Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
#41
Led-laternad on nii ja naa...
Vedajamasinale kõlbavad ette paigaldada. Sinna pole nii tugevat valgustust tarvis.
Lumetuisk vaevalt et neid kinni matab. Palju sõltub ka tulede paigutusest. Kõigil masinatel nad ju ikkagi katuse ääre all varjus. Ma pole nii tugeva tuisuga oma paarikümneaastase karjääri jooksul pidanud tööd tegema, et lumesadu tulesid kinni mataks. Pealegi, seinu kittiv tuisk toimub ikka valgel ajal, mitte öösiti Wink.
Vasta
#42
See on küll õige,et ühel vähegi vastutusvõimelisel maamehel peaks vähemalt üks suvalisel ajal startimisvõimeline kõrgendatud läbivusega masin olema.
http://www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#43
No vot mis, sõnusin ära ennem. Jäingi sõiduautoga kuskil kilomeetri kaugusel õhtul kell 9 hange, jätsin autó sinnapaika ja järgmine päev JuMZiga tirisin, kuna metsakas lahti harutatud osaliselt ja siis sai sahaga tee lahti ka lükata.

Sain siis vahepeal natuke nokitseda masina kallal. Kollektori jaoks panin roostevabad tikkpoldid ja mutrid, aga kollektor ise jäi veel paigaldamata, kuna pole õige läbimõõduga torujuppi MTZ-i summuti jaoks. Paigaldasin katusele ka kõik töötuled. Siin kahjuks kuhugi räästa alla varju neid panna ei ole. Puurisin ja keermestasin augud katusetaladesse, kuhu ladusin tuled ilusti rivvi. Ka juhtmestik sai veetud, nüüd on veel vaja keevitada kaitsearmatuurid, mida mööda ma kavatsen vedada ka juhtmed. Vilets on see, et värv tahab kuivamiseks saada soojakraade, aga päikese käes on päeval päris soe, nii et ehk saab see õige pea tehtud. Hetkepilt on selline:
[Pilt: IMAG0564.jpg]
Juhtmete otsad on toodud kabiini sisse lae alla, kuhu tuleb harukarp. Paigaldatud sai uusi juhtmeid ka mootoriruumi, nüüd on jäänud teha kaitsmeosa, releed, lülitid, kellad. Armatuuri kakkusin seepärast maha, roolisammas, mis niisama ees tilbendas, läks relakaga maha ja samuti põlvede juures olnud väike hüdrojagaja, mis juhtis keskliigendit kui masina sain (hetkel tagumise jagaja taha ühendatud).
[Pilt: IMAG0561.jpg]
Armatuuri lõin puhtaks, ise juurde keevitatud huijoobinad relakaga maha. Läheb uue värvi alla ja siis vaatan, mis saab lülitite-kelladega. Kaitsmepesa ja releed olemas. Kellad mõtlesin KaMAZ-i omad paigaldada (24 volti!), peaks mõõtudelt sobima, sest ampermeeter ja õlirõhu näidik olid seal juba nõukatoodang. Kui kellade osas kellelgi nõu anda, siis kuulan huviga. Kas KaMAZ-il oli õlirõhukell mehaaniline, st õlitoru üles kellani välja toodud? Ampermeetriga on lihtne. Jahutusvedeliku temperatuuriandur? Peaks ju kõik vidinad vist täitsa saada olema Vene masinate kauplustes?
Vasta
#44
Kas on võimalik,et kusagil praegu on lumevabasid kohtasid?
http://www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#45
Vanematel MTZ traktoritel on õlirõhu kell mehhaaniline, uuematel anduritega. Temperatuuri andurit on vene oma tõenäoliselt suht raske sul panna, ma arvan, et ei ole mõistlik mootoriblokki anduri jaoks uut auku teha. Vana MTZ 50-l on mehhaniline andur - 1,5 m toru, keere M 18, sobib panna radiaatori vanni külge jne. Maksab 15 eurot.
Need mehhaanilised tõõtavad iga ilmaga (kui toru ära ei lõhu), aga ei ole valgustust.
Vasta
#46
On küll. Mõni selline koht, kust lumi on ära aetud, päike peale paistab ja tuulevari on. Meil on näiteks päeval kuuri ees maa puhas ja sula.
Vasta
#47
Kui lume osas oli küsimus tingitud fotost, siis see ongi kuuri räästa alune, kuhu päike peale paistab ja tuulevari. Kui metsa minna, ootab ees ikka väga kõva sumamine.

Kelladest - hetkel oligi seal mehaaniline õlirõhu andur, vene oma. Jahutusvedeliku temperatuuri andurit polnud, aga radiaator paistab ka mingi nõuka toode olevat, millel andur on radika ülemisel poolel. Ampermeeter isegi mingil määral töötas, aga paneks ikka uue. Aga paistab, et peab siis taustvalgusest pigem loobuma nende kellade puhul. Pole hullu kah, eks ole näha. Tuleb ette võtta käik kauplusesse.
Vasta
#48
(24-03-2013, 00:09 AM)KristjanT Kirjutas: Jahutusvedeliku temperatuuri andurit polnud, aga radiaator paistab ka mingi nõuka toode olevat, millel andur on radika ülemisel poolel.

Tavaliselt on mootori temperatuuri andur ikka mootoriplokis. Radiaatori ülemisse vanni käisid vene tehnikal andurid, mis süütasid armatuuris ülekuumenemise tule. Kui kella andur jätta radiaatori ülemisse vanni, saab termostaadi olemasolul süsteemis täiesti valed tulemid kabiini kellale. Senikaua, kuni termostaat on kinni, on temperatuur kellal alati väiksem, kui mootoris. Aga kui termostaat ära sureb ja ei lähegi lahti? Või näiteks jahutusvedeliku lekke puhul jääb tasapind väiksemaks ja ei ulatugi radiaatori paagis oleva andurini. Mina panustaks mingile teisele kohale. Mootori plokis või termostaadi kojas ei ole siis ühtegi andurit või mõislikku punni?
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#49
Mulle tundus see radikas kohe kahtlane koht ja sinu jutuga olen täiesti päri. Kahjuks ma ei ole veel jõudnud selle mootori jahutuse hingeellu süveneda, üritan esialgu praegu pooleliolevad asjad lõpule viia. Siis võtangi ette jahutussärgi, sest seal on tekkinud palju lekkeid. Radikat vist jälle joota vaja ja vahetaks siis juba kõik lõdvikud ka ringi. Kui nii kaugele jõuan, siis teeb selle temperatuurianduri asja ka kindlaks. Mingi pesa kindlasti kuskil on, originaalis kindlasti oli ka jahutusvedeliku jaoks andur olemas. Küsimus on, millise suurusega pesa ja kus...
Vasta
#50
(24-03-2013, 01:04 AM)Wiki432 Kirjutas: Aga kui termostaat ära sureb ja ei lähegi lahti?

Kas mitte termostaadid pole niimoodi ehitatud, et nad purunemise korral jätavad süsteemi avatud ringile? Vähemalt kergemal tehnikal on küll valdavalt niimoodi. Pole seni kokku puutunud tehnikaga, millel oleks vastupidi, sel juhul tähendaks ju purunenud termostaat koheselt üsna mastaapset mootoriremonti (minimaalselt plokikaane tihendi vahetust).
Vasta
#51
Seoses mõõdikutega, peale õlirõhu manomeetri on enamus näidikud nagunii elektrilised ning neid müüakse väga laias valikus Biltema poodides. Kes üle lahe juhtub vahest käima siis soovitan üle vaadata. Olen toonud ikka endale sealt neid ja toimivad kenasti. Kõige suurema säästu saab turborõhu jms näidikute pealt, teised suht sama hinnaga ka meil.

Väike ülevaade asjadest, tegelikkuses on valik suurem: http://www.biltema.fi/fi/Autoilu---MP/Au...et/?page=1

Samast kohast olen saanud ka näidikute aluseid, nii piilarile kinnituvaid kui ka lamedale pinnale. Hea mõned üleliigsed jalust ära korjata ja näiteks lakke kinnitada. Neid aluseid kodus terve kotitäis, kel vaja võib küsida. Wink

   
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#52
Kas Biltema Eestimaal enam üldse ei tegutse?
http://www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#53
(24-03-2013, 02:44 AM)zazik Kirjutas: Kas mitte termostaadid pole niimoodi ehitatud, et nad purunemise korral jätavad süsteemi avatud ringile? Vähemalt kergemal tehnikal on küll valdavalt niimoodi. Pole seni kokku puutunud tehnikaga, millel oleks vastupidi, sel juhul tähendaks ju purunenud termostaat koheselt üsna mastaapset mootoriremonti (minimaalselt plokikaane tihendi vahetust).

Mina küll selles nii kindel ei oleks. Ei näe mingit kaitsemehhanismi, mis 100% kindlusega rakenduks termostaadi mitteavanemise/vähe avanemise korral.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#54
Vot ei teagi kas seal termostaati üldse vahel on. Veel pole jõudnud süsteemi uurida, aga see aeg jõuab kätte õige pea.

Nüüd sai armatuur uue värvkatte alla, samuti kakkusin maha kogu kardaanimajanduse, sest nats oli vaja masinaga liikuda ja pudenes jälle lahti (mul oli metsast välja samaiseks ajutiselt pandud vaid kaks polti ühe flantsi sisse). Liikusin esiveolisena rehealuse ette ja remont alaku. Praegu siin mõtlen, et mil määral see süsteem välja vahetada. Iseenesest väga suuri lõtke nagu ristides polnudki, täitsa ilusti käisid ja lõtke kas polnud või olid mõnel ristil minimaalsed. Samas vitsa kohalt oli näha, et mingis etapis on ta kahvli pesas kausi ringi tõmmanud... Pakkumise uuele süsteemile sain tsipa üle 500 eurole, see ei sisalda eriti raskesti ligipääsetavat osa, mis on kabiini põranda all sidurikoja all. seal on küll üks rist ja tugilaager, mille lõtkud veidi murelikuks teevad. Kuna lähiajal on veoga kiire, siis ilmselt ajutiselt läheb prageune spsteem uute poltidega tagasi, aga kogu krempli korrastamine ootab ees õige pea.

Seoses sellega, et kardaanid said paraja vaeva tulemusel maha monteeritud, otsustasin kardaanitunnelis asuvad kütusepaagid ka maha võtta. Nimelt praegu saab masin omale töötamiseks vajaliku joogi masina ninas asuvast 20liitrisest kankust... Paake kaks, kummagi maht 50 liitrit. Ära peidetud siis üks ühele poole, teine teisele poole kärus jooksvat kardaani. Selle olen nüüd otsustanud, et kasutama hakkan vaid üht 50liitrist paaki. Leian, et see maht on piisav, sest ühe korraliku tööpäeva saab 50 liitriga peaaegu tehtud küll. On tulevikus siis ka kardaani eemaldamine lihtsam kui peaks vaja minema. Kogu värk nimelt seal korralikult kokku pakitud. Ühe paagi seest leidsin tavalise vene traktori kütusetaseme anduri. Nüüd ootab ees oaagi läbipesu, et saaks kogu sodi sealt välja ja siis uute kütusevoolikute vedamine. Paagid ise näevad välja sellised
[Pilt: IMAG0578.jpg]

Nende Biltema näidikkellade kohta. Kas need tulevad koos anduritega? Seal pakutakse vaid 12voldisele süsteemile sobivaid. Okei, kaks andurit jadamisi ühendades saaks ka, aga tahaks ikka 24 voldile sobivaid.
Vasta
#55
Et foorumirahval ikka lõbus oleks, lisan paar naljakat seika. Täna, enne ärasõitu, otsustasin proovida metsast ära tuua ühe koorma palki. Esiveolisena, kardaanikompott hetkel puudub. Olgu siis kohe mainitud et difrilukk ka puudub. Metsa isegi jõudsin, oksapadi on vägev ja sellel liikumisega pole üldse probleeme. Probleemid hakkasid pihta siis, kui koorem pealt ja oksapadjalt maas. No ei suuda ta end teetammile üles väänata... Tõstuki ajasin pikalt ette välja, et oleks esiratastel raskust, aga no ei midagi. 10 sületäit kuuseoksi ka alla visatud, aga abi ei miskit. Koorem maha, no ei saa tulema. Abi oli sellest, kui võtsin tõstukiga lähedal asuvast puust kinni. Ega siis asi palju libedamaks ei läinud aga natuke sain edasi. Siis järgmisest puust kinni ja... nii see asi läks. Muidugi õnnestus selle kangutamisega abimasti silindri sõrm pesast välja saada. Lisaks lõi kuskilt mootoriõli kah välja... ei jõudnud enam uurida kah.

Aga veel huumorit. Tark õpib teiste vigadest, loll enda omist. Mõtlesin, et mis see väike sõit neile katusel seni kaitseta olevatele tuledele ikka teeb. Aga no kus sa sellega... Saingi ühest esitulest jaguBig Grin Kohe täitsa pilbasteks. Vaatasin, et enam pole sellist hetkel võtta kah. Otsustasin, et asendan mõlemad esimesed tuled hoopis LED-idega, sest hetkel peal olev Kamza generaator ei tahaks kõiki halogeene hästi ära ka toita. Vaatame, katsetame. Generaator läheb vahetusse ilmselt siiski niikuinii.
Vasta
#56
Vahepeal sai jälle masinaga veidi müratud. Kardaanivärk uuesti korralikult alla, et keset mülgast jälle üllatusi ei tuleks. Kollektor sai uuesti paigaldatud, nimelt flantsid ei olnud ilmselt jäänud ideaalselt paralleelsed ja vastu vaskplekki ei suutnud ta end täielikult ära tihendada. Käiasin ümber veidi maha, nii, et tihenduspind oleks kitsam ja sellega erisurve suurem. Aitas, enam ei leki. Summuti sai ka uute klambritega paigaldatud, aga ma juba kahetsen seda Russi summuti paigaldamist. See juba lekib. Pealegi nagu varemgi ütlesin, on paras plekikärakas ja mürasummutusvõime kehvake. Otsustasin, et tuleks lasta ise keevitada korralikust paksust rauast korralik summuti, mida ma poole aasta pärast välja ei pea vahetama. Aga hetkel ajutiselt kärab see russi oma kah, jääb seni kuni uue valmistab.

Armatuurlauale sai lüliteid-tulesid kinnitatud, releed ja kaitsmekarp paigaldatud. Juhtmete vedamine veel pooleli. Päris hulk tööd, ei käigi tsihh-tsahh. Näidikukellad on endiselt puudu, aga sellest pole midagi kui need veidi hiljem tulevad. Praegu läheb masin ju käima väljast starteri tõmbrelee klemmist tulevat juhet akuklemmile vastu pannes, saaks armatuuri paika lülititega, oleks isegi hästi. Kellad saab tagantjärele ühendada.

Lisaks sai kaks ratast omavahel ära vahetatud. Vasak keskmine ja tagumine parem, nimelt tagumise silla rehv oli oluliselt paremas seisukorras kui vedava silla rehv. Otsustasin rattad ära vahetada, kui vabajooksu sillal rehv läheb, on metsas jama vähem. Väga hull töö polnudki, arvan, et kuskil kolme tunniga tegin ära. Eks mutritega kangutamist ikka oli, aga päris gaasipitsi vaja ei läinud. Ratta tikkpoltidele tagasi ajamine samas läks isegi üle ootuste lihtsalt, pole see ratas ju teps mitte kerge. [Pilt: IMAG0616.jpg]

Muuseas selle käigus tekkis võimalus kontrollida laagrite lõtke. Veosillal lõtku õnneks polnud, laager ju saab omale kogu aeg reduktoris olevat õli. Jama aga vabajooksusillaga. Laager ei tee kõige ilusamat häält ja lõtk on ka. Pumpasin pea terve pritsitäie määret sisse, aga välja ei aja kuskilt. Olen sinna varem ka määret löönud, aga välja pole kuskilt löönud. Huvitav, kas on selle sõlme määrdemahtuvus tõesti mitu pritsitäit ja laager lihtsalt nii kuival? Võtaks lahti, aga kinni keevitatud. Lihtsam proovida veel määret sisse lüüa, ehk hakkab simmeri vahelt ikka lõpuks välja ka ajama. Ei hakka veel lahti lõikama. Muuseas, kinni on keevitatud sellel masinal enamus sõlmi. On sellise vahva meistri käes olnud, kes pidanud paremaks kõik lagunevad asjad oskamatu keevitusega kinni panna, nii, et sõlme enam lahti ei saa võtta. Peaks mõni päev pilte tegema, saaksite kõvasti naerda.

Aga nüüd küsimus teadjamatele. Tekkis huvi masina esirehvid stabiilsuse huvides soolveega täita. Ei läheks masin raskeid palke kaugele tõstes nii kergelt maast lahti ja üle kändude sõites kui tõstuk ka veel püsti ei peaks siis ümber minemist nii hullult kartma. Saaks raskuskeskme kõvasti madalamale. Küsin tehnilise poole pealt, et kuidas seda asja reaalsuses teostada ja kas ei ole selles midagi üle mõistuse keerulist? Huvitab kogu konkreetne info rehvide soolveega täitmise kohta. Mida kasutada pumbana? Kuidas asi tehniliselt käib? Vahepeal tahab kindlasti natuke õhku rehvist välja pääseda, enne kui saab pumpamist jätkata. Huvitavad kõik detailid.
Vasta
#57
http://manuals.deere.com/omview/OMAL1796...00301.html


Natuke saad siit tarkust.
Vasta
#58
Vahepeal on masinaga möllatud piisavalt, aga pole olnud aega ja mahti seda väga kajastada. Ehk on mõnel lugejal jätkuvalt huvi, kuidas vanarauda elus hoitakse ja kirjutan veidi sellest, mis vahepeal toimunud on.

Juhtmed said lõpuni ära veetud ja armatuurlaud paigas, masin läheb nupust käima ja tulede lülitid-releed plõksuvad ja toimivad. Kellasid vaja jätkuvalt lisada.

Paigaldatud sai ka lõpuks 50liitrine pump koos uue survevoolikuga (pealevoolu ei ole jõudnud veel ära vahetada, aga see saab ka tehtud). Päris tükk tegemist oli. Flantsi keere oli lollakas M36x1,5 ja selle lasin sõbral treida, sai hakkama küll kuigi ta varem polnud keeret treinud. Metallitöökojas küsiti 120 eurot selle eest. Voolikuks läks normaalse inimese 3/4 tolli, üleminek jagajale sai lõpuks poes siiski kombineeritud.

Ümber said tehtud teleskoobi voolikud, mis varasemalt niisama suvaliselt jooksid. Selle tarbeks eemaldasin abipoomil oleva hüdrotorustiku, mis oli väga kõver. Ajasin enam-vähem sirgeks (päris jäigad olid ja väänamist mitme tunni jagu) ja otsad pitsiga punaseks ja 90 kraadi üles.
[Pilt: IMAG0656.jpg]
Teleskoobile 60sentimeetrine voolikuid suunav latt nagu normaalsetel tõstukitel. Kõik voolikud hüdrotorustikuni uued. Tõsi, kaua neist osa peab, ma ei tea. Kasutan keeratavaid hülsse ja poes ei kontrollinud ka, et mees andis vähe väiksema läbimõõduga vooliku. Teadis küll, et kasutan keeratavaid hülsse, aga... Need tahavad sellist kohevamat voolikut. Hetkel siiski peavad õli küll.
[Pilt: IMAG0657.jpg]

Pump ei tahtnud mitte alguses tööd korralikult teha, sain aru, et õhk sees. Aga ei läinud mitte see asi paremaks. Lõpuks hakkasin kahtlustama, et kas pealevoolu stutser liiga väikese läbimõõduga (seest 25 mm). Õli oli paagis 15 cm jagu, aga leidsin veel 15 liitrit juurde kallamiseks. Sellega läks asi siiski normaalseks, kuigi laulab see pump endiselt päris kõvasti, kõvemini kui endine. Muuseas, kohe poest tulles kannatas seda käega keerata, kas sattus kehv partii?

Tõstuk tõstab juba vähe normaalsema kiirusega, aga iseaalis tahaks veel kiiremat koos hea jagajaga. Olen hakanud kahtlema, kas see kahe kangiga jagaja, kus teleskoop ja haarats käivad solenoididega ja ülejäänu mehaaniliselt risti kangidega on hea mõte, nende läbilaskevõime on kuni 80 liitrit minutis. Aga praegu lööb pump töörežiimis, kui pöörded peal ligi 80 ja tahaks veel kiiremaks. Muidugi praegu võib seda piirata ka hetkeline mis on 60 liitrile mõeldud. Servojuhtimisega jagaja oleks muidugi äge, hea oleks kahekontuurne, et nt peamasti ja abimasti korraga liigutades asi väga aeglaseks ei jääks, aga vist palju tahta. Peab selle tavalise kahe kangiga jagajaga leppima, 1200 euro eest tehti hetkel pakkumine.

Masin on hetkel töös naabrimehe langil. Naabrimehel on päris korralik MTZ-82, millel vints ja mittevedav käru korraliku tõstukiga. Lank on aga niivõrd kive täis, et ta ei liigu seal ei edasi ega tagasi. Hetkel veangi oma ebainimliku peletisega talle välja. Eks tal tõsine häda ka, et abi paluma tuleb, tegu tõsise töömehega ja naljalt abi paluma ei tule, seda enam, et endal tehnika olemas. Mul pole aga seal kivide otsas erilisi probleeme, lihtsalt töötingimused on hetkel selle masinaga töötades ebainimlikud. Lisaks tunnen just paberipuud vedades puudust koormasirmist. Haaratsi suutäie toksan alati vastu maad sirgeks, aga sirmiga oleks ikka palju mõnusam vedada. Ilusat virna laduda on aga endiselt äärmiselt raske, kui rotaator teeb seda mida heaks arvab ja masti ja pööra lõtkud on meeletult suured.
[Pilt: IMAG0663.jpg]

Ahjaa, tegin soojakraadide saabudes talle korraliku mitmetunnise survepesu ka, paar tükki, mis olid traktorilt eemaldatud said ka uue värvkatte omale. Kuna keevitades tahtis traktor jälle põlema minna sai tulekustuti ka paigaldatud esikandle külge. Nüüd kahetsen, et väike sai (2 kg). Toona mõtlesin, et kuna mul veokil on 2 kg, piisab sinna ka, aga see on ilmselt miinimumnõude täitmine. Peab sinna veel ühe suure juurde ostma vast.
Vasta
#59
Tänase vihmaga ei kannata kohe üldse tööd teha. Üks asi on see, et katus sajab mul kahe koha pealt sisse. Ühe prao lasin keevitusega kinni suure vaevaga (ma ei ole eriline keevitaja, keevituseks on mul vaid elektrood ja kui nn põrandakeevitusega saan veel hakkama, siis lage lasta on minu jaoks väga keeruline) aga paar tõstet ja lahti see pragu uuesti oli. Oleks tarvis tõstuk maha monteerida katuselt ja kogu asi korralikult ära lappida, aga ka tõstuk on kinni lastud suvaliste paikadega sinna. Sinna tarvis tõesti oskuslikku keevitajat. Ok, see, et tagumik märg ja kraevahele õlisegust vett tilgub kannatan ma veel paar tundi ära enne kui paus teha. Mis mulle üldse ei meeldi on ikka see NŠ-50A 3L hüdropump.

Täna laulab pump kõvemini kui eile ja liigutab ka end kuidagi aeglaselt. Ma ei tahaks üldse uskuda, et õli vähe on, kuigi mõne mehe arvates võib pump paaki vaakumiga sellise lehtri tekitada, et tirib õhku vahele. No kui õhk vahel oli, siis väristas ja viristas ta teisiti, praegu õhku justkui poleks. Ma kahtlustan kolme asja.

Esiteks, pealevoolu flantsi sisenev stutser. Nagu öeldud, läbimõõt seest 25 millimeetrit. Ega see flants seest pöördekoha pealt palju suurem pole ja pump peaks ju suutma 25millimeetrisest avast õli läbi vedada, aga võib-olla tuleb asi siiski üle puurida. Mul kahjuks nii suurt puuri siin ei ole, pean kuskilt mehe otsima kes ära teeks.
Teiseks, pealevoolu voolik on seest läbimõõduga 35 millimeetrit. Enne flantsi stutserini jõudmist teeb ta ligemale 90kraadise kurvi, mis teda natuke kortsu vajutab. Lasin naabrimehel töötamise ajal katsuda, kokku ta seda siiski ei tõmba töö ajal. Mõtlesin panna sinna spiraalvedru sisse, et voolik oma kuju hoiaks. Kui ma kuskilt sellise spiraali muidugi leian.
Kolmas variant, pump kohe uuest peast tõsine ikaldus sattunud. Olen kuulnud, et vene pumpade asjalikkust kontrollitakse nii, et proovitakse võlli käega ringi ajada. Kui ei suuda, võib sellest asja saada. See pump käis palja käega keerates juba poest tulles.

Muidugi võin proovida veel õli juurde kallata (kordan veel, et 100liitrises paagis on õli vähemalt oma 15 sentimeetri jagu, kontrollisin pulgaga), selleks pean ma sõitma 40 km kaugusele, et seda osta, mul siin on varud otsas. Võib-olla teengi nii, et käin õli ostmas ja siis ka naabrimehe teisest residentsist läbi, kus tal tööpingid ja asjad olemas, ehk puurib stutsi suuremaks. Mida kogemustega kaasfoorumlased-mehaanikud minu probleemist arvavad?
Vasta
#60
25mm ava on tõesti natuke liialt väike, jumzil on pealevoolu voolik ca 40mm. Mida vabam pealevool, seda parem. Nś 50 pumbad on üldiselt suht valju häälega, eriti kui reduktoris nuudid kulunud ning õli peab pump ise peale imema. Õli võiks ka olla max kogus, see hoiab õli temp. madalama ning õli püsib viskoosem.
Mõrade keevitus masti ümbruses on suht lootusetu ettevõtmine, sellepärast lapid peale keevitataksegi et väheke "mänguruumi" jääks. Mõradele silikoon peale, jääd ise vähemalt kuivaks...

Uuemad nś pumbad on tõesti "kerge" veeremisega, ei tea kas koostöökvaliteet on paranenud.. või vastupidi.


Muidu igati asjalik masin, jätka samas vaimus.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne