Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

(08-01-2013, 10:48 AM)Tift Kirjutas:  Ventilatsiooni saab teha igat moodi. Ise olen kasutanud lihtsalt 100 mm torustikku, igast toast üles, katuse all kokku viinud ja ots kuskilt kõrgemalt välja. Külmas alas peab selle torustiku ära isoleerima, et seal sees väheneks kondensaadi tekkimine. Tubade laes on ava
kaetud plafooniga, mida saab lahti ja kinni keerata.

Kuidas on lahendatud siirdeõhu pealevool?

Cinquecento
Vasta

Jajah, mind huvitaks kah, kuidas juhtida tuppa välisõhku? Praegu põranda remont käsil, väljatõmbevent korstna kaudu olemas, töötab hästi. Olen näinud välisseina paigaldatud luuke aga ise ei julge auke puurima hakata, ei kujuta hästi ette ennast sellises toas, kus seinas olevast avast vuhiseb külma sisse...
Vasta

Vastuseks seintesse aukude tegemise kohta: minul on uuemapoolses majas õhutusklapid toa seintel. Reguleeritavad, porolooni moodi materjal filtriks vahel. Toimib kenasti. Samas väljatõmme tubadest puudub, seega ei oska öelda, millise õhukoguse need klapid tagada suudavad. On muidugi selge, et kokkuvõttes on see paras säästulahendus ja tõenäoliselt on paremaid-efektiivsemaid mooduseid.

Õuest tulevad põranda alt õhutustorud kamina alla ja elektrilise saunakerise alla (viimasega olen eriti rahul). Paraku ei ole ehitamise ajal veetud põranda alt õhutustoru õlikatla alla, läheks värske õhu pealevool otse vajalikku kohta muidu sooja katlaruumi liialt jahutamata.
Vasta

(08-01-2013, 10:23 AM)hulgus Kirjutas:  
(08-01-2013, 01:12 AM)Jansa Kirjutas:  Ma pole ka ehitaja, viimastel aastatel oma tarekese juures on ehitusfoorumit siiski üksjagu loetud.
No ja meelde on jäänud jäme reegel soojustamise juures- kivisein- väljapoolt, puusein- seestpoolt.
Kastepunkti teema oli see vist....

Mistahes konstruktsiooni ei saa soojustada seestpoolt, (v.a. metall-klaas pilvelõhkujad jms) sest see viiks selle eelmainit kastepunkti konstruktsiooni sisse ja niiskus kandvates konstruktsioonides on paha-paha. Sel reeglil olla ka mõned erandid, aga see juba täpsem arvutuste teema.

Hulgus, see jutt nüüd küll ei päde!!! Enamusi konstruktsioone soojustatakse mõlemalt poolt. Mis on konstruktsioon? Ütleme lihtsamalt - maja/katuse ja lume raskust kandev osa. Isegi tapeet kvalifitseerub täiel määral soojustuse alla, rääkimata kipsplaadist jms. Sõrestikmajal on konstruktsiooniks nii postid kui mõlema poole laudis. Tavaliselt ikka lüüakse enne välimine perimeeter, siis soojustus vahele ja sisemine. IGA osa sellest on ka omaette soojustus. Sa võid ka nii ehitada: teed sõrestikmaja väljast 100% valmis ja saavutad juba päris arvestatava ehk maksimaalse tuulepidavuse ja täitsa elamiskõlbliku soojapidavuse Lõuna-Euroopa kliimasse. Probleemid jahedaga ning suure energiakuluga algavad meil siin novembrist, siis hakkad selle ajahetke konstruktsiooni SISSEPOOLE soojustama installides villa, saepuru, peno, põhu, mida iganed. Kuniks lõpetad seinakattematerjalidega. Isegi tahveldatud seinakate on reaalne soojustus.
Pigem tahtsid Sa öelda, et kuhupoole konstruktsiooni pannakse mittehingavad või liigsoojad soojustusmaterjalid? Ja see on juba tõesti teine teema. Üks pool asjast on sisekliima, teine pool on siis reaalsete külmadega kandevseina täielik läbikülmumine ja köetud majast ka parimast materjalist läbi minev soojus, mis toob kastepunkti lõpuks tõesti kuhugi umbse seina sisse.

Omaette ja siin siiani arutlemata teema on veel seinte ja kogu maja mass ehk inerts ehk materjalise sooja akumuleerimise võime.
Miks ma olen kogu aeg neid "moodsaid" maju sõimanud põllupealseteks pappkuutiteks - just selle sama pärast! Papist, plekist, kipsist, villast ja penost võid küll ehitada sooja PIDAVA maja aga sooja HOIDVAT maja nii ei saa. Ja siin jõuame jälle kord sinnani, et ärge jumala eest korralikku ja siiski suure massi ning soojamahtuvusega saepuru eemaldage asendades selle täiesti mõttetu villaga antud kontekstis. Seda saab nimetada potjomkinluseks ja rumalaks pakasuuhaks iseenda suhtes - enesepettuseks! Sama asi on kõikmõeldavad papsit vaheseinad jms. Need ei hoia sooja ja üldiselt pole neil ka mingisugust heli isoleerimise võimet. Need kunagised eramud ei ole tõesti tihtipeale parima ruumilahendusega ja nii lõhutaksegi korralikud massiivsed vaheseinad välja. Siis saepuru välisseintest välja, silikaat ka ära ja enne lammutama asumist HEAST majast jääb järgi - andke andeks - kergehitise laadne kuut.
Tahate moodsaid materjale ja moodsat ruumilahendust - lõhkuge vana maha, ehitage uus massiivseintega aga moodsa soojapidavusega maja. Ning milline massiivsein, mis peaks ise juba tuult, oleks vilets soojusjuht aga mõistliku akumulatsioonivõimega, on kõige parem ja kõige odavam, pole ka üldse selge! Kivi(laadne) vs täispuit, fibo/aeroc vs palk jne on rohkem "tunde küsimus".
Ise tegin sõbraga suvel sellise puu/tööriista/traktorikuuri ühe palksuvila ja palksauna hoovile, et "ansamblisse" sobiks. Kuivatatud täispunn-palgiprofiil voodrilaud pole just odavaim materjal (u.25 eur/ruut tuli koos kruvide ja värvitu kaitsega) aga sellisele sisse kiht tuuletõket, siis siseseina paksem soonega OSB, vahele kuiv trambitud saepuru ~17-18 cm ja sooja ning ökot jagub kolme põlve jagu. Muidugi on nurkadega nökerdamist, "päris" majal lisaks aknad jms lisa"piina", kuid saepuru ei maksa suurt midagi ja lõpuks tuleb ilus ja hea seina ruut kokku ikkagi odav. Ning selline voodri"laud" on juba täiesti tuuletihe aga natuke "soojem" materjal ja kindlalt tihedaks teeks ikkagi õige tuuletõkkeplaat.

[Pilt: 040720121053.jpg]
Vasta

(08-01-2013, 15:16 PM)parmhot Kirjutas:  Kuidas on lahendatud siirdeõhu pealevool?
Jajah, see on ka tähtis (aga mis ei ole tähtis ehitise juures). Meie talumajal tuleb värske õhk sisse pikemat toru mööda, 160 mm, alguse saab katlamaja välisseinast, tuleb läbi sooja katlamaja lae alt, laskub nurgast alla põranda äärde ja sealt läbi seina esikusse teisele korrusele viiva momendil lahtise trepi alla. Nii, kuidas on väljatõmme, on ka sissetõmme, õhk liigub, sokke jalast ära ei kisu, sissevooluava saab reguleerida, manuaalselt küll, aga tükki küljest ära ei võta. Soojusvahetiga vendisüsteem on muidugi hea ja öko jne, aga ei old meil seda münti renoveerimise ajal tagataskust võtta..
Me talumaja on soojustatud nii - väljast sissepoole kui kihte lugeda:
täispunnvoodrilaud, 25mm lattidega tehtud vertikaalsed õhuvahed, 13 mm tuuletõke, siis 50mm latid, millede vahele ja alla (alla seepärast, et vana palksein ei olnud nii sirge ja lattide alla tekkisid paratamatult õhuvahed) isover. Isover siis paksusega kuskil 50-75 mm, vastavalt vana palkseina kõverusele. Lattide vahed on hermeetiliselt (võimalikult ) suletud alt, ülevalt ja igalt poolt mujalt. Et ei tekiks villas õhuliikumist. Seest on aga palksein kaetud võimalikult korralikult kaetud aurutõkkepaberiga, selle peal aga latid ja mõnes kohas kips, mõnes kohas oleme aga palkseina nähtavale jätnud. Vahelaed on nii, nagu vanas talumajas ikka - laiad plangud, natuke kõverad ja pragulised...


Vasta

Tahaks teha teisele korrusele palkmajja ventilatsiooni. Oskab keegi anda head nõu, kuidas oleks kõige mõistlikum ja otstarbekam seda ehitada? Kõige lihtsam on teha auk lakke ja pööningule suunata õhk (sealt on juba pööningu vent olemas) aga kuidas tagada ka normaalne värske õhu pealevool?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

fresh klapp seina sisse on kõige lihtsam ja odavam lahendus.
Vasta

Moodne lahendus oleks eraldi sissepuhke torud vedada ning tsentraalne soojustagasti pööningule.
Vasta

Kõige parem väljatõmbesüsteem eramajja on mitme lõõriga korsten - küttes läheb soojaks ja tekitab hea tõmbe ka väljaminevale õhule. Vent kipub ikkagi mingi määral müra tekitama, elektrikulu peale selle. Sissetulevale õhule on jah kõige odavam lahendus läbi seina klapp, paraku kipub sealt väga külma sisse uhkama. Parem oleks juhtida värske õhk torude abil kütteseadme ( ahi või radikas) alla või siis kasutada eelsoojendust ksf. Tifti näitel. Ja väljuvast õhust soojus kätte saada poleks kah paha. Odavaim variant vana autoradikas. Sellest on varem siin foorumis ka juttu olnud.
Vasta

siin kehtib sama reegel mis laialt kasutuses
ei saa odavat ja head saab kas odava või hea
soovitused on hea anda kui küsija ütleb välja mida ta ootab ja loodab ja mida ta ei taha saada või ei taha kogeda

sooja ja niisket pole üldse hea juhtida pööningule vaid ikka otse õue

süsteem - toru läbi lae pööningule/läbi katuse ja seinast freshiga sisse ei toimi hästi.

soovitan juhtida värske õhk magamistubadesse ja tõmmata ventilaatori abil välja garderoobist/vannitoast wc-st, köögist jms. nn. mustast ruumist.

kui on vähegi võimalusi siis ikka soovitaks kasutada soojusvahetiga agregaati
ja müra vastu aitab ikka summutite kasutamine ning õigete läbimõõtudega torude kasutamine.

jne.
Vasta

Üks tähelepanek. Kehva soojustusega toru kütmata pööningul kogub suuremate külmadega toast niiskust toruseintele jääna. Sulailmadega võib juhtuda, et voolab tuppa tagasi. Olen näinud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Minu arust on kondensvesi ventilatsiooni ehitamisel suurimaid probleeme.
Üks asi on "seenest" sisse sorisev vesi, teine asi hallitus torudes. Esimene on ebameeldiv, teine võib pikapeale ää ka tappa. Osad laematerjalid ei kannata vett ja lähevad koledaks jne.
Mis juhtub kui välisõhk lihtsalt torupidi sisse tuua:
       

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(16-01-2014, 10:00 AM)Basilio Kirjutas:  Minu arust on kondensvesi ventilatsiooni ehitamisel suurimaid probleeme.
Üks asi on "seenest" sisse sorisev vesi, teine asi hallitus torudes. Esimene on ebameeldiv, teine võib pikapeale ää ka tappa. Osad laematerjalid ei kannata vett ja lähevad koledaks jne.
Mis juhtub kui välisõhk lihtsalt torupidi sisse tuua:

kindlasti ei ole kondensvesi suurim probleem
ehk suurim probleem on valed õhukogused ja kiirused mistõttu ei saavutatat head tulemust ja lisaks tekib ka müra jne.
kondensvee vastu aitab isoleerimine - külmal pööningul min. 50 soovitavalt 100mm fooliumiga villa peale ja on kõik korras.
hallitus ei teki sinna kindlasti mitte kui õhk liigub sest see hallitusele ei meeldi.
Vasta

Sõber ehitas male ise soojusvaheti.Ca 1x2 m plekk kasti pani kofreeritud alu painduva toru sisse,sissepuhe torust ja väljatõmme toru ja kast vahelisest tühimikust ja töötas küll.Tehaseseadme vastu ei saa kuid parem kui külm tuppa ja soe välja toast puhuda.
Vasta

Sissetõmbe toru kaevatakse maasse ümber maja enne kui tuppa tuleb. Nii mulle tuttav passivmaja fänn kunagi seletas. Temal oli nii tehtud aga ma ei tundnud huvi kui pikalt ja kui sügavale see kaevatakse.
Vasta

(17-01-2014, 00:51 AM)nootsii Kirjutas:  Sissetõmbe toru kaevatakse maasse ümber maja enne kui tuppa tuleb. Nii mulle tuttav passivmaja fänn kunagi seletas. Temal oli nii tehtud aga ma ei tundnud huvi kui pikalt ja kui sügavale see kaevatakse.
Haa, vat see on küll hea mõte! Talvel saab alati plusskraadiga õhku, ainult vähemalt poolteist meetrit sügavale tuleb toru kaevata. Suvel jälle konditsioneeri eest. Üksiti peaks ka kondentsiga vendiava ümber vähem muret olema kui sissetulev õhk talvel ette soojendatud.
Peab kõrva taha panema. Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Tsitaat:Sissetõmbe toru kaevatakse maasse ümber maja enne kui tuppa tuleb. Nii mulle tuttav passivmaja fänn kunagi seletas. Temal oli nii tehtud aga ma ei tundnud huvi kui pikalt ja kui sügavale see kaevatakse.

Miskipärast tekib kahtlus, et jaanuari keskpaigaks on selle maasse kaevatud õhutoru ümber igikelts ehk miinuses maapind ja ei soojene see õhuke seal maa sees enam eriti.
Vasta

(17-01-2014, 12:07 PM)Kjen Kirjutas:  Miskipärast tekib kahtlus, et jaanuari keskpaigaks on selle maasse kaevatud õhutoru ümber igikelts ehk miinuses maapind ja ei soojene see õhuke seal maa sees enam eriti.
Kui toru lühike ja sealt pakasega õhku vuhinal läbi veetakse, siis kindlasti.
Küssa on selles, kui pikk peaks toru olema ja milise koguse õhku reaalajas saab sellega nulli soojendada, ilma et igikelts tekiks. See omakorda sõltub veel õhutemperatuurist jne. Siinkohal oleks huvitav kuulda kommentaare neilt, kes asja ära teinud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Maatoru põhimõte on, et suvel ta jahutab ja talvel soojendab õhku. Suvine jahutamine omakorda soojendab maapinda ja vähemalt teoorias peaks talvist külmumist kui mitte päris vältima siis vähemalt oluliselt edasi lükkama.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(17-01-2014, 12:42 PM)Basilio Kirjutas:  Kui toru lühike ja sealt pakasega õhku vuhinal läbi veetakse, siis kindlasti.
Küssa on selles, kui pikk peaks toru olema ja milise koguse õhku reaalajas saab sellega nulli soojendada, ilma et igikelts tekiks. See omakorda sõltub veel õhutemperatuurist jne. Siinkohal oleks huvitav kuulda kommentaare neilt, kes asja ära teinud.

Paigaldasin suvel maa-alusele keldrile ventilatsiooni, laest viib toru välja, alt kahest nurgast aga tuleb toru sisse. Väljastpoolt viisin torud kokku ja ca 12 m kaugusele Sügavust maapinnast on kuskil 120 cm keldri juures ja 150 cm sisseimeva toru juures. Niisiis tõusvas joones keldri suunas. Momendil, kui väljas on -15 või rohkemgi, on siseneva õhu temperatuur +4 kraadi.
Ah jaa, torude läbimõõt on 160 mm.

Elamusse värske õhu juhtimine maa-alust toru pidi oleks väga nutikas. Pikkust peaks olema piisavalt, et õhk jõuaks soojeneda, sügavus võiks olla samuti külmumispiirist ikka sügavamal. Toru läbimõõt võiks olla ka suurem, nii 200 mm vms, siis on läbivoolava õhu kogus parasjagu ja õhu liikumine torus aeglasem, jõuab soojeneda.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne