Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?
#21

(01-01-2013, 03:17 AM)phyl Kirjutas:  Elektrikatkestuste pärast ei pea nii väga muretsema - saab ju luua iseseisvaid elektri süsteeme mis toidab tsirkulatsiooni pumpa. Kõige lihtsam on tõesti tavaline generaator. Hightechim on päikesepaneelid jne.

Alustaks selles, et teed küttesüsteemi ilma pumbata!

Need pumba süsteemid on paras piin kui elekter ära on või pump saba annab, isetsirkuleeruvad süsteemid on samas natuke "inetumad" aga see eest praktiliselt hooldusvabad.

Dad.
Vasta
#22

Olles ise kehvasti soojustatud maja omanik ja äsja keskkütte renoveerimise üle elanud, SOOVITAN: Ära sa kurat ahje ega pliiti puutu! Usu mind, ei ole töö- ja lollikindlamat ega ökonoomsemat kütmismoodust kui korralik ahi!
Kui vähegi raha on, soojusta maja! Kui uued aknad ees, siis järgmine käik peaks olema põrandate soojustamine. Usu mind, see annab rohkem kui aknavahetus! Juba parketialuse rohelise plaadi lahtiselt põrandale laotamine tekitab kohese efekti. Proovi järele! Mina olin üllatunud, kui mõjus see oli. Aknavahetus tube märgatavalt soojemaks ei muutnud.
Eks majad ole muidugi erinevad, aga minu kogemus oli selline.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#23

Pinnas maja all on liiv. Umbes 30 - 40cm on mulda peal ja siis tuleb puhas liiv vastu. Asukoht ise on mäeküljel, seega kevadel sügisel jooksevad veed mööda maja ühte seina. Samas asub ta piisavalt kõrgel, et põhjavesi nii kõrgele ei tõuse.

Keldri lagi on valatud betoonist.

Vundamenti kui niisugust tahan soojustada ka seetõttu, et see külmub läbi ja ega see just kõige parem variant ei ole. Igasugune selline asi lagundab teist ikka omajagu.

Ühesõnaga olen nüüd jõudnud sinnamaani, et keskküte jääb praegu ära ja selle asemel soojustan maja ja vundamendi. Ja kuna kevadeti tungib lumesulamisvesi keldrisse(põrandad on märjad, aga ei uju), siis tundub et vundamendi osalisel hüdroisolatsioonil ei ole siiski mõtet.

Esialgne plaan on et 15cm villa seina + tuuletõkkeplaat + uus vooder.
Ja vundamendile 10cm peno(kuskil 60cm) ja siis välisviimistlus(misiganes see ka ei oleks siis). Lisaks veel siis vaadata üle keldri ventilatsioon.

Kuidas selline plaan tundub?

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#24

(01-01-2013, 19:23 PM)nustu826 Kirjutas:  Esialgne plaan on et 15cm villa seina + tuuletõkkeplaat + uus vooder.
Sa kirjutasid et tegemist on puitkarkass majaga. Kui väljast tellisvoodri maha võtad siis peaks selguma milline on esialgne soojustusmaterjal. Sapuru vajub paari-kolmekümne aastaga kokku ja võib olla aknalaudade tasemel. Kui soojustus ära vajunud, siis tuleks kas saepuru seina sisse juurde lisada, või üldse eemaldada ja kogu ulatuses uus soojustus panna. Välissoojustuseks kasuta kindlasti tuuletõkke kivivilla, sest sellega saab hoida juba esimese tuule jahutuse eemale. Pehmest villast puhub tuul läbi.
Vasta
#25

Üht mida ma välja ei lugenud - mis materjal on praegust karkassi vahel?

Minu küsimus on see kas sa kakud vana isolatsiooni seinast välja või teed lisa karkassi seinale?

Läheneda või ju asjale ka seestpoolt, kui plaanid vana isolatsiooni välja kakkuda - ainus eelis sellel tegevusel on see, et tellisvoodrit ei pea sellel juhul puutuma, kuid see on paras jebiitamine.

Liiva pinnasel läheb külm päris sügavale - Nurga all isolatsiooni paigaldamine peaks hoidma külma eemal.

Kui keldrisse küttekeha ei paigalda siis soovitan keldri lae ära soojustada (põrandat üles kakkuda ei tahtnud, ma sain niimoodi aru).

Kui plaanid villaga soojustada siis soovitan kasutada 150 mm press kivivilla, sest minaraalvill vajub ajapikku aru.

Et vett hoida majast eemale, saab ju paigaldada pinnasevee eemale juhtimis trasse.

Jõudu plaanimisel.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#26

Pean tunnistama et minu igapäevaseks erialaks on kütte ja ventilatsioon. Ma ei ole küll väga pädev seinte konstruktsiooniliste lahenduste osas, kui silmas peetakse hüdroisoleerimist või kestvust ajas ja vastupidavust ilmastikule, aga paar momenti märgiks ära.

1) Kas soojustada seinad ja vundament? Või soojustada seinad ja keldri vundament? Või soojustada maja ülemine ots ja teha küttesüsteem?

Lõppkokkuvõttes kunagi pead kogu maja soojustama ja looma moodsa küttesüsteemi. Alustada soovitan maja ülemise osta soojustamisest, see on lihtsam ja seda saab vähese raha eest rohkem. Kui maja on soojem, säästad raha väiksema kütusekulu arvel. Kelder jäta viimaseks. Seal säästad soojustamise järel sooja kõige vähem. Keldris sa ei ela, las ta olla vahel härmas ja kui sinna tekib katlamaja, siis saab seal ka soojem olema.

2) Kas ja miks on vaja üldse vundamenti vaja soojustada?

Kui on karm talv, siis jaanuari lõpuks on maapind ca 1m ära külmunud. Teede all rohkem, puutumata lume all vähem. Sügavamal hoiab aga maapind kenasti +4...+6C temperatuuri, külmunud osas on aga mingi – märgiga algav number. Soojakadu sõltub otseselt siseruumi ja väliskeskonna temperatuuri vahest. (siuke lihtne valem: temp. vahe korda seina pind korda seina U-arv võrdub ruumi soojuskadu ). Nii kaob soe läbi vundamendi seina, kaob ka läbi seinaäärse põranda, aga hoone keskosas praktiliselt mitte. Seal on juba korra soojaks köetud pinnase mass ja see maja kasutamisel ära ei jahtu. Nii pole vundamendi seinast kaugemal kui 6m asuva põranda soojuskaoga üldse vaja arvestada. Kui just ruumis põrandakütet ei ole.

3) Hüdroisolatsioon.

On tähtis kõrge pinnaseveega piirkondades, kui maja all on täiskelder. Et vesi keldri ei tungiks, peab sein vett pidama. Ja kuna seinale kleebitud peno eriti vett ei pea, siis see külm pinnasevesi (voolaval kujul) märgab ära ka sinu seina ja see ei pea enam ka sooja kinni nii edukalt kui kuiv sein. Rääkimata märjast seinast ja põrandast. Tavaline pinnase niiskus aga on üldjuhul seina ja peno koostöös majja ei tungi.
Minu isiklik arvamus, kui veega on probleeme ainult lume sulamise ajal, siis oleks penoplasti hüdroisoleerimisest olulisemgi hoopis takistada sulavete imbumist vundamendi juures. Raja maja ümber vettpidav savi kiht ja kujunda kalded majast eemale.

4) Keldri lae soojustamine.

Kui kolid oma vannitoad keldrist välja ja seal saab olema ainult katlamaja, puud ja vbla mingi kola hoidmise koht, siis piisab seal +5C temperatuuri hoidmisest. Võib olla saab sellega hakkama ainult katel, võib olla lisaks katlale ka pisike radikas, aga kaval oleks keldri lagi ära soojustada. Sest 1 kor hakkad sa +22C või veel kõrgemat temperatuuri hoidma. Mis tähendab koheselt temperatuuride vahet ja see omakorda soojusvoogu 1-lt korruselt kedrisse. Kus seda kelle üle keegi peale keldrikakandi ei rõõmusta.

5) Katel või soojuspump?

See on selles mõttes põnev teema, et kuna erinevate kütuseliikide hinnad omavahel on ka pidevas liikumises, siis tänane soodsaim valik ei pruugi homme seda enam olla.
Õhk-vesi tüüpi soojuspumba soojushulk, mille ta elektrist toodab, sõltub otseselt õhutemperatuurist ja jääb vahemikku 1...4. Müügimehed räägivad suuremastki numbrist. Kütteperioodi vältel keskmiselt arvestatakse saadud soojuse ja kasutatud elektri suhteks 2,6 ehk siis soojuse kW*h hinna saamiseks jaga oma elektri kW*h hind 2,6-ga.

EE pakett „kodu 1“ puhul oleks siis saadud soojuse hinnaks 11,71senti/2,6=4,5senti

Puudega kütmisel hea katlaga ja kasutades küllaltki kuiva okaspuud või leppa ning soovides teada suurusjärgulist soojuse hinda, tuleks puude ruummeetri hind jagada 1000-ga (katla kasutegur korda ruummeetri kütteväärtus).
Ostes lahtist metsakuiva hinnaga 42Eur/ ruum (Tallinna puukontorite hinnad 2013 a algul), siis tuleks soojuse hinnaks 42Eur/1000=4,2 senti. + hea võimalus kõvasti füüsilist tööd teha, nii puid riita ladudes kui igapäevaselt katelt küttes.

Ma ei viitsi täna rohkem rehkendada, aga pellet on halupuidust veel kõvasti kallim kütteaine.
Ja õhk-vesi soojuspumba puhul tasuks eelistada põrandakütet, radikaid saab ka sellega edukalt kütta, aga need tuleb kole suured panna, et ära kütaks, kuna saadud küttevesi on võrreldes puukatlaga jahedam.

6) Loomulik tsirkulatsioon või pumbaga küttesüsteem

Loomulikul ringlusel on 1 ja paraku ka ainus eelis. Ta töötab elektrist sõltumata. Teda ei saa eriti reguleerida, läheb hulga aega, enne kui soe majja jõuab katlast ja tuleb panna poole jämedamad torud, kui pumbaga süsteemis. + veel rangemad nõuded asukoha ja torude kallete osas.
Igal juhul on sellest praktiliselt loobutud. Kui majas on ahjud olemas, siis mina seda loomulikku ringlust ei kaaluks. Kui just tõesti elektrikatkestused iganädalased nähtused pole.
Vasta
#27

(31-12-2012, 21:58 PM)meli666 Kirjutas:  Kas oled arvestust ka pidanud, et kui palju läheb raha soojuspumbaga rohkem, kui ahjuga? Sama temperatuuri hoidmiseks. Muidugi mugavus ka maksab ja eks enda jaoks see selgeks teha.
Soojuspumpadega see häda, et käredamate külmadega nad ei toimi ja nagu sinugi näitel, peab siis ahjuga kaasa aitama.

Head uut aastat!
Kusjuures eraldi arvestust pumba elektrile pidanud ei ole. Võibolla selleks, et end mitte traumeerida. Big Grin Aga tegelikult ma ei usu, et see väga kohutav olla saab. Asi koosneb ju kompressorist, ventilaatorist ja toas olevast ventilaatorist. Mingi väike küttekaabel ka mis aegajalt sulatab välisosa. Sooja elektriga ei tehta. See peab tulema kõik välisõhust. Ja väidet, et pump käreda külmaga ei toimi, ei oska ka kinnitada. Vähemalt minu pump on kõik kolm talve järjepidevat tööd teinud ja sooja tootnud. Kui tõhusalt on muidugi iseasi. Aga mingit väljalülitust või seismajäämist pole seni veel olnud. Aga ahju on ikka mõnus kütta. Puud on ju olemas. Samas hoiab ka pumba töö arvelt veits voolu kokku.
Maja mul 80nendatel servi narva plokist laotud katusekorrusega maja. Nõukogude ehituskuntsnike tehtud. Olen soojustanud põrandad ja katuse. Seintega on veel arenguruumi. Aknad on vahetatud. Ja üks, mis ka eelpool korduvalt kinnitust on leidnud, on tuuletõkke tähtsus. Vaata, et kõige tähtsam asi kogu maja juures. Kui tuul ikka soojustuse sisse saab, pole sel soojustusel mingit mõtet ja küta palju tahad.
Lugesin kuskilt, kus pumba välisosa oli paigaldatud katlamajja, ehk siis siseruumi. Tootja poolt oli selline paigaldus muidugi kategooriliselt keelatud aga paigalda oli rahul ja väitis, et kõik toimib ja tõrkeid pole. Kasutati siis katlamaja jääksoojust. Temperatuur muidugi alati plussis. Oli ka pilt maja põranda alusesse ruumi paigaldatud välisosast. Ei tea kuidas seal asi toimiks? Võetakse ju õhust soojust ja seetõttu peaks ju üldine temp. langema? Sealhulgas ka altpoolt põrandal?
Vasta
#28

Vabandust, unustasin tõepoolest ära märkida, et seinte vahel on siis saepuru koos lubjaga...
Vana isolatsiooni ei plaani eemaldada, vaid paigaldada uus karkass majale ümber. Leian et nii on oluliselt lihtsam.
Maja ülemine korrus on renoveeritud ja laiendatud 1996 ja ka siis sai seinte vahele saepuru. Alumise korruse soojustus aga on kindlasti ära vajunud. Samuti on hiired rotid aegade jooksul kindlasti oma töö teinud. Iseasi kas peale kivivoodri eemaldamist on mõttekas vanasse seinakarkassi hakata uut täidist sisse ajama kui uus ring niikuinii peale tuleb.
Vundamendi koha pealt on selline lugu, et ma ise kardangi kõige rohkem seda, et see läbikülmumine talle head ei tee. Ja kui kunagi keldrisse katel panna, siis jääb see külma-sooja piir täpselt vundamendi sisse ja hakkab lõhkuma. Siis on temperatuurierinevused ju veelgi suuremad. Hetkel ainult soojaveeboiler keldris...

Saun kui niisugune peab ikkagi keldrisse jääma. Ainult dussiruum tuleb ümber kolida. ja kuna keldri kõrgus on nii 190cm siis ei saa palju soojustust panna... Samas usun, et ka 5cm on asi.

Drenaazile olen mõelnud küll ja ilmselt tuleb nüüd see ka kuidagi lahendada.

Ahsoo, kui nüüd seda tuuletõkke kivivilla kasutada, siis kuidas see seinale kinnitatakse? Olen paigaldanud sellist tuttava maja peale ja see oli üsna pehme ja pude. Arvasin et tavaline roheline 25mm on parem paigaldada...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#29

(01-01-2013, 21:25 PM)nustu826 Kirjutas:  Alumise korruse soojustus aga on kindlasti ära vajunud. Samuti on hiired rotid aegade jooksul kindlasti oma töö teinud. Iseasi kas peale kivivoodri eemaldamist on mõttekas vanasse seinakarkassi hakata uut täidist sisse ajama kui uus ring niikuinii peale tuleb.

Kui paks soojustus kannatab vanale seinale peale panna? Et saavutada miinimum nõuded peaks kasutama vähemalt 20 cm villa. Sellisel juhul pead arvestama veel tuuletõkkega, õhuvahega ja voodriga. Kas räästa laiusest jätkub? Seal vist samuti mingi 60cm seinast soovituslik, kui ei eksi.
Vasta
#30

Nustu, lõhu vana maha ja ehita kohe uus! Nimetatakse rekonstrueerimiseks.
Tegelikkuses on asi kuratlikult lihtne: kui just päris puukuuris ei ela, siis ei "tasu" rahaliselt mitte kunagi selline totaalne soojustamine ennast ära! Never! Üldse kõige lollim müüt on "keldrite soojustamine". Hüdroisolatsioonist saab veel kuidagi aru aga... tõesti, pane keldri lakke 10 senti peno ning ongi tehtud.
Ja olemegi ringiga alguses tagasi: välimuselt samasugune aga kohe uute materjalidega ja moodsama planeeringuga. Jama on muidugi siis, kui juba on teatud suured investeeringud tehtud a'la uus katus vms, mida ei saa uuesti kasutada. Kivikatuse saab maha võtta aga muudega läheb pisut keerulisemaks. Moodsad aknad/uksed saab ka uuesti kasutada. Ning isegi ahjud/pliidid saab alles jätta, kui vähegi mõistusega saepurumaja ümbert lahti võtta.

Sul on ju sellised plaanid, mis kulutavad kogu raha ära ja tulemus saab ikkagi suhteliselt vilets. Tee veel üks kalkulatsioon ning "euroremont" vanast käkis on veel üks müüt, mis ei toimi. Selle võid koolirahaks arvestada.
Sinu plaan 10-12K eur kulutada: kui palju kütet saab selle raha eest osta?
Vasta
#31

Paluks protokollida, et lisaks minule on juba vähemalt kolm ksf! öelnud: vundamendi väljapoolt soojustamine ei ole tasuv investeering.

Misasi seda vundamenti lõhub? Ei lammuta mitte temperatuurierinevused vaid kõikumised: mikropragudes olev vesi jäätudes paisub ja neist saavad pikkamööda makropraod. Et seda vett seal ei oleks, on vaja võimalust ära voolata - drenaazi.

Kui niiskuse loomulikul liikumisel panna mingis suunas tee kinni, hakkab ta kuhugi kogunema, kuhu ta varem ei kogunenud ja vot siis on jama käes. See on „ülimasslevinud“ stsenaarium, kuidas soojustamisega tehakse karuteene ehitisele.
Vasta
#32

Isiklikult soovitaksin selle saepuru-lubja segu seinavahelt välja kookida ja vajadusel veel lisa soojustuseks uus karkass ka peale lüüa. Tulevikus väiksemad küttearved ja vanaduspõlves soe tuba ergo ei pea 10 aasta pärast uuesti mõtlema maja soojustusele.

Kui rahalised võimalused ei luba siis ei pea ju kõiki asju ühe aastaga tegema. Üks aasta seinad jne.

Lubi peaks rotte/hiire eemal hoidma, kuid alati on võimalik, et nad pesitsevad seina sees - eemaldades saepuru eemaldad ka kahjurite probleemi.

Kui lai vana karkass on?

Alla 150 mm soojustuse meie kliimas on ikka vähevõitu. Teine värk on külma sillad - kui karkass on kitsas siis puit on ka külm. Siit soovitus lisa karkassiks aga tuuletõkke plaat peaks asja leevendama.

See saepuru jura ei ole (tänapäeval) enam mingi soojustus pluss kui saepuru on ära vajunud siis on külma sillad mis jäävatki olema. Vundament on külm (jahedam kui tuba ja neelab sooja) - saepuru on nigel isolatsiooniks ja õhuvahed veavad sooja majast välja. Mitte külma ei pea eemale hoidma vaid sooja tuleb toas hoida.

Kivivilla tuuletõkkeplaati võid ju hetkeliselt kinnitada spets tüüblitega või puit liistudega - pärast lööd voodrilaua peale mis hoiab asja stabiilselt kinni. Võimalik, et keegi teine annab parema idee.

Jõudu planeerimisel.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#33

Vundamendist siis rääkides - jah probleem on hetkel jäätumises. Ja kusjuures jäätub maast nii umbes 30cm kõrgusest ülespoole. Seda siis maja sellel poolel mis kõrgem. Teist poolt ei näe kuna see tervikuna maa sees. Aga kuidas siis lahendada seda drenaazi varianti. Külmub nö. alumise poole vundament(osa mis maa peal), samas põrandad lähevad märjaks ainult nendes ruumides mis jäävad siis mäekülje poole, ehk vastaskülge. Ümber maja saab drenaazi teha ainult ühelt poolt.

Kusjuures phyl hakkasin nüüd sinu jutu peale mõtlema ja tõesti. Kui see vana sodi seinte vahelt ära rookida, siis saab selle asemele korraliku villa panna. Samuti saab teha siis välise karkassi sellevõrra kitsama. Ütleme näiteks 100mm. Siis ei jää räästast kah puudu. Vana seina paksus on muidu 150mm. Seega peaks soojustust kokku tulema 250mm, mida peaks jaguma. Usun et kui väljastpoolt laudis mahavõtta saepuru juurde pääsuks, siis seestpoolt tubadesse ei tohiks erilist kahju juhtuda peale tolmu. Lisaks saaks sama vana laudise osaliselt vast tagasi ka panna. Seal niikuinii mingit ilu ei ole taga vaja ajada... Või äkki hoopis tuuletõkkeplaat sinna peale kah? Ja siis väline ring prusse, vill + tuuletõke + vooder. Praegu väline kivivooder 130mm, lisaks veel õhuvahe 2 - 5cm. Ja vist hakkan ikka tasapisi keldrilage kah soojustama. Toapoolt siis. Eks pean selle eelneva põrandate remondi lihtsalt koolirahaks kirjutama.

Ja selle 12 000 eest saaks kütet küll ja rohkemgi veel, aga eks enda mugavus ja heaolu maksab kah midagi. Ei ole normaalne kui õues 15 kraadi külma, õhtul kütad alumise korruse 20 kraadi peale ja hommikuks on 12 kraadi järgi, kuigi ahi on veel tuntavalt soe. Samas ülemine korrus kaotab ööga vaid 2 kraadi(korruste vaheuks kinni). Ja uue maja ehituseks kulub kahjuks oluliselt suurem summa. Heal juhul saab 40 000 hakkama, kui enamus asjad ise teha.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#34

Tuuletõkke plaat ikka viimaseks kihiks enne voodrit. Muidu pole sel viimasel 10 cm villal mingit mõtet. Võid teda ju niisama ka räästa all rullis hoida. Ja tuuletõke kindlasti ülevalt ja alt kinni. Hoolikalt!
Vasta
#35

Mõned tähelepanekud.

Nagu ma aru saan, asub maja nii öelda mäe külje peal, seega niiskus keldrisse ja põrandatele tuleb ju mööda mäekülge alla voolavast veest, lume sulamis veest. Hüdroisolatsioon vaevalt päästaks, ehk on lihtsam juhtida vesi majast mööda.

Vundamenti võiks soojustada sedavõrd, mis ulatub maapinnast kõrgemale ja kui sa mööda seinaääri talvel ei talla, siis mõnikümmend sentimeetrit maapinnast allapoole. Kui aga armastad seina veeres patseerida, siis ka horisontaalselt vähemalt 1m seinast eemale.

Saepuru täidisega seinad võiks ikka lahti võtta, näed, mis seal sees tegelikult on. Hoiatan: kindlasti saab olema üllatusi. Kindlasti on saepuru väljavahetamine kasulikum, kui lihtsalt tühjaks vajunud kohtade täitmine.

Välisvooder ei tule mitte mingil juhul vahetult vastu tuuletõket ikka õhuvahe on vajalik, seega ei hoia voodrilaud tuuletõket omal kohal. Kui kasutad laudvoodrit, siis 3cm on vahe tuuletõkkest. Kui sul ei ole tingimatta vajalik punnitud lauast vooder ja pole värvi suhtes erilist peenutsemist, ehk teisiti öeldes, sa ei taha kolme aasta pärast hakata maja uuesti üle värvima, siis püst lauast (kolme laua või liistuga) vooder ja võõpad rootsi värviga, kestab kõige kindlamalt ja vajab saetud lauda, mitte hööveldada!

Erilise hoolega tuleks läheneda igasugustele nurkadele ja üleminekutele, näiteks seinad-lagi, sealt on soojakaod kõige tõenäolisemad. Lae soojustus peab olema paksem kui seintel

Panin kirja omadel kogemustel põhineva.

P.S.
Seljataga põhjalik elumaja renoveerimine. Palkseinale lisatud 10cm villa+tuuletõke ja siis vana vooder tagasi. Säilitasin ahjukütte, minu jaoks on selline lahendus kõige odavam. Lisaks muidugi vannitoa põrandaküte elektriga ja esiku ning vetsu kütmine veesärgiga pliidi abil, pliidi ja radikate vahel 300 liitrit akupaaki. Praeguste ilmadega kütan ahju üle päeva ja sedagi 1/2 mahtuvusega.

Millises oblastis asud, kui oleks lähedal võiks üle vaadata, võib olla leiab veel midagi, millele tähelepanu juhtida.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#36

(01-01-2013, 23:59 PM)nustu826 Kirjutas:  Vundamendist siis rääkides - jah probleem on hetkel jäätumises. Ja kusjuures jäätub maast nii umbes 30cm kõrgusest ülespoole. Seda siis maja sellel poolel mis kõrgem. Teist poolt ei näe kuna see tervikuna maa sees. Aga kuidas siis lahendada seda drenaazi varianti. Külmub nö. alumise poole vundament(osa mis maa peal), samas põrandad lähevad märjaks ainult nendes ruumides mis jäävad siis mäekülje poole, ehk vastaskülge. Ümber maja saab drenaazi teha ainult ühelt poolt.

Kusjuures phyl hakkasin nüüd sinu jutu peale mõtlema ja tõesti. Kui see vana sodi seinte vahelt ära rookida, siis saab selle asemele korraliku villa panna. Samuti saab teha siis välise karkassi sellevõrra kitsama. Ütleme näiteks 100mm. Siis ei jää räästast kah puudu. Vana seina paksus on muidu 150mm. Seega peaks soojustust kokku tulema 250mm, mida peaks jaguma. Usun et kui väljastpoolt laudis mahavõtta saepuru juurde pääsuks, siis seestpoolt tubadesse ei tohiks erilist kahju juhtuda peale tolmu. Lisaks saaks sama vana laudise osaliselt vast tagasi ka panna. Seal niikuinii mingit ilu ei ole taga vaja ajada... Või äkki hoopis tuuletõkkeplaat sinna peale kah? Ja siis väline ring prusse, vill + tuuletõke + vooder. Praegu väline kivivooder 130mm, lisaks veel õhuvahe 2 - 5cm. Ja vist hakkan ikka tasapisi keldrilage kah soojustama. Toapoolt siis. Eks pean selle eelneva põrandate remondi lihtsalt koolirahaks kirjutama.

Nagu ma aru saan siis osa keldri seinast on maapeal ja teine keldri sein on maa sees. Niiskuse vastu ei ole muud kui tuleb ära isoleerida - keldri sein on külm ja kelder seest soe, tekib kondens mis külmub seinale. Teisel juhul on sein lihtsalt jahedam kui ruum mis tekitab ka kondentsi mis ei külmu aga valgub mööda betooni põrandale. Kui teisel pool keldri seina on pinnase vesi ka siis betoon laseb niiskust läbi. Vaja on pinnase veest lahti saada või hüdroisolatsioon täies ulatuses teha ning vundament soojustada (liivase pinnase puhul) 1 meetri sügavuselt. Siis ei tohiks keldri sein enam nii maha jahtuda, et ära külmuks.

Üks oht on vana soojustuse välja kakkumisega - võid leida halbu üllatusi (mädaniku kahjustused jne.)

Seina soojustamise kohapealt alustades maja seest poolt: 150 mm presskivivill, laudis (soovitan täispunn lauda kuna see on tihedam), 100 mm veel villa, tuuletõkke plaat ja viimistluseks (mina paneks lihtsuse mõttes) täispunn voodrilaua. Voodrilaua ja tuuletõkkeplaadi vahele tuleb tekitada ka tuulutusvahe. Tuuletõkke plaadi paksus on nüüd hea küsimus... 2x25 mm, 2x sellepärast, et ühenduskohad ära katta. Tuuletõkke plaadi paigaldusel tuleb ühenduskohad jube hästi paigaldada.


Kuna katuse rääst on lähedal siis tuleb ka vihmavee rennid paigaldada ja vihmavesi eemale suunata.

Kuna kelder on sul madal 1900 mm, siis kui südant on siis kaku uus põrand üles ja soojusta 100 mm penoga ära, aga kui südant ei ole - ja just 2m inimene ei ole ka - siis võid keldri lage soojustada - liimid penosiliga peno plaadid lakke (kui lagi on sirge) aga tõhusam on põrand soojustada toa poolelt.

Jõudu planeerimisel

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#37

Kõik ütlevad ühte- saepuru tuleb täies mahus seintest välja võtta ja see on tõsi. Vanad gerard-täidisseinad on aga ehitatud nii, et emma-kumma seina poole pead selleks täies mahus lahti lõhkuma. Üldiselt on selleks pooleks sisesein, välimise poole must laudis on üldjuhul ka sõrestikkonstruktsiooni kandev/tugevdav osa.
Sinu plaan on korralik kivivooder ära võtta ehk siis maja väljastpoolt ära lõhkuda. Ja siin kohas jookseb minu mõistus totaalselt kinni: ma saan sellest aru ainult juhul, kui tegu on mingi ulmelise "kaitstava" hoonega, mida ei lubata mitte mingil juhul muudmoodi energiatõhususe öirunõudestada või ehitusloa saamine on ilmvõimatu.

Umbes selle pärast tegi üks sõber analoogse tembu siin Nõmmel: buumiaegne hullus oleks kõikmõeldavate lubade hankimisega aega aastates venitanud ja rahakotti veel uhkema augu teinud. Ta ehitas "salaja" maja ümber täpselt Sinu mõeldud meetoditega, säilitades vaid mõne kandekonstruktsiooni, vanaisa laotud viimasepeal ahju/korstnajala ja kasutades ära vana põranda vesikütte+paks betoon jaoks saalungina. Imepisikese katusetõstega sai ruumi juurde aga visuaalselt ei hakka silma, et oleks ümber ehitatud etc. Algne maja oli ka inseneri ehitatud ehk ei olnud oma ajastu kohta üldse halva kvaliteediga haltuurana püsti lükatud aga... tulemus on küll hea aga kindlasti mitte maksimaalne võimalik. Aga kulu oli ikkagi röögatu + väga pikk ISE ehitamine. Töölt lahti, ise ehitad, ise varustad, ise oled kupjaks töömeestele.
Teine sõber ostis Nõmmele maja, ehitusinseneri ehitatud, ühe väga tuntud vanatehnikuga seotud. Tutikas katus, "unistuste" garaaž jne. Maani maha, paekivist vundamentki lahti ja kivid taaskasutusse ning rekonstrueerimisprojektiga uus sarnane aga kõige paremate moodsate lahenduste/materjalidega maja asemele. Sai parim võimalik.

Ise elan ka mitte just vähetuntud ehitusinseneri rekonstrueeritud majas, mida on 40-47 aastat tagasi sarnaselt rekonstrueeritud. Selleaegsete materjalide ja võimalustega. Äsja tegelesin puhtalt nalja pärast selle loomingu soojustamisega. Tegu on jupikese seinaga, mille isa tegi minu jaoks 70'te alguses ehk selles toas on tänaseks suureks kasvanud kaks põlvkonda poisse - mina ja minu poeg. See täpselt 100 eur rahaline kulu (peno, vaht, vahupüstoli ost, krohvimine kevadel etc) ei tapa aga isegi see ei "tasu" ennast mitte kunagi ära! Need mõned kümned reaalselt külmad talvepäevad, kus see külmasild tõesti maja jahutas (korra läks isegi sein seest härma!) vs see aeg, kus on "jumala poohui"- kütan siis iga päev ahju - ma saan osta selle raha eest 20 ruumi ahjupuid!!! Nende "-10 ja külmem" päevade jagu LISAkütmist kulutab kõige hullemal juhul ära tavapärasest 0,7-1 ruumi jagu ehk umbes 20 aastat ehk kolmandagi mehe võiks seal toas suureks kasvatada Wink
Kuna meie majal on arhitektuurne väärtus, siis kahjuks ainus tulevikulahendus ongi "vana maani maha ja täpselt samasugune tuliuus asemele" aga seda siselahenduste totaalse muutmisega. Sest kogu maja on ehitatud 1923 aastal "tekkinud" pisikese maja ümber "nii nagu ehitustehniliselt sai" mitte nii, nagu oleks hea ja mõnus elamiseks.

Et siis "soojustus", mille eemaldasin äsja Wink Ja see must asi tuli ka sealt seina seest....
[Pilt: DSC_0354.jpg]
[Pilt: DSC_0355.jpg]

PS: ehitusbuum jõudis lõpuks ka siia Rahumäele ja suisa kolm maja kõrvuti Kaevu tänaval on praegu "rekonstrueerimises": kõik lõhuti vundamendini maha ja ehitatakse peale sarnased aga tuliuued. Selle suure majaga prooviti alguses säilitada kogu esimese korruse püstpalksein aga seegi lõhuti ära ja odavam ning targem oli see laduda kivist. Nüüd saabki välimuselt identne kunagi Narva-Jõesuust siia veetud majaga aga väga hea UUS maja. Hoovimaja, mis oli juba sünnipäraselt reaalselt puukuur ehk härra teenijate maja (meie auuli ainus venelaste eluase...), see on nüüd suisa edev.
Vasta
#38

Või jummel - ja ma arvasin, et olen igasugust jama juba näinud - vihmavari soojustuseks.

Nagu ma pildi pealt aru saan siis sa soojustasid u 1 ruutmeetri seina - vahe on väike, aga kui sa soojustad 200 ruutmeetrit maja siis efekt on tuntav.

Alati võiks uue ehitada - aga uus nõuab korraga rohkem väljaminekuid - 40k euri eest saab umbes 40-60 ruutmeetrise maja, kui enamus tööd ise ära teed. (nõuab aega ja nagu ma olen aru saanud on juba pere loodud)


jõudu planeerimisel

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#39

(01-01-2013, 21:06 PM)pontu6 Kirjutas:  ...
Sooja elektriga ei tehta. See peab tulema kõik välisõhust. Ja väidet, et pump käreda külmaga ei toimi, ei oska ka kinnitada. Vähemalt minu pump on kõik kolm talve järjepidevat tööd teinud ja sooja tootnud. Kui tõhusalt on muidugi iseasi. Aga mingit väljalülitust või seismajäämist pole seni veel olnud.
...

Mis õhk-õhk pump see selline on, mis suudab välistemperatuurist sõltumatult ilma lisakütmata sooja teha? Enamasti kukuvad nad mingist temperatuurist alates ainult elektrist sooja puhuma...

Kuigi investeeringust saadava mugavuse suhtes on ilmselt parima "kasuteguriga" soetus.
Vasta
#40

kas just sellele projektile aga võimalus soojustamiseks ka selline
http://therm.ee/

ja soojuspumba jutu peale - mehed iga asi mis käib elektriga ringi see ka seda kulutab
kompressor on takistus ja see kulutab rohkem kui ventikas
ütleme nii, et kulu võrreldes "tuluga" ehk tulemusega on umbes 3....5 korda väiksem aga ta on siiski olemas (ja seda siis ~+7C juures) lihtsustatuna on see siis see sama arv mis on COP ehk kasutegur.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne