aga, nende otstarbekohasusest hoolimata ei ole meil suutnud leida küllaldaselt laialdast kasutamist.
Selle esimeseks põhjuseks tuleb pidada rahva umbusku igasuguse uue ja senitundmatu vastu; teiseks - meie iganenud ja paindumatuid ehitussundmäärusi, mis tihtipeale ei jõua pidada sammu areneva ehitustehnikaga ja mis praegugi veel elamu välisseinte alal peavad ainuõigeks isaisade poolt aastasadade eest tallatud radu. Kuid loodame, et uuemad ja otstarbekohasemad seinad aja jooksul leiavad rahva hulgas suuremat kasutamist.

Nagu Sa aru saad, olen ma ikka väga sügavalt juuripidi eramute soojaprobleemide lahendamises "sees"

[PlyVal64]

Endal tuli elumaja soojemaksmuutmise tuhin peale ca 5 aastat tagasi. Hakkas vaikselt pinda käima, et tuulise ilmaga, eriti ida tuulega jahutab maja ikka üsna hästi maha. Tööde järjekorraks sai elamismugavuse huvides alustatud seestpoolt. Tegemist on siis üle 100 aasta vanuse palkmajaga, millel väljaspool täipunnlausat 1988 aastal pandud vooder ja seespoolt 1960ndatel üleni üle krohvitud. Alustatud sai siis seestpoolt kõik krohv maha, relaka traatharjaga kõik palgid ja lagi üle lihvitud, põrand üles, vill ja tuuletõke alla ja uus laudpõrand peale. loomulikult sai majja sisse ehitatud ka vesi ja kanalisatsioon, mis enne üldse puudus.
Väljast sai siis eelmine suvi vooder maha, vahuga palgivahed kõik üle, vill seina, tuuletõke peale ja vooder ära lihvitud ning tagasi, loomulikult sai soojustatud vundament penoga ja tehtud põranda alla korralik tuulutus.
Kõkkuvõtteks võiks öelda, et ülihea sai, väga soe on, oluliselt rohkem puid jääb kuuri alles, tööd oli kõvasti aga igal juhul tasus ettevõtmist. Mõned foorumlased on majas ka käinud ja kõike näinud ning vägagi rahule jäänud.

Tuleme siis palkmaja soojustamise juurde, mis on ju "natuke" puittarindil täidisseina vanem vend. Aga alustame üldse tüüpiliste isolatsioonimaterjalide soojusjuhtivustegurist ja seisavl õhul on see 0,026. Kõik isolatsioonimaterjalid püüavadki hoida enda sees seisvat õhku.
Kõik villad 0,032-0,040. Miinuseks nullilähedane tuuletõke, plussiks hea müraisolatsioon. Kardab niiskust kui kurat.
EPS ehk igatsugu "penod" sõltuvalt paksusest 0,03-0,04. Miinuseks olematu heliisolatsioon, plussiks hea tuuletõke. Niikust ei karda aga ei lase konstruktioonil hingata.
Tuuletõkkeplaat 0,053.
Tüüpiline termoliit 0,1.
Puhas kuiv sõelutud saepuru 0,06-0,07
Soomlaste SPU 0.023. Ei karda "mitte midagi" ehk ei vaja ei auru- ega tuuletõket aga on esmapilgul kalleim.
Kuiv puit 0,12-0,15
OSB 0,13

Kui me nüüd paneme siia kõrvale iga materjali ruutmeetri hinna, kõik lisatarvikute hinnad erinevate kihtide jaoks jne, siis tuleb "klassikaline" vill+tuuletõke+voored konkurentsitult kalleim, pakseim ja ikkagi ebaefektiivseim. Täpselt sama ka igasuguse penoga, mis vajab kohe ka ulmelist venti. Lõpuks tuleb välja, et esmapilgul kõige kallima ostuhinnaga materjaliga saab parima lahenduse odavaima lõpphinnaga.
Ning kõige lõpuks on selge ka see, et ulmelise "soojustamise" ja saepuru välja rookimise asemel peaks püüdma tuuletiheduse poole. Ei ole need uued materjalid "nii meeletult" paremate isoleerimisomadustega, kui püütakse väita. Suurim probleem on enamasti ikkagi tuul ja "mitteseisev" õhk seinas.

PS: villast pole sittagi kasu, kui kipsplaati freesitakse pistikute ja harukarpide augud, installitakse odav ja fekaal jublakas ning nende kaudu käib uskumatu tuuletõmbus "öiroremonditud" ja väidetavalt ilgelt soojas seinas!

[diesel]

vabandust väga lolli küsimuse pärast, aga kangeste tahaks ikka uurida, et kas täispunn voodrilaud ei toimi ka samaaegselt tuuletõkkena?

[saarrand]

Ta ikka päris tuuletõkkena enam ei toiminud, alustades juba sellest, et 20 aastaga on tekkinud mõne laua sisse praod, mõni oksake on mõranenud, mõni oksake üldse välja kukkunud jne. Tulemuse erinevus on ikka meeletult näha, enne oli niimoodi, et kui seestpoolt lõin krohvi maha, siis mõnest üksikust kohast välisvooder paistis palkide vahelt ja sealt tuli tuult nagu kotist.

[PlyVal64]

vabandust väga lolli küsimuse pärast, aga kangeste tahaks ikka uurida, et kas täispunn voodrilaud ei toimi ka samaaegselt tuuletõkkena?

Ta ikka päris tuuletõkkena enam ei toiminud, alustades juba sellest, et 20 aastaga on tekkinud mõne laua sisse praod, mõni oksake on mõranenud, mõni oksake üldse välja kukkunud jne. Tulemuse erinevus on ikka meeletult näha, enne oli niimoodi, et kui seestpoolt lõin krohvi maha, siis mõnest üksikust kohast välisvooder paistis palkide vahelt ja sealt tuli tuult nagu kotist.

Diesel, teoorias toimib mingis piisavas ulatuses, praktikas harva ja kui, siis tuulevaikses paigas. See siis asukoha küsimus: Lollidemaal pankrannikul kohe mitte mingil juhul... paksus metsas aga küll.

Nii, et teemaalgatajat pisut aidata, siis tegin kiired arvutused just selle sommide kalli aga väga hea isolatsiooniga nii, et peremees ikkagi tahab silikaatvoodri maha lõhkuda.
Tüüpilise ja eeldame, et ikkagi enam-vähem täidist täis nõmme-seina 1"+20cmtäidet+1" soojatakistus R=2,33 ja soojajuhtivusarv U=1/R=0,4. Tuult ei pea, soe ei ole.
Lisame sinna 17cm paksu aga erisoojusjuhtivusega 0,023 kange spetsiaalse välisseina materjali ja teeme nüüd arvutuse:R=Rs+R1+R2+Rv (m²°C/W), kus Rs on sisepinna konstant 0,13 ja Rv välispinna oma 0,04.

17 cm SPU-materjali R=7,39 ja U=0,135. "Uue" seina R=0,13+2,33+7,39+0,04=9,89 U=1/9,89= 0,10!!!!See ületab kuhjaga passiivmaja nõuet 0,15 aga juurde peame muidugi lisama uksed/aknad Ahjah, ma jätsin suis ateadlikult arvutusse lisamast näiteks omakorda tiheda täispunn-laudvoordi, mis viib U-arvu veel allapoole!!!
59X260 cm lehe hind on 101 EUR + liimvaht + distantsliist + uus vooder. 2,6 meetrit peaks olema mõistlik peaaegu kõigi eramute seinakõrgus ehk ilma jupitamata saab paani kaupa installida. 50 lehte katab ära koos kadudega julgelt 70 ruutu puhast seinapinda (no ütleme, et 6,7 ruutu läheb raisku madalama seina arvelt vms) ja maksab see siis 5100 eur+lisad. 50 lehte teeb ~30 jm puhast täiskõrget seinapinda ehk sõltuvalt avade suurustest jämedalt 6X11 kuni 7X12 meetrit maja.
Jah, kohe lisandub ka ventsüsteem, sest ei hinga selline maja koos uute avatäidistega enam üldse.

PS: korraliku tiheda 20cm paksuse masspuidust seina U=0,75 aga juba 25-sendise oma 0,6. A'la tüüpiline hea palk talumaja. Teoorias tihendatud ja korraliku laudvoodriga ning seest krohvituna on U~0,45 ehk ikka suurem, kui saepuru täidisseinal! Ütlen veelkord: inimesed, ärge kartke saepuru!!! See on SOOJEM, kui müügimehed ja isehakanud ehitusmeestest "müüdimurdjad" räägivad. Nende töö on lolle leida, kes kogu pasa ära ostaks või iseendale ürjotamine tagada.
Minu maja seinte U kõigub passivmaja piiri peal sõltuvalt paigast, häda on avatäidetes ja mõnes läbipuhumises. Aga selle asendamine/remontimine ei tasu ennast rahaliselt mitte kuidagi ära. Lihtsalt ajapikku "igavusest" tuleb nokkida, suurem probleem on hoopis katus. See on SUUR ja kallis ehitus isegi remontida aga rahaliselt "kasulik", sest muidu määndab maja üldse ära. Et kütan tulevikus keset õue asuvat ahju

[parmhot]

Ning kõige lõpuks on selge ka see, et ulmelise "soojustamise" ja saepuru välja rookimise asemel peaks püüdma tuuletiheduse poole. Ei ole need uued materjalid "nii meeletult" paremate isoleerimisomadustega, kui püütakse väita. Suurim probleem on enamasti ikkagi tuul ja "mitteseisev" õhk seinas.

Mõned aastad tagasi sai Euroopa põhjapoolseimas linnas muude toimetuste kõrvalt haltuura korras ühe kahekorruselise puitmaja vooder ära vahetatud. Oli teine juba päris pehkinud karmide Põhjamere tormide meelevallas. Peale voodri eemaldamist leidsime eest õhemat sorti tuuletõkkepapi, seegi oli mitmest kohast katki. Omanik rääkis jah, et naine vahel kurdab, kui suurema tuulega toas ka väheke puhub. Tuuletõkke maha võtmisel ootas ees üllatus - puitsõrestikmaja oli ilma igasuguse soojustuseta, tühi mis tühi. Me polnud sellise asjaga harjunud ja hulk aega püüdsime peremehele selgeks teha, et võiks ikka miskit villa moodi asja sinna panna. Peremees arvas, et 60 aastat juba nii olnud, milleks muuta. Peale sõda, kui kogu linn maha põles ning massiliselt uusi maju ehitati, polnud arvatavasti sinna seina sisse midagi panna. Ladusime asja uuesti kokku, omanik oli väga rahul. Oli tõesti ilusam

[hulgus]

vabandust väga lolli küsimuse pärast, aga kangeste tahaks ikka uurida, et kas täispunn voodrilaud ei toimi ka samaaegselt tuuletõkkena?

Kuna ise olen sellega natuke mööda pannud, siis ehk mõne sõnaga, mitteehitaja kogemustest, kuuldust ja subjektiivsest arvamusest.
Eksitav on nimetus tuuletõkkeplaat.
"tuuletõkke" eesmärk on vältida mis tahes (välis)õhu liikumist villa sees, nimelt on viimase takistus õhu liikumisele, ehk konvektsioonile praktiliselt olematu, ehk, siis kui külm välisõhk pääseb soojustusse sisse välja käima, siis pole kasu ka poolemeetrisest villakihist.
Seega, kui vill soojustuseks siis on (üli)oluline sulgeda see vill "karpi" kus ei toimuks õhu liikumist. Väidetavalt olla millimeetrine pragu, juba piisav, et soojustus kaotaks selles kohas neljandiku oma soojapidavusest. Mõned väidavad, et veelgi olulisem on ka soojustuse sulgemine pealtpoolt, et vältida soojustuskihis tekkivat konvektsiooni, mis viiks soojuse ülalt välja.

Ehk, siis vastus toodud küsimusele:
Kuna voodrilauad nagu ka muud voodri materjalid peavad seinas olema tuulutusvahega, lisaks alt ja ülalt avatud, siis ei ole seal mingit takistust vabalt ringlevale "tuulele" soojustuses, mis erinevalt närilistest viib hoonest viimasedki celsiused.

[diesel]

näädsa siis, nüüd pea sassis.
mul osmik on paljas palksein. no mingi 20 ja rohkem senti. väljas põle rohkem midagi. sees paaris kubrikus on märga pappi kunagi pandud. suurem osa seest ka seesama palk. teoorias on sammalt ka vahel. praktikas olen ma teist ikke toppind a kui õues ere päike, siis ikke kiired tuppa paistvad mõnelt poolt.
oma lolli peaga mõtsi kavalalt, et panen 5cm villa reikade vahele väljapoole vasta seina ja sellele tihkelt vasta täispunn voodri. mõtsi, et vooder peab siis õhu liikumise kinni ja vill annab natsa lisalämmi ja ongi kompu. auru ja muu niiskuse teemal mõtsi, et kui palk vabalt hingab, siis küllap hingab ka törtsu villa ja ühe lahja lauaga.
ega paksemat asja ju panna nagunii ei saaks, mudu tuleb sein juba räästa alt välja.

[aavu]

Pole kunagi ehitaja olnud aga olude sunnil üht angaari soojustasin. Väljas oli plekk 150-te prusside küljes. Sai siis seda tõrvapaberit klambrilööjaga löödud paar sent plekist puudu, siis kivivill tihedalt, siis harilik kile ja lõpuks plekitahveldis. Kas sellest nüüd kasu on kellelgi aga huvi pärast küsiks, kas tegin miskit valesti ka. Aasta pärast läks lammutamisele muudel põhjustel.

[Jansa]

Ma pole ka ehitaja, viimastel aastatel oma tarekese juures on ehitusfoorumit siiski üksjagu loetud.
No ja meelde on jäänud jäme reegel soojustamise juures- kivisein- väljapoolt, puusein- seestpoolt.
Kastepunkti teema oli see vist.

Muidugi tekib seal kohe esteetika ja füüsika põrkumise küsimus- kes ei taha maakiviseina väljast katta ja kes ei taha palki seestpoolt katta. A no mis sa teed.

[hulgus]

Ma pole ka ehitaja, viimastel aastatel oma tarekese juures on ehitusfoorumit siiski üksjagu loetud.
No ja meelde on jäänud jäme reegel soojustamise juures- kivisein- väljapoolt, puusein- seestpoolt.
Kastepunkti teema oli see vist.
...

Mistahes konstruktsiooni ei saa soojustada seestpoolt, (v.a. metall-klaas pilvelõhkujad jms) sest see viiks selle eelmainit kastepunkti konstruktsiooni sisse ja niiskus kandvates konstruktsioonides on paha-paha. Sel reeglil olla ka mõned erandid, aga see juba täpsem arvutuste teema.

[Tift]

No ja meelde on jäänud jäme reegel soojustamise juures- kivisein- väljapoolt, puusein- seestpoolt.
Kastepunkti teema oli see vist.

"Jämeda reegli" paranduseks - seestpoolt ei soojustata mitte kunagi.
Kastepunkti, kui rääkide reeglitest, ei tohiks majas kunagi tekkida.
Elamu on keeruline ehitis. Kokku saavad erinevad asjad - õhk, temperatuur, niiskus jne. Nende füüsikaliste materjalide kokkupuutepunktides hakkavad pihta igasugused kavalad asjad, mille tulemuseks on mõnikord inimesele vastuvõetamatud produktid ja tingimused - hallitus, kondensaadid, õhupuudus jne. Kui ehitada reeglite ja nõuete kohaselt, siis peaks need olema välistatud.
Aga meil on terve hulk vanade reeglite järgi ehitatud elamud, algelised materjalid jne, mida siis kasutati vastavalt aegade jooksul kujunenud arusaamade ja tähelepanekute toel. Polnud ka viga, eks ju.
Tänapäeval tahab aga inimene paremat - ei rahulda enam õuepäälne käimla, vesi peab toas olema, sein võiks ka tuult kinni pidada, põrandaääred võiks soojemad olla..
Nii siis hakataksegi tänapäevaste materjalidega oma äranägemise järgi teostama parandus-ehitustöid "reeglite" järgi, mida kuuldakse siit-sealt jne. Tulemuseks võib olla (kui tehakse nutikalt ja teadlikult) hea asi, võib olla aga ka nii, et mõne aja pärast on "külas" veel suuremad probleemid, kui enne.
Vigade vältimiseks on kõige parem teha projekt. Rääkige, mida tahate (omaenese tarkusest, aastatepikkuse kogemusega ehitajast vms), vastavalt teie elamule ja soovidele koostatud arukas projekt kaalub kõik muu üles. Projekteerija teab, mida paberile joonistab. Temaga saab läbi arutada praktiliselt kõik nüansid - soojustus, tuuletõke, aurutõke, kuidas teostada, kuhu, mida ja kui alju paigaldada jne. Projekteerijaga saab, võib ja peab läbi arutama need teemad, mida te olete kuulnud "naistelt saunas".
Üks selline projekt maksab. Aga mitte hingehinda ja igal juhul kaalub
see üles probleemid, mis võiksid tekkida ilma projektita ja omaenese tarkusest ehitamisel. Aga... kui ei ole vahendeid projekti tellida, siis võiks suhelda kellegagi, kes teeb ehituse järelvalvet. Kui oled iseehitaja, siis suht väikese (kokkuleppelise) raha eest saab luua kontakti (vahel ka isikliku) persooniga, kelle tööks ongi lahendada probleemkohtade (korstnad, saunad, katlamajad, isolatsioonid, soojustus jne) konstruktsioone. Tema saab teid juhendada ja öelda samuti, kuhu, mida , kui palju. Temaga saab suhelda ka telefonitsi igal ajal, kui tekib ükskõik missugune probleem, kasvõi see, etoot, kas ma löön selle naela nüüd siia või kümme senti allapoole . On täiesti arusaadav, et inimene ei saa olla tark kõikides küsimustes ja mõnikord on isegi väga tark tunnistada oma teadmatust ning lihtsalt küsida teadja käest. "Teadja" võiks aga olla mitte naabrimees, vaid inimene, kes tõepoolest toetub ehitusreeglistikule ja teab kaasaegset ehitust ning materjale.
Sai nüüd pikk lugu krt. Olen ise 28 aastat ehituse sees olnud, puusepp-müürsepp ühes isikus ja kokku puutunud elamutega vundamendist katuseni. Võiks arvata, et tean kõike aga võta näpust - tuleb ette situatsioone, kus abi on hädasti tarvis, mõnikord ka teiste oskusi. Muuseas, see pikk staaž EI NÄITA, et ma tean ja oskan, inimene õpib kogu elu, tahab ta seda või mitte.
Mõned reeglid on aga selged: Tuuletõke peab pidama tuult. "Tuul" see on igasugune käega ja silmaga tuntav/nähtav õhuliikumine. Kui teha tuuletõket, siis kinni peavad saama kõik augud ja praod igalt poolt, pealt, alt ja ülevalt, samuti külgedelt.
Nipp: Kui kasutate tuuletõkkepappi, seda rohelist, siis see materjal peab olema kinni naelutatud kõikidest servadest. See tähendab, et kõikide vuukide alla tuleb panna puit - liist, laud, reika vms. Makrofleksiga selle vuuke tihendada ei saa - esialgu saab täita, aga mõne aja möödudes tuleb see papi küljest lahti ja kasu pole midagi - tuul vihiseb ikka läbi.
Kui soojustate elamu välisseina, vahetate aknaid ja tihendate, et tuul läbi ei käiks - siis tasub kohe mõelda ka ventilatsioonile. Kui enne viis niiskuse elamisest välja läbiliikuv õhk, siis kui te selle liikumise kinni panete tuleb niiskusele väljumistee anda. Selle mittetegemisel riskite selle ülevalpoolnimetatud "kastepunkti" tekkimisega välisseina (või ka lae) sisse. Tulemuseks hallitus, niiskunud soojustus (mille tulemuseks väheneb ka soojustuse efektiivsus).
Ventilatsiooni saab teha igat moodi. Ise olen kasutanud lihtsalt 100 mm torustikku, igast toast üles, katuse all kokku viinud ja ots kuskilt kõrgemalt välja. Külmas alas peab selle torustiku ära isoleerima, et seal sees väheneks kondensaadi tekkimine. Tubade laes on ava
kaetud plafooniga, mida saab lahti ja kinni keerata.
Nii...aitab küll praegu ja vahest on lugejal kah juba siiber. Teine kord jälle ..