Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
#61
Reduktorit sellel masinal ei ole. Pump asub ninas, väntsõlli pealt on kahe kardaaniristiga välja toodud kardaan, mis otse pumba nuutidele läheb. Tugilaagrit seal pole, aga arvan, et odavam on neid vene pumpasid vahetada kui tugilaagrit hakata aretama.

Õli ei taha paaki täis kallata hetkel. Suvel sai mingi 80 liitrit õli sinna kallatud, aga kuna kogu aeg mingi voolik või stutser lõhkeb, on jälle 10 liitrit vastu taevast ja ei taha paaki täis hoida. Ootan, kuni jõuan paigaldada uue normaalse jagaja ja selle käigus ka absoluutselt kõik voolikud ära vahetada, siis vahetan kogu õli ja kallan paagi silmini täis.

Aga katsetused jätkuvad, eks annan teada kui asi käima hakkab. Julgustav kuulda, et see viiekümnene laulabki kõvasti. 32 oli küll päris vaikne, polnud kuuldagi.
Vasta
#62
Nii, tagasiside aeg. Tehtud sai kolm asja. Stutseri sisemõõt treitud 30 mm peale, sealt edasi kippus seinapaksus jääma niruks. Teiseks sai kohta, kus voolik ennem pööramise tõttu kortsus oli spiraalvedru pandud. Kolmandaks kallasin ka veel veidi õli juurde.

Tulemus on see, et masin töötab jälle nii nagu eilegi, pump muidugi laulab endiselt, aga nats justkui vähem. Mis mind aga endiselt muretsema paneb on see, et see viiekümnene pump jääb ikkagi vist selle tõstuki jaoks lahjaks. Või piirab jagaja seda vooluhulka nii palju ja suurema jagajaga oleks asi veel kiirem? Hetkel on selline jagaja: http://spetsgidromash.com.ua/rh346.php
Mina saan oma olematu vene keelega aru sealt, et nominaalne läbilaskevõime on 60 liitrit minutis, see peaks tähendama, et maksimaalne on oma paarkümmend liitrit veel rohkem. Need põllumajandustraktorite taha käivate tõstukite jagajad rohkem nagu küll läbi ei lase, pole ma kohanud veel sellist. Viimati poes öeldi läbilaskevõimeks 80, küsisin veel mitu korda, et kas tegu on nominaalse läbilaskevõimega, aga olen suhteliselt veendunud, et tegu oli maksimumnäitajaga ja tööläbivool sealgi mõeldud 60 kanti. Tahaks aga tõstukit veelgi reipamaks saada. Tõsi, ega praegu sellest reipusest kasu ei oleks, ennem tuleks uuendada kõik sõrmed, lõtkud on meeletud. Rotaaturil ja haaratsil ka parim enne möödas nagu tegelikult kõigil selle masina sõlmedel. Vist lihtsam uued osta, isegi haaratsit ei ole mõtet lappida. Kahju on see, et raha maksavad need vidinad ja mitte üldse vähe.

Tegingi selle prooviveo nüüd masinaga pimedas. Hetkel siis kaheksa tuld valgustamas, esimesed võtsin maha pärast puruks sõitmist. Ühed küljetuled suunasin lihtsalt nii palju ette, et nina ette ka näeks. Tuleb tõdeda, et ega Janka ennem jama juttu ei ajanud. Lisaks esituledele, mis niikuinii tulevad, oleks vist mõistlik paigaldada tõepoolest kaks tuld lisaks masti külge ja üks kuhui taha raami sisse, et tahapoole ka rohkem valgust oleks. Siis peaks küll päris mõnusalt tööd saama teha. Generaatoriga on ka selline lugu, et see sindrinahk miskipärast ei lae pärast seda, kui otsad Wiki432-lt saadud juhiste järgi ühendasin. Ainult hirmus kuumaks läheb. Eks ta aeg ole otsas. Uurisin poest ja veidi rohkem kui 100 euroga saab samuti KaMAZ-ile paigaldatavat genekat, mis aga praeguse 28 ampri asemel annab tervelt 60. Kuna tulevase jagaja solenoidid tarbivad ka kindlasti parajat särtsu, langeb minu otsus ilmselt selle 60amprise kasuks. Siis võib neid tulesid ka masinale pista nii palju kui hing ihkab.

Vihmade tõttu kipub ka see lank pehmeks minema, enne vihmasid kandis samas ideaalselt. Muidu poleks hullu, aga kui ratas on poolest saadik sees ja veel tüütud suured maakivid ka ette jäävad, siis annab end sealt välja väntsutada.
[Pilt: IMAG0668.jpg]
Vasta
#63
Seoses generaatoriga soovitaks kasutada BMW 140A Boschi genekaid, 100€ eest saab neid foorumist 4tk, seda küll kasutatud kujul. Kuid pea 2kw võimsust peaks ka kõige suuremale voolutarbimisele vastu pidama.

Vaja treida vaid üks rihmaseib ja teha ümber kinnitus, hiljem, kui millegipärast vaja vahetada, siis vaid ümbertõstmise rida...

Vene generaaator on maailmas ainulaadne, ehituselt küll jube lollikindel, kuid tihtipeale rivist väljas, sobib rohkem rihmapingutuseks.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#64
Kas BMW-l on tõesti olemas 24 voldil töötavaid generaatoreid? Pole veel kuulnud. Küsimus on just, et vaja leida 24 V generaator mõistliku raha eest. Lääne veokite omad maksavad korralikku raha uuena. Eks lammaritest ka leiaks, aga sealt ei tea ju kunagi mille sa omale saad ning ausalt öeldes pole endal ka kogemust, et millise margi oma eelistada. Kuna eelnevalt juba üks lause kõlas, et Kamza genekas on suhteliselt lollikindel asi, mõtlesin, et ehk ei astu sellega väga pange. Lähemat hingeelu aga ma tõepoolest neil ei tunne.
Vasta
#65
Minu viga Wink Kipub meelest minema et masin 24v peal.....
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#66
Kaugel hüdropaak on?Tähendab kui pikk pealetulev toru on?Mis tal seal originaalis peal on?See 50pump ei ole päris õige asi sinna ,mingi aja töötab muidugi,kas õli kipub paagis vahutama ka?Õli pealevool peab olema ikka suur,muidu kipub pump laulma jah.Jagaja siiber peab ka muidugi jäme olema,kui tahas et asi natukenegi liiguks.Kõiki uusi asju pole ilmselt mõtekas osta, läheb kole kalliks.Muidugi mis selle rahaga ikka teha.Big Grin
Vasta
#67
Uko, pealevoolu vooliku pikkus peaks olema kuskil 3 ja poole meetri kandis, seega päris pikk. Originaalis on pealevool toimunud kuidagi läbi raami vist ja on oluliselt jämedam olnnud. Originaalpump pole vist oluliselt tootlikum olnud, kuskil 70 liitrit minutis 1500 pöörde peal löönud, seega umbes sama mis see viiekümnene vene pump. Aga arvestame, et toona alles otsiti väljaveolahendusi ja ei käinud see töö toona nii kärmesti nagu tänapäeval.

Mis pumpa ja jagajat soovitad? Mida vähem raha kulub seda parem muidugi, sest tervikuna nõuab see masin niikuinii ikka väga suuri investeeringuid. Enam pooleli ei taha ka jätta.

Viimati sain proovida Valmet 836 nimelist masinat aastast 1991, kus siibrite juhtimine käis tänapäevaste elektrooniliste minikäsikutega (originaalis olid vist suured õliservoga kangid, aga seal olid süsteemid asendatud täitsa uutega). Ikka mõnus küll, liigutad tõstukit sama kärmelt nagu oma kätt. Ja kui teed ka nelja liigutust korraga, ei jää asi selle võrra aeglasemaks. Tavalise mehaanilise jagajaga on see ju aga paratamatus, asja leevendaks ilmselt kahekontuuriline süsteem, aga, aga... Ma olengi tupikus, ei tea, mis sinna õige asi oleks. Kui õnnestuks korralik kasutatud asi saada, poleks selle vastu midagi, aga töötavaid kasutatud asju väga palju ei liigu nagu. Millalgi otsisin, väga ei näkanud.
Vasta
#68
Kui saad kusagilt vene "kõveriku" kolbpumba 54ccm,siis see on täiesti piisav ja vastupidav lahendus.Aga hüdropaagi tasuks küll võimalikult pumba lähedale tuua või siis teha võimalikult jäme pealevool.
http://www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#69
Saad teha küll mitut operatsiooni ,selleks on vaja muutuva tootlikusega pumpa.Kuigi ega mehaanilse jagajaga see asi nii ilus välja ei tule .Elektri juhtimisega on nüüdsel ajal see eelis ,et saad oma opératsioonid vastavalt vajadusele välja reguleerida.See aga eeldab peale neegripeade olemasolu ka elektroonika plokki.Ja selle pärast see asi enam väga odav ei tule.Jagaja pead vaatama sellise samuse mis sellel Valmetil oli mida proovisid.Ilmselt mingi Parkeri toodang.Keegi Indrek Reisenpukk lammutab kusagil metsatehnikat,otsi börsis oli kontakt.Ehk saad midagi,natuke soodsama hinnaga.Muidugi uuri enne järgi mis uus maksab,saad mingi ettekujutuse hinna poliitikast.Uut uuri Intrac ist.Muidu tahavad teinekord vanast utiilist rohkem kui uuest asjast.
Vasta
#70
Üks isiklik kogemus ammusest ajast- kas Sa õlipaaki puhastanud oled? Kunagi mässasime ühe kombainiga, kuidagi ei saanud hüdraulikat korralikult tööle. Küll vahetasime pumpi ja kalppe aga ei miskit. Hüdraulika ikka uimane. Lahendus oli üllatavalt lihtne- õlipaak oli mingit sodi täis, mis ei andnud piisavalt õli peale (kuigi endale tundus, et voolikust jookseb õli piisavalt peale)Smile
Vasta
#71
Tõnu - kõverike aksiaalkolbmootoritega olen täitsa kursis, üks 32-ne vedeleb ka masinalt eemaldatud vintsi peal. Küsimus selles, et kas see 54-ne kolb lööb nüüd oluliselt paremini kui´sama tootlikkusega hammasrataspump? Saan aru, et ta on töökindlam, ei kulu nii kiiresti, aga uuena peaks ju hammasrataspump sama hästi lööma. Ja mulle jääb sellest väheks... Paagiga on nii, et see on jah ilusti masinaga ühte ehitatud (otse kabiini taga) ja seda pumbale lähemale ei too. Pealevoolu võiks jah täies pikkuses uue ja jämedama panna, huvitav, kas 50 mm oleks paras? Paneks sellises mõõdus vooliku, mida normaalsed inimesed kasutavad (35 mitte ei ole selline mõõt), aga ma ei mäleta nüüd, kas see levinum mõõt oli 45 või 50. Peab uurima.

Uko - ma ei ole hüdraulikaasjades eriline spetsialist, aga muutuva tootlikkusega pumpa ju naljalt mehaanilise jagajaga kokku ei sobita. Miski asi on see, mis peab selle pumba plaadi kallet muutma ja selle juhtimine käib ju elektrooniliselt vastavalt siibrite positsioonile (st vastavalt õlihulgale, mida vajatakse). See härra Indrek Reisenbuk töötab Valmet, nüüdse Komatsu Eestui esinduses, aga olen ise ka tähele pannud, et Börsis igatsugu nodi müüb. Võin uurida, aga kardan, et sealsed hinnad on mulle liiga kõrged. Näiteks praegu on üks Danfoss müügis kasutatuna, aga hind 3000 eurot. http://www.rotecengineering.fi/products/hydraulics/ Siin on uus jagaja koos eeljuhtimisega müügil 2750 euroga pluss Soome maksud (vist 24% või midagi sellist). Muuseas need käsikud nendel samad mis olid paigaldatud sellele Valmetile mida viimati proovida sain.

Hüdropaagis on kindlasti sodi ja ei tea kas see õli filtristki läbi käib. Midagi seal justkui on aga ma pole jõudnud lahata. Suurem puhastus hakkab peale siis kui läheb uute juppide paigalduseks, aga nalja pärast võib ta ju korra õlist tühjaks lasta küll.

Igatahes mina olen tupikus - mida selle värgiga edasi võtta. Head süsteemid maksavad korralikku raha ja see eeldab juba kindlalt, et masin ka tasulistel otsadel käiks. Ise metsas nokkida võin ma mingi kehvema asjaga ka, kuigi tahaks muidugi mugavat juhtimist. Küsiks, et kas keegi siit on sellist http://www.melit.ee/index.php?target=pro...uct_id=175 tüüpi jagajaga tööd teinud? Ma olin nii kindel, et seda tüüpi jagaja rahuldab mu vajadused, aga nüüd arvan, et kuna peab veel kangema pumba otsima, jääb läbilaskevõime lahjaks. Kuidas sellisega töötada üldse on?
Vasta
#72
Pumpa juhitakse servo õliga,moodsalajal öeldakse piloot hüdraulika.Kõik need jagajad on servo juhitavad,kas kohe otse servo käsikutega või läbi elektri.Siibreid juhitakse ikka servo õliga.Pumba juhtimist on muidugi vee mitut moodi,lisaks ka regulaatoril olev solenoid mida saad siis nupust keerata.Need väiksed jagaja junnid mida müüakse ei kõlba lõppudelõpuks.Kuna sul ikka masin masina moodi natuke peaks olema ikka 100l lähedale jagaja,ja ka pump.Kuna paak on ikka küllalt kaugel pead kindlasti 50 toru sättima sinna.Võid veel paagile surveklapi ehitada.Hoiab pealetulevas osas väikese surve sees,ja ei lase ka õlil kohe vahtu minna.
Vasta
#73
No kuramus, kas ma olen asjast täitsa mööda siis aru saanud? Minu arusaam oli selline, et vanasti, ütleme kaheksakümnendad-üheksakümnendad olid kasutusel õliservoajamiga jagajad, kus on eraldi eeljuhtimispump ehk servopump, mis umbes 40 bari survet toodab ja õli käis otse käsikutest läbi, see liigutas omakorda suure jagaja siibreid. Olen arvanud, et tänapäeval liigutavad solenoidid otse siibreid. Aga ei olegi nii? Mitteproportsionaalse juhtimise (on-off) puhul on see kohe kindlasti nii, aga proportsionaaljuhtimise korral mitte? Kui ma nüüd sellise jagaja omale muretseksin, siis on mul veel lisaks ju tarvis ka servopumpa?

Mida rohkem teemast rääkida, seda enam hakkan soovima korralikku eeljuhtimisega jagajat, mille käsikud saaks istmele kinnitada. Aga tahaks leida just lollikindlat asja, millest minu mõistus üle käib, ja väga palju maksta ka ei tahaBig Grin Ok, otsingud jätkuvad. Pean veel ühe tuttava käest küsima kes kraanadega tegeleb, äkki leiab midagi kasutatult. Kasutatud jagaja eest 3000 on siiski liiga palju. http://www.kuldnebors.ee/search/metsandu...et#image_0 Kas siin on ka kuskil õliservo vahel? Paistavad otse solenoidid siibrite otsas olevat, või seal vahel on veel õlikanalid? Danfossi kodukalt kiire kontroll justkui kinnitaks minu arusaama, et solenoidid on need, mis siibreid liigutavad. Aga võib-olla olen tõesti asjast valesti aru saanud.
Vasta
#74
(29-04-2013, 10:29 AM)KristjanT Kirjutas: Uko - ma ei ole hüdraulikaasjades eriline spetsialist, aga muutuva tootlikkusega pumpa ju naljalt mehaanilise jagajaga kokku ei sobita. Miski asi on see, mis peab selle pumba plaadi kallet muutma ja selle juhtimine käib ju elektrooniliselt vastavalt siibrite positsioonile (st vastavalt õlihulgale, mida vajatakse).

Pumba plaadi kallet muudetakse solenoidi ja 100Hz PWM signaaliga. 100Hz tagab sujuva muutuse. Olen proovinud 50-ga ei toimi. Saab käsitsi muuta ka, ntks osta PWM - signaaligeneraatori ja siis koguaeg kruttida seda vastavalt soovile. Aga eks õigem oleks jagaja signaal.
Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#75
Jagajatel on servo surve jaoks oma klapp,mis surve parajaks teeb.Õli võetakse siis surve poolelt.Ekskavaatoritel jah on eraldi servo pump ja klapp.Solenoid ei jõua suure jagaja siibrit liigutada,solenoid liigutab servo õli siibri peal.Solenoidi liigutatakse jälle läbi elektroonika ploki.IPS plokiks vist kutsuti neid.Mida uuemaks seda lihtsamaks ehk ka keerulisemaks asi läheb.Lihtsamaks kuna paned oma monitoril operatsioonid parajaks ,käib vist läbi parda kompuutri,ja valmis.Tegelt võid vaadata EPECi kodukalt,neil oli ka mingeid kraana juhtimise kontrolle.Sure Grip teeb käsikuid ja ka elektroonikat sinna juurde.Mis seal originaalis oli? Klaver?Tegelt kui leiad Fiskari autotõstuki jagaja saad vast ka käima.Neil jämedad siibrid ja korralikud reguleeritavad klapid.Paned umbes 80 kolbpumba peaks liikuma küll.Pump kusagil 600-700eurorubla,jagaja võibolla leiad veel soodsamalt.Vene 56 jääb väikeseks.Pead nii sättima ,et lihtsalt punn põhjas sõites jagaja selle õli jõuab vastu võtta.
Vasta
#76
Uko, tänan selgituste eest! Ma ise ka mõtlesin vahepeal, et solenoid ometi ju suurt siibrit liigutada ei jaksa, aga nüüd on selge. Servo surve sama pumba pealt läbi eraldi klapi.

Originaalis oli klaver jah. Võimalik, et kui masina sain, oligi sel originaaljagaja. Krt ei tea kah, aga miskine klaver ta on, kuskil vanarauahunnikus nurgas peaks ta alleski olema. Seal olid jämedamad siibrid kui praegusel, aga oli meeletult kulunud.

Vot autotõstuki jagaja peale mõtlesin ise ka. Aga seal peaks asi olema ju vist nii, et on kaks pumpa või üks kahekontuurne ja kaks jagajat. Oleneb tõstukist muidugi, on ühega ka. Vist on nii, et masti ja rotaatori keeramine ning peamasti ja abimasti tõstimine käivad kangidest ja teleskoop vasaku jala alt ja haarats parema jala alt? Ja kõik mehaaniline. Muidugi on uuemaid variante, ka elektrooniliste käsikutega, aga mehaaniline peaks suhteliselt levinud olema. Küsimus on nüüd selles, et mul sinna kabiini neid autotõstuki pikki kange mahutada raske, pluss kahe pedaaliga käimine on ka kuidagi niru. Parema jalaga tahaks nagu gaasipedaali näppida. Okei, saab käsigaasiga ka pöörded peale jätta, aga pole veel vedajat näinud, kus tõstukit ka pedaalidega juhitakse. Asja eelis oleks muidugi lihtsus - mehaaniline ju.

Ma tean, et russidega tehakse ka täitsa tasulist vedu ja seal on vist esmased ratsid kolmikkraan ja viiekümnene pump. Kolbpump oleks muidugi vahva, aga maksab paraku raha. Kas nt NŠ-71 või midagi sellist poleks mõeldav lahendus? Krt sai lollisti tehtud, et ülepeakaela selle viiekümnese sinna aretasin, aga kuna originaalil oli sama tootlikkus arvasin, et piisab. Õnneks palju raha ei kulunud muidugi, pumbast rohkem maksis aretamisega seotud kulud (voolikud, stutserid). NŠ on ju hea ja lollikindel vähemalt, võib ka mitu korda aastas pumpa vahetada kui tuju. Kolbpump on kallis ja kui see rikneb, on ka pahasti. Aga see selleks, ennem vaja jagaja välja valida, üigemini õige lahendus sinna välja mõelda. Kui pump oleks kaheksakümnene, siis 1500 pöörde peal lööb ta 120 liitrit minutis. Seega jagaja peaks kannatama üle 100 liitri minutis ja see on juba päris suur jagaja.

http://www.kuldnebors.ee/search/metsandu...uage_id=et Siin on vist autotõstuki jagajad. Aga ilma hoovastikuta ja tahavad renoveerimist müüja sõnade järgi. Seega eeldan, et siibrid kulunud. Minu meelest pole siis nendega ju vist suurt midagi teha, kes see neid uusi siibreid sinna ikka nii täpselt rihib.
Vasta
#77
Katsu leida ühises korpuses asi.Sellel Börsis oleval ei näe ma peaklappi kusagil olema,ilmselt veel üks plokk puudu.
Vasta
#78
Ma üritan kõigepealt uurida, ega tuttaval mõnd kraana jagajat pole ja siis võib vaadata ka autotõstukite omi, aga probleem jääb üles siiski hoovastikuga. Selge see, et odav ei saa siin ükski aretus olema ja enda rahakotist ainult paljakt lõbuks kõike maksta on väga raske. Kui korralik lahendus luua, suudab ehk talle ka mõne tööotsa leida.

Huvilistele, siit saate vaadata, milline see traktor enam-vähem originaalis oli. Tõstuki kangimajandus ka näha. http://www.nettikone.com/valmet/872k/1175284 Tõstuk on vist ise käru külge aretatud, mõistlik kah. Nagu näha, siis hinda küsivad korralikult nii vana asja eest, 8000 pluss 24 protsenti käibemaks on ikka karm.

Otsisin ja uurisin ning õigus oli nii minul kui Ukol. On olemas jagajad, mille servoajamit juhivad solenoidid ning jagajad, mille siibreid juhivad solenoidid otse. Siibri positsioon sõltub sellest, kui suurt pinget solenoidile anda. Selle asja miinuseks on see, et pole nii täpne kui servoajamiga juhtimine, kuna siibri positsiooni mõjutavad temperatuur, õli kvaliteet ja muud tegurid. Selle mõju vähendamiseks on vist mingid kompensaatorid ka, ma nii täpselt ei jõudnud uurida. Kas metsatõstukile sobivaid proportsionaaljuhtimisega solenoidventiile ka leidub, ma ei tea. Ilmselt leidub küll, kuna seda tüüpi elektromagnetite jõud pidavat küllaltki suur olema ja seega suudavad päris korralikke siibreid liigutada. Teema on päris huvitav ja aina huvitavamaks läheb.
Vasta
#79
Et masinal üks rehv läks, sai ka natuke rehvivaru omale hangitud.
[Pilt: IMAG0690.jpg]
Üks on ikka T-150K rehv, teine sellele lähedane 600/55-R26,5, mis on mitu korda kallim ja kindlasti ka parem. Et teist sellist hetkel hankida ei õnnestunud, jään ikka 150-ne rehvidele pidama. Pole traktori rehve varem vahetanud ega lappinud, kui on kellelgi mingeid nippe jagada, võib seda teha.

Generaator sai ka soetatud koos ampermeetriga.. Panen sellest kaks pilti.
[Pilt: IMAG0692.jpg]
[Pilt: IMAG0691.jpg]

Tegemist pole selle tavalise KamAZ-MAZ-i generaatoriga, on vist vähem levinud. Aga siiski 45 asemel 60 amprit. Elektriskeem on sellel lingil http://www.autoopt.ru/photo/?PAGE_NAME=d..._ID=966559
Küsimus jääb, et kuidas ühendada. Et eelmisel läks B süütelukku ja + on pluss nagu ikka, aga siin on ühe klemmi nimi B+, eeldan, et ergutust siin pole eraldi vaja? Või mis? ülejäänud kahest klemmist üks on ma eeldan tahhomeetri oma, teise kohta pole aimugi. Kas ma olen õigel teel kui ühendan B+ kokku ampermeetri + klemmiga ja ampermeetri miinusklemmi viin kaks juhet, üks tuleb aku pealt ja teine tarbijatest? Või on üks klemmidest siiski süüteluku oma, mis magneti sisse lülitab? Olen suhteliselt tumba sel alal.
Vasta
#80
T150K rehvi vahetades olin ka algul ebakindel, aga polnud hullu midagi. Esimene võttis 2h, teine 1h jne. Ratas maha külili ja mingid ca 20cm kõrgused klotsid rehvi alla 4 küljest, et velg saaks "läbi kukkuda" ja hargneb, nagu iga teine. Mõnes mõttes isegi lihtsam, sest rehv on kõrge ja palju pehmet painutamise maad.
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne