25-02-2013, 21:19 PM
Võtab kohe muigama. Ei, lausa naerma ajab mõni asi, aga see selleks. Eks lõbus peab ju ka olema 
.
Ennekõike oled noomituse ära teeninud. Selle väljalaske tuunimisega.
Ma ei tea, kui hea tunne oli sul neid polte plokikaande keerates...(?).
Tikkpoldid käivad sinna tegelikult. Tavaline (savi)polt - ei ja tuhat korda ei!
Ja flantsid oleksid võinud ka õigesse vormi lihvida. Nüüd pealevaadates jätab veetorustiku mulje
või nagu vanaaegse lauatelefoni toru...
Mootor võiks samuti puhtam olla. Ega vist ei ole kursis, kui hästi masinad põlevad? -Ju siis pole.
Tõstuki puksid on tänapäeval standardsed. Lihtsalt 2,5mm pronksplekk keeratud toruks. Lõhekoht jäetud nii nagu ta jääb. Siis hea vanu kulunuid kätte saada. Ehk on sel sinu ajaloolisel pillil samuti. Neid on Eestist ka saada, pole probleemi, kui raha on .
Ja et puksid-tapid vähem kuluksid, määritakse neid ka väärika määrdega. Igal tööpäeval !!!
Solidooliga pole suurt midagi teha. Üldse pole sellega metsamasina juures mitte kui midagi teha. No kui, siis vahest kasutada montaažimäärdena, libestina pukside-tappide-laagrite paigaldusel, aga selle ülesande täidavad suurepäraselt pigem aerosoolid (mugavus ja puhtus) või kasvõi tavaline mootoriõli.
Määre, mida leidma pead, on ette nähtud raskelt koormatud aeglaste liikuvate sõlmede määrimiseks. Värv kas punane, valge, roheline või sinine - suurt tähtsust ei oma. Pea-asi, et oleks paks ja lõpmatuseni veniv ila. Suvel paksem, talvel nõks vedelam. Siis lihtsam pritsist läbi lüüa. Uba selles, et solidool võib küll määrida, aga kohe kui tapile koormus taha tuleb, seda solidooli seal vahel enam ei ole. Ja kui solidoolist saab poridool, on asjad juba lootusetult pekkis.
Ise olen aastaid kasutanud punast Valtra Calsium LF NLGI2 möksi. Määrdelt kokku hoidmine on teadagi milline pettus. Vaata omi praeguseid pukse-tappe, rohkem ma ei lisa.
Masti pööramise silindritel vahetad hammaslattide otsas olevate kolbide tihendid ära ja jõud taastub.
Kui kolvi tihendid läbi lasevad, hakkab ka masti jalast hüdroõli välja ajama.
Normaalsetel tõstukitel käib masti jalga tiba transmissiooniõli, paari-kolme liitri jagu või sedamoodi... - aken või kontrollava on jala sees olemas.
Masti keeratakse kahe hammaslati ja masti samba alumises otsas oleva massiivse käbi koostööna. Käbi ja latid kulunud - ongi lõtk olemas. Jooniseid oleks sul tarvis. Või teha ekskursioon tõstukite tehasesse. Viljandi külje all oli "Siim", nüüd enam pole aastaid juba. Oleks olnud hää kaeda, millest see kompott koosneb.
Nu ja lõppu siis seda ka, et alati on lihtsam lõhkuda, kui remontida. Сломать не строить - nagu venelane ütleb. Seepärast pole ühegi metsamasina ülalpidamine odav lõbu. Isegi sellise nagu sul on, mis aastas paar nädalat "tööl käib". Määret, õlisid ja igatsugu pulki tahavad kogu aeg saada, ole ainult mees, teeni pappi ja ehi oma kullakest.
Jõudu! Mõistust ka muidugi !
.Ennekõike oled noomituse ära teeninud. Selle väljalaske tuunimisega.
Ma ei tea, kui hea tunne oli sul neid polte plokikaande keerates...(?).
Tikkpoldid käivad sinna tegelikult. Tavaline (savi)polt - ei ja tuhat korda ei!
Ja flantsid oleksid võinud ka õigesse vormi lihvida. Nüüd pealevaadates jätab veetorustiku mulje
või nagu vanaaegse lauatelefoni toru...Mootor võiks samuti puhtam olla. Ega vist ei ole kursis, kui hästi masinad põlevad? -Ju siis pole.
Tõstuki puksid on tänapäeval standardsed. Lihtsalt 2,5mm pronksplekk keeratud toruks. Lõhekoht jäetud nii nagu ta jääb. Siis hea vanu kulunuid kätte saada
. Ehk on sel sinu ajaloolisel pillil samuti. Neid on Eestist ka saada, pole probleemi, kui raha on .Ja et puksid-tapid vähem kuluksid, määritakse neid ka väärika määrdega. Igal tööpäeval !!!
Solidooliga pole suurt midagi teha. Üldse pole sellega metsamasina juures mitte kui midagi teha. No kui, siis vahest kasutada montaažimäärdena, libestina pukside-tappide-laagrite paigaldusel, aga selle ülesande täidavad suurepäraselt pigem aerosoolid (mugavus ja puhtus) või kasvõi tavaline mootoriõli.
Määre, mida leidma pead, on ette nähtud raskelt koormatud aeglaste liikuvate sõlmede määrimiseks. Värv kas punane, valge, roheline või sinine - suurt tähtsust ei oma. Pea-asi, et oleks paks ja lõpmatuseni veniv ila. Suvel paksem, talvel nõks vedelam. Siis lihtsam pritsist läbi lüüa. Uba selles, et solidool võib küll määrida, aga kohe kui tapile koormus taha tuleb, seda solidooli seal vahel enam ei ole. Ja kui solidoolist saab poridool, on asjad juba lootusetult pekkis.
Ise olen aastaid kasutanud punast Valtra Calsium LF NLGI2 möksi. Määrdelt kokku hoidmine on teadagi milline pettus. Vaata omi praeguseid pukse-tappe, rohkem ma ei lisa.
Masti pööramise silindritel vahetad hammaslattide otsas olevate kolbide tihendid ära ja jõud taastub.
Kui kolvi tihendid läbi lasevad, hakkab ka masti jalast hüdroõli välja ajama.
Normaalsetel tõstukitel käib masti jalga tiba transmissiooniõli, paari-kolme liitri jagu või sedamoodi... - aken või kontrollava on jala sees olemas.
Masti keeratakse kahe hammaslati ja masti samba alumises otsas oleva massiivse käbi koostööna. Käbi ja latid kulunud - ongi lõtk olemas. Jooniseid oleks sul tarvis. Või teha ekskursioon tõstukite tehasesse. Viljandi külje all oli "Siim", nüüd enam pole aastaid juba. Oleks olnud hää kaeda, millest see kompott koosneb.
Nu ja lõppu siis seda ka, et alati on lihtsam lõhkuda, kui remontida. Сломать не строить - nagu venelane ütleb. Seepärast pole ühegi metsamasina ülalpidamine odav lõbu. Isegi sellise nagu sul on, mis aastas paar nädalat "tööl käib". Määret, õlisid ja igatsugu pulki tahavad kogu aeg saada, ole ainult mees, teeni pappi ja ehi oma kullakest.
Jõudu! Mõistust ka muidugi
!