24-02-2013, 22:38 PM
Ilusat vabariigi aastapäeva kaasfoorumlastele!
Mina ei olnud oma traktorile ligi saanud juba väga pikka aega ja kuna selleks nädalavahetuseks sai Hiiumaale sõidetud, otsustasin vabariigi sünnipäeva tähistada traktorit kohendades. Eile õhtul saabudes ilmnes muidugi tõsiasi, et lund oli kõvasti ja vaja JuMZ kopale tuli torusse ajada. Need käivitusmootorid mulle üldse ei meeldi, aga seekord tegi masin minuga koostööd ja 15 minutiga sain masina käima ja lume lükatud.
Täna ärgates otsustasin Valmetile uue väljalaskekollektori paigaldada. Kartsin hirmsasti, et juba varem valmis keevitatud kollektori avad mootoriploki omadega kuidagi ei klapi, aga ennäe, peaaegu klappisidki! Vaid üks poldiauk sai natuke suurema puuriga üle puuritud, et paremini istuks. Pärnust olin kaasa haaranud suure lehe vaskplekki, et puurida-välja lõigata kollektorile tihendid. Need said sellised:
![[Pilt: IMAG0541.jpg]](http://www.upload.ee/image/3099065/IMAG0541.jpg)
Edasi sai kollektor paika pandud. Poltidele pihustasin vaskmääret, et tulevikus lihtsam asja lahti harutada oleks.
![[Pilt: IMAG0542.jpg]](http://www.upload.ee/image/3099068/IMAG0542.jpg)
Pärast seda üritasin masina käima saada, olgugi, et summutit veel küljes pole. Kavatsen sinna täiesti uue summuti osta, et mootor nii kõvasti ei lärmaks. Vana on juba suuresti läbi põlenud, kuigi helisummutusfunktsiooni mingil määral isegi täidab. Kui vesi sees ja akud peal, sai starterit antud. Hakkaski tuksuma, aga jama selles, et tuksuma see mootor jäigi. Sama asi oli ka tol järgneval päeval, kui kollektor ära sai lõhutud. Vajutad gaasi või mitte, mitte midagi ei muutu. Gaasihoovastikus probleem pole, proovisin drosselhooba otse kõrgsurvepumba pealt liigutada. Midagi ei muutu. Sai mitu korda seisma jäetud ja uuesti käivitatud, samuti etteandepumbast käsipumbaga ka kaasa aidatud. Midagi ei muutunud. Ja järsku võttis pöörded üles ja töötas nii nagu varemgi. Äärmiselt kummaline. Kahtlustan, et tagasivoolutorustik sai ikkagi siis, kui ka kollektor lõhkes, palgiga pihta ja äravool kehv ning õhk oli süsteemis ja ei pääsenud välja. Kuigi eriti ei tahaks seda uskuda, sest seni on masin alati pärast seismist kohe käivitunud, pole kunagi käsipumbaga peale pidanud pumpama. Alles jääb kõrgsurvepump, millele on peale märgitud nimi Simms. Avaldage mõtteid, milles probleem!
Pärast käima saamist sai tõstuki lõugade vahele väike järelkäru haaratud ja veetud kreissae äärde, sae tõstsin peale kärule ja saag rändab Pärnusse. Pärast seda sai masin seisma jäetud ja otsustasin alustada elektrisüsteemi renoveerimisega. Õigemini uue süsteemi ülesehitamisega, sest vanast pole midagi eriti renoveerida. Külasepad on masina elektrisüsteemis kasutanud vaid omaloomingut ja rohkelt isoleerteipi. Viskasin kõik vanad juhtmed minema, teha pole nendega midagi. Uut süsteemi palju paigaldada ei jõudnud, läks pimedaks ja teiseks tekkis ka selline lootusetuse-jõuetuse tunne, et kaua ma jõuan. Kokkuvõttes vaja masin ju pea nullist üles ehitada.
Ühe küsimuse siiski küsin. Generaator on masinal Nõukogude G273, minu teada oli kasutusel KamAZ-il ja vist ka MAZ-i JaMZ mootoritel. 24 volti. Generaatorist väljusid vaid kaks juhet. Üks oli viidud läbi armatuurlaua ampermeetri tarbijateni, st kaitsme peale, teise taha olid justkui otse esituled ühendatud. Siinkohal tunnistan, et generaatoritest ei tea eriti midagi. Kogemus piirdub vaid paaril sünniaastaga 2000+ sõiduautol generaatori harjaste vahetamisega, juhtmeid ei ole ümber lapanud ega lähemalt tutvunud. Minu teadmiste kohaselt peaks üheks juhtmeks olema ergutus ja teiselt saavad siis tarbijad oma särtsu. Aga kuidas asja ikkagi õigesti ühendada, võite, head kaasfoorumlased, mind õpetada. Lähipäevil ma asja niikuinii kokku panema ei hakka, pean ära sõitma. Muuseas varasema ühendusega generaator pidi toimima, sest masin käivitus alati kõrvalist laadimist nõudmata. Lisaks võite soovitada, kas hankida kuskilt kauplusest või lammutusest uus/kasutatud lääne generaator, tuleb töökindlam? Või on ka KamAZ-i generaator piisavalt töökindel?
Mina ei olnud oma traktorile ligi saanud juba väga pikka aega ja kuna selleks nädalavahetuseks sai Hiiumaale sõidetud, otsustasin vabariigi sünnipäeva tähistada traktorit kohendades. Eile õhtul saabudes ilmnes muidugi tõsiasi, et lund oli kõvasti ja vaja JuMZ kopale tuli torusse ajada. Need käivitusmootorid mulle üldse ei meeldi, aga seekord tegi masin minuga koostööd ja 15 minutiga sain masina käima ja lume lükatud.
Täna ärgates otsustasin Valmetile uue väljalaskekollektori paigaldada. Kartsin hirmsasti, et juba varem valmis keevitatud kollektori avad mootoriploki omadega kuidagi ei klapi, aga ennäe, peaaegu klappisidki! Vaid üks poldiauk sai natuke suurema puuriga üle puuritud, et paremini istuks. Pärnust olin kaasa haaranud suure lehe vaskplekki, et puurida-välja lõigata kollektorile tihendid. Need said sellised:
Edasi sai kollektor paika pandud. Poltidele pihustasin vaskmääret, et tulevikus lihtsam asja lahti harutada oleks.
Pärast seda üritasin masina käima saada, olgugi, et summutit veel küljes pole. Kavatsen sinna täiesti uue summuti osta, et mootor nii kõvasti ei lärmaks. Vana on juba suuresti läbi põlenud, kuigi helisummutusfunktsiooni mingil määral isegi täidab. Kui vesi sees ja akud peal, sai starterit antud. Hakkaski tuksuma, aga jama selles, et tuksuma see mootor jäigi. Sama asi oli ka tol järgneval päeval, kui kollektor ära sai lõhutud. Vajutad gaasi või mitte, mitte midagi ei muutu. Gaasihoovastikus probleem pole, proovisin drosselhooba otse kõrgsurvepumba pealt liigutada. Midagi ei muutu. Sai mitu korda seisma jäetud ja uuesti käivitatud, samuti etteandepumbast käsipumbaga ka kaasa aidatud. Midagi ei muutunud. Ja järsku võttis pöörded üles ja töötas nii nagu varemgi. Äärmiselt kummaline. Kahtlustan, et tagasivoolutorustik sai ikkagi siis, kui ka kollektor lõhkes, palgiga pihta ja äravool kehv ning õhk oli süsteemis ja ei pääsenud välja. Kuigi eriti ei tahaks seda uskuda, sest seni on masin alati pärast seismist kohe käivitunud, pole kunagi käsipumbaga peale pidanud pumpama. Alles jääb kõrgsurvepump, millele on peale märgitud nimi Simms. Avaldage mõtteid, milles probleem!
Pärast käima saamist sai tõstuki lõugade vahele väike järelkäru haaratud ja veetud kreissae äärde, sae tõstsin peale kärule ja saag rändab Pärnusse. Pärast seda sai masin seisma jäetud ja otsustasin alustada elektrisüsteemi renoveerimisega. Õigemini uue süsteemi ülesehitamisega, sest vanast pole midagi eriti renoveerida. Külasepad on masina elektrisüsteemis kasutanud vaid omaloomingut ja rohkelt isoleerteipi. Viskasin kõik vanad juhtmed minema, teha pole nendega midagi. Uut süsteemi palju paigaldada ei jõudnud, läks pimedaks ja teiseks tekkis ka selline lootusetuse-jõuetuse tunne, et kaua ma jõuan. Kokkuvõttes vaja masin ju pea nullist üles ehitada.
Ühe küsimuse siiski küsin. Generaator on masinal Nõukogude G273, minu teada oli kasutusel KamAZ-il ja vist ka MAZ-i JaMZ mootoritel. 24 volti. Generaatorist väljusid vaid kaks juhet. Üks oli viidud läbi armatuurlaua ampermeetri tarbijateni, st kaitsme peale, teise taha olid justkui otse esituled ühendatud. Siinkohal tunnistan, et generaatoritest ei tea eriti midagi. Kogemus piirdub vaid paaril sünniaastaga 2000+ sõiduautol generaatori harjaste vahetamisega, juhtmeid ei ole ümber lapanud ega lähemalt tutvunud. Minu teadmiste kohaselt peaks üheks juhtmeks olema ergutus ja teiselt saavad siis tarbijad oma särtsu. Aga kuidas asja ikkagi õigesti ühendada, võite, head kaasfoorumlased, mind õpetada. Lähipäevil ma asja niikuinii kokku panema ei hakka, pean ära sõitma. Muuseas varasema ühendusega generaator pidi toimima, sest masin käivitus alati kõrvalist laadimist nõudmata. Lisaks võite soovitada, kas hankida kuskilt kauplusest või lammutusest uus/kasutatud lääne generaator, tuleb töökindlam? Või on ka KamAZ-i generaator piisavalt töökindel?